3-11-2030/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2030 Otsuse kuupäev 15.03.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Suuremäe Karjäär OÜ kaebus tühistada Iisaku Vallavolikogu

1. märtsi 2011.a otsus nr 79 „Arvamuse andmine Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamisloa andmiseks liivamaardlas Kõnnu liivakarjääris“ ning teha vallale ettekirjutus nõusoleku andmiseks Suuremäe Karjäär OÜ poolt taotletavale kaevandusloale. vastu rikutud televiisori eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja Auli Solo Vastustaja Iisaku Vallavolikogu, esindaja Annely Oone Kaasatud isik Keskkonnaamet, esindaja Käthlin Raudla RESOLUTSIOON
2. Tunnistada õigusvastaseks Iisaku Vallavolikogu toiming, millega keelduti kaevandamisloa andmisest.
3. Kohustada Iisaku Vallavolikogu Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamisloa väljaandmise kohta esitatud taotlus uuesti läbi vaadata ning esitada arvamus Keskkonnaameti Viru regioonile kaevandusloa taotluse osas.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 15.03.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16.04.
5. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kõnnu liivamaardla asub Ida-Viru maakonnas Iisaku vallas Jõuga külas RMK poolt hallataval maatükil, Alajõe metskond 14, katastritunnusega 22401:001:
6. Kõnnu liivamaardla aktiivne reservvaru on kinnitatud
7. aastal (Eesti Maavarade Komisjoni otsus nr 0035, 10.09.1997). Tarbevaru geoloogiline uuring tehti Kõnnu liivamaardlal
8. aastal (Möldre, 2010), mille tulemusena kinnitas keskkonnaminister oma 15.12.
9. a käskkirjaga nr 1852 täite- ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4,84 ha suurusel alal: täiteliiva 207 tuh. m³ ja ehitusliiva 73 tuh. m³. Kaevandusloa taotlus avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.
10. aastal. Avalikustamise peale avaldusi ja vastuväiteid ei laekunud. Vastavalt maapõueseaduse § 34 lg 1 p-le 16 saab väljastada kaevandusloa ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Iisaku Vallavolikogu keeldus oma
11. märtsi 2011.a otsusega nr 79 nõusoleku andmisest taotletavale kaevandusloale, põhjendades mittenõustumist vastuoluga valla üldplaneeringuga („ruumilise arengu põhimõtetes nähakse valda elupaigana kauni looduse keskel ning puhkepiirkonnana“) ning võimaliku keskkonnamõjuga lähedalasuvale Kivinõmme maastikukaitsealale. Lisaks leidis kohalik omavalitsus, et vallas on juba avatud mõned karjäärid ning vallal puudub vajadus täiendavate karjääride järele, kuna Iisaku vallal ei ole lähiaastatel plaanis riiklike objektide ehitamist (toimik, lk 17). Suuremäe Karjäär OÜ esitas Iisaku Vallavolikogu
12. märtsi
13. a otsusele nr 79 vaide, kuid vallavolikogu oma
14. juuni
15. a otsusega nr 88 vaiet ei rahuldanud (toimik, lk 21jj). 18.08.2011 esitas Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse Tartu Halduskohtule paludes tühistada Iisaku Vallavolikogu
16. märtsi 2011.a otsus nr 79 „Arvamuse andmine Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamisloa andmiseks liivamaardlas Kõnnu liivakarjääris“ ning teha vallale ettekirjutus nõusoleku andmiseks Suuremäe Karjäär OÜ poolt taotletavale kaevandusloale (toimik lk 2 jj). Kaebuses on ekslikult vaidlustatud haldusakti kuupäevaks märgitud 23.märts, kuid tegelikult mõeldakse 24.03.2011 otsust nr
17. Kaebaja märgib kaebuses, et planeeritav karjäär ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga ning geoloogiliste uuringute tulemusi arvestades, on esitatud kaevandusloataotlus, millel puudub igasugune arvestatav mõju nii kohalikule elanikkonnale kui ka läheduses asuvale Kivinõmme maastikukaitsealale. Planeeritav karjäär asub 3 km kaugusel Jõuga asulast ning ka planeeritav väljaveotee ei läbi Jõuga asulat. Kaevandamine toimub keskmiselt kolm meetrit kõrgemal põhjaveetasemest, mis tähendab, et mõju põhjaveerežiimile ja läbi selle ka Kivinõmme maastikukaitsealale puudub. Tänapäevane kaevandamistehnika ei tee suuremat müra ega ole suurem saasteallikas, kui põllul töötav kaasaegne traktor või metsahooldusmasin. Karjäär on planeeritud projektipõhisena ehk töö käib vastavalt vajadusele. Maksimaalselt töötab karjääris üks ekskavaator ja üks laadur. Planeeritav karjääri ala on 1,7 ha ulatuses juba raadatud. Ülejäänud mets on majandatav üldise metsamajanduskava alusel. RMK riigivaravalitsejana on andnud nõusoleku karjääri rajamiseks (nõusolek antakse maapõueseaduse § 20 lg 1 p 3 kohaselt geoloogilise uuringu tegemise etapis). Kaebuse esitaja leiab, et Iisaku vallavolikogu ei ole oma kaalutlusõigust teostanud otstarbekohaselt ning on ületanud talle seaduse alusel antud diskretsioonipiire. Kaebaja leiab ka, et kohalikule omavalitsusele ei ole antud õigust kehtestada oma aktidega ettevõtluspiiranguid ning kohaliku omavalitsuse poolt toodud kaalutlustel ettevõtluse piiramine ei ole proportsionaalne. Seepärast palub kaebaja kaebuse rahuldamist (lk 48 jj). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kooskõlastanud maavara kaevandamise loa taotluse, kui riigi esindaja ( lk 43). Iisaku Vallavolikogu leiab kirjalikus vastuses kohtule, et volikogu poolt arvamuse andmine, mille sisuks on nõusoleku andmisest keeldumine, on menetlustoiming (Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10), mitte haldusakt ning seega ei saa seda tühistada. Tulenevalt HKMS § 6 lõike 2 punktist 2 võib kaebuse esitaja kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja jaoks probleemiks asjaolu, et volikogu oleks jätnud kaevandusloa andmise osas arvamuse andmata, mis oleks võimaldanud kohtult nõuda volikogule ettekirjutuse tegemist sooritamata toimingu sooritamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu volikogu poolt antud arvamuse (menetlustoimingu) sisuga. Kehtiv seadusandlus ei anna halduskohtule pädevust teha 2 vallavolikogule ettekirjutust, millega saaks kohustada volikogu andma kaebajale sobiva sisuga arvamust. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (lk. 22 jj). Keskkonnaamet leiab kirjalikus vastuses kohtule, et MaaPS § 28 lg 3 alusel antud arvamus kohalikult omavalitsuselt on osa kaevandamisloa taotluse menetlusest, mis lõpeb loa andmise või sellest keeldumisega. MaaPS § 34 lg 1 p 16 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Seetõttu on kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vaheline õiguslik vahekord kaevandamisloa taotluse menetluses eelkõige haldusesisene. Lähtudes Põhiseaduse § 154 lg 1 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2010 kohtumäärusest haldusasjas nr 3-3-1-38-10 punktist 17 puudub Keskkonnaametil õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust. Kohaliku omavalitsuse arvamus on siduv selles tähenduses, et ei loa andja, s.o Keskkonnaamet käesoleval juhul, ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust (lk 35 jj). KOHTU PÕHJENDUSED Kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumist tuleb pidada menetlustoiminguks, sest sellega ei lahendata Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamisloa taotlust, vaid tegemist on üksnes ühe menetlusetapiga kaevandamisloa väljaandmise menetluses. Asjaolu, et nõusoleku mitteandmine on alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, ei muuda kohaliku omavalitsuse keeldumist nõusoleku andmisest haldusaktiks. Haldusaktiks ei muuda nõusoleku andmisest keeldumist ka asjaolu, et vastustaja on vormistanud selle otsustuse haldusakti vorminõuetele vastavalt ning teinud selle muuhulgas teatavaks ka kaebajale. HMS § 51 lg-st 1 tulenevalt defineeritakse haldusakti selle sisust ja tunnustest lähtudes, mitte vormist lähtudes (vrdl ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi
18. aprilli
19. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-31-06). Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas selline menetlustoiming on iseseisvalt vaidlustatav. Menetlustoimingu iseseisvalt vaidlustamist on Riigikohus pidanud lubatavaks juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi
20. veebruari
21. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Seega eeldab menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamine selle kindlaksmääramist, kas vaidlustatav menetlustoiming määrab vältimatult kindlaks menetluse lõpptulemuse. Kui vaidlustatav menetlustoiming määrab menetluse lõpptulemuse vältimatult kindlaks, siis on menetlustoiming halduskohtus vaidlustatav. Käesoleval juhul sätestab MaaPS § 34 lg 1 p 16, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Seega määrab kohaliku omavalitsuse poolt kaevandamisloa andmisega mittenõustumine vältimatult kindlaks ka selle, et selles menetluses tuleks kaevandamisloa andmisest keelduda. Järelikult oleks selline menetlustoiming iseenesest vaidlustatav. Siiski näeb maapõueseadus ette täiendava võimaluse kaevandamisloa saamiseks, kui kohalik omavalitsus nõusoleku andmisest keeldub. MaaPS § 34 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Sellest regulatsioonist ei ole üheselt selge, millises menetlusetapis kaasatakse Vabariigi Valitsus ning kas eelnevalt peab kaevandamisloa andja olema kaevandamisloa andmisest keeldunud kohaliku omavalitsuse nõusoleku mitteandmise tõttu. Ebaselge on ka see, millistel alustel saab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse vastuseisust hoolimata kaevandamisloale nõusoleku anda. Eelnevast tulenevalt toob käesoleval juhul Iisaku Vallavolikogu poolt nõusoleku andmata jätmine kaasa selle, et Keskkonnaamet peab kaevandamisloa andmisest keelduma. Suuremäe Karjäär OÜ-l säilib iseenesest võimalus taotleda kaevandamisloa andmiseks Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Samas on ilmselge, et see toob kaasa täiendava menetlusetapi ning seega menetluse pikenemise. Põhjalikuma regulatsiooni puudumise tõttu oleks prognoosimatu nii selle 3 menetlusetapi tulemus kui ka ajaline kestvus. Menetlustoimingu vaidlustamist on Riigikohtu halduskolleegium pidanud lubatavaks ka juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 5; samuti
24. veebruari
25. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, pd 20 ja 21). Kirjeldatu alusel on kaebus lubatav. Suuremäe Karjäär OÜ esitas Keskkonnaametile 21.01.2011 taotluse kaevandamisloa saamiseks kohaliku tähtsusega Kõnnu liivamaardlas (maardla registrikaardi number 0171) Kõnnu liivakarjääris (edaspidi nimetatud Kõnnu liivakarjäär) ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 29 lg 2 kohaselt avaldas 26.01.2011 maavara kaevandamise loa andja menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, seega on teavitatud avalikkust ja antud huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et avalikustamise käigus taotluse osas ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud. Vastavalt MaaPS § 28 lg 3 on Keskkonnaamet loa andjana esitanud maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele. Iisaku Vallavolikogu ei nõustunud 24.03.2011 otsusega nr 79 „Arvamuse andmine Suuremäe Karjäär OÜ maavara kaevandamisloa andmiseks Kõnnu liivamaardlas Kõnnu liivakarjääris“ maavara kaevandamise loa väljaandmisega. Tegemist on haldusmenetluse toiminguga, mille volikogu on vormistanud otsusena. Kuna kaebaja on palunud teha vallale ettekirjutus nõusoleku andmiseks Suuremäe Karjäär OÜ poolt taotletavale kaevandusloale, on kaebuse esimene taotlus sisuliselt hõlmatud teise taotlusega. Keeldumise põhjusena on otsuses nr 79 välja toodud järgmised argumendid:
26. Iisaku valla üldplaneeringu kohaselt maavara kaevandamist ei ole ette nähtud Kõnnu liivamaardlas ega planeeritud uue karjääri rajamist Jõuga külla.
27. Maavara kaevandamine Kõnnu liivakarjääris võib avaldada (potentsiaalsed mõjud) negatiivset keskkonnamõju Kivinõmme maastikukaitsealale, mõjutades muuhulgas ka kaitsealuseid järvi.
28. Vallavolikogu eesmärk on säilitada kohalikele elanikele elamiskõlblik elukeskkond. Iisaku valla territooriumil on tänaseks välja antud 6 maavara kaevandamise luba täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks: Sälliku liivakarjäär, kus kaevandatakse liivtäitepinnast 7 tuh m³ aastas ja mille kaevandamise luba kehtib kuni 07.05.2018; Varesmetsa liivakarjäär, kus täiteliiva kaevandamise keskmine aastamäär on 16 tuh m³ ja mille kaevandamise loa kehtivusaeg on 07.05.2018; Kollase karjäär, kus ehitusliiva kaevandamise keskmine aastamäär on 25 tuh m³ ja kaevandamise loa kehtivusaeg on 31.03.2016; Iisaku kruusakarjäär, kus ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamise keskmine aastamäär on 20 tuh m³ ja kaevandamisloa kehtivusaeg on 01.05.2016; Iisaku III liivakarjäär, kus ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamise keskmine aastamäär on 25 tuh m³ ja kaevandamisloa kehtivusaeg on 01.05.2015; Iisaku II liivakarjäär, kus ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamise keskmine aastamäär on 3 tuh m³ ja kaevandamisloa kehtivusaeg on 16.07.
29. Vallavolikogu on otsuses nr 79 olnud arvamusel, et kuna Iisaku valla territooriumil on juba kuus tegutsevat karjääri, milles kaevandatakse täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa, ning täiteliiva ja ehitusliiva tarbevaru on keskkonnaminister kinnitanud ka Kõnnu liivakarjääris, peab vallavolikogu põhjendamatuks uue karjääri rajamist; Iisaku valla territooriumil ei ole lähiaastatel plaanis riiklike objektide ehitamist, seetõttu riigi huvi täite- ja ehitusliiva täiendavaks kaevandamiseks puudub; puudub kohalik huvi kaevandusalade laiendamiseks ning olemasolevad töötavad karjäärid suudavad kohalikud vajadused rahuldada. 4 Antud juhul on tegemist Iisaku Vallavolikogu poolt antud keelduva seisukohaga, mis rikub kaebaja õigusi, kuna MaapS § 34 lg 1 p 16 kohaselt tuleb kaevandamisloa andjal keelduda kaevandamisloa väljaandmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Kuna kohaliku omavalitsuse arvamus on haldusakti andjale siduv, siis peab kohaliku omavalitsuse seisukoht olema nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveeritud ja selles välja toodud põhjendused peavad olema kontrollitavad. Nagu märgitud, on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumise otsuses välja toonud kolm põhiasjaolu, ilma täpsemalt motiveerimata. Keelduva seisukoha andmise otsuses on vallavolikogu ühelauseliselt märkinud, et Iisaku valla üldplaneeringu kohaselt maavara kaevandamist ei ole ette nähtud Kõnnu liivamaardlas ega planeeritud uue karjääri rajamine Jõuga külla. Vallavolikogu on viidanud Iisaku Vallavolikogu 24.04.2008 määrusele nr 8 „ Iisaku valla üldplaneeringu kehtestamine“ (lk 17 pöördel). Otsuses märgitud esmane asjaolu, et Iisaku valla üldplaneeringu kohaselt maavara kaevandamist ei ole ette nähtud Kõnnu liivamaardlas ega planeeritud uue karjääri rajamist Jõuga külla, on osutunud ebaõigeks. Puudub vastuolu valla üldplaneeringuga. Planeeringuteksti p. 2.1.
30. ja planeeringuteksti p 5.12 kohaselt puuduvad planeeringust tulenevad looduskaitselised ja turismimajanduslikud piirangud taotletaval alal ning planeeringutekst ei välista Kõnnu maardla kasutusele võtmist. Vastustaja viitab 24.03.2011 otsuses Kõnnu liivamaardlas, pindalaga 350,33 ha tehtud 2010.a. geoloogilisele uuringule (Möldre,2010), mille tulemusena keskkonnaminister kinnitas 4,84 ha suurusel alal täite- ja ehitusliiva tarbevaru. Kohus on seisukohal, et kui vastustaja leiab, et valla üldplaneeringuga (2008, mil üldplaneering kehtestati) on välistatud Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamine ja ka uue karjääri rajamine Jõuga külla, siis oleks see asjaolu tulnud arvesse võtta juba geoloogiliste uuringute läbiviimise taotluse läbivaatamisel ja liigsete kulutuste tegemise vältimiseks keelduda nõusoleku andmisest uuringute läbiviimiseks juba 2010.a. Otsuses märgitud teine ja kolmas asjaolu, et maavara kaevandamine Kõnnu liivakarjääris võib avaldada (potentsiaalsed mõjud) negatiivset keskkonnamõju Kivinõmme maastikukaitsealale, mõjutades muuhulgas ka kaitsealuseid järvi ning vallavolikogu eesmärk on säilitada kohalikele elanikele elamiskõlblik elukeskkond, on põhjendamata. Tegevuse keskkonnamõju puudumist kinnitab nii Alkranel OÜ-lt tellitud ekspertarvamus, kui ka Keskkonnaameti loaeelnõu raames läbiviidud keskkonnamõju eelhinnang ( toimik lk 9 jj). Keskkonnaameti loa eelnõus on leitud, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Seega on ka teine vastustaja poolt otsuses esitatud nõusoleku andmisest keeldumise alus osutunud ebaõigeks. Kolmandana on vallavolikogu keelduvas seisukohas pidanud vajalikuks märkida, et vallavolikogu eesmärk on säilitada kohalikele elanikele elamiskõlblik elukeskkond. Millele vallavolikogu oma järeldustes on tuginenud, märgitud ei ole. Põhjendustes ei ole peetud vajalikuks hinnata ka loa andja poolt esitatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõud (lk 9 jj), kuigi see eelnõu oli vallavolikogul arvamuse andmise ajal olemas. Otsuse aluseks on võetud muuhulgas ka Keskkonnaameti juhataja Jaak Jürgensoni korralduse eelnõu. Vallavolikogu väited võimaliku negatiivse keskkonnamõju osas Kivinõmme maastikukaitsealale ja piirkonna veerežiimile ning kaitsealustele järvedele, on rajatud oletustele (konkreetselt vaid kaebaja vaides märgitule, et potentsiaalsed mõjud lähedalasuvale maastikukaitsealale võivad avalduda kaevandamisel), mitte aga kogutud ja hinnatud tõenditele või elanikkonna vastuseisule. 5 Samas tuleb märkida, et kaevandamisloa väljaandmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet, on avatud menetlus. Teade kavandatavatest kaevandamistest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes just seetõttu, et kõik asjast puudutatud isikud, sealhulgas kohalikud elanikud, saaksid oma vastuväited ja seisukohad esitada, kusjuures need seisukohad tuleb esitada loa andjale, antud juhul Keskkonnaametile. Loa kaevandamiseks annab välja Keskkonnaameti Viru regioon, kes peab loa andmisel hindama kõiki tõendeid, sealhulgas isikute vastuväiteid, ning loa andmise otsustamisel oma otsustust motiveerima. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vastustaja on keelduva arvamuse andmisel tuginenud põhjendamatutele asjaoludele, mistõttu tuleb vastustaja toiming, kaevandamisloa andmisega mittenõustumine, tunnistada õigusvastaseks (Iisaku Vallavolikogu
31. märtsi 2011.a otsus nr 79 „Arvamuse andmine Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamisloa andmiseks liivamaardlas Kõnnu liivakarjääris“). Vastustaja menetlustoiming rikub kaebaja õigusi, kuna vastustaja õigusvastase toimingu tõttu ei ole Keskkonnaameti Viru regioonil võimalik kaevandamisluba anda. Kohus ei pea seejuures vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid ettevõtluspiirangute osas, kuna need kohtu seisukohta ei muuda. Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus teeks vallale ettekirjutuse nõusoleku andmiseks Suuremäe Karjäär OÜ poolt taotletavale kaevandusloale. Kohus ei pea võimalikuks sellist taotlust rahuldada. Kohus kontrollis vallavolikogu tegevuse õiguspärasust tulenevalt vallavolikogu otsuses nr 79 toodud asjaoludest, kuid kohus ei saa teha haldusorgani asemel otsustust, ega kohustada vastustajat sooritama kaebaja jaoks soodsat toimingut. Vallavolikogu arvamus on volikogu kaalutlusotsus ja kas vallavolikogu peab nõusoleku andma või mitte, ei saa kohus ette kirjutada. Halduskohus nõustub Iisaku Vallavolikogu esimehe Annely Oone väitega, et kehtiv seadusandlus ei anna halduskohtule pädevust teha vallavolikogule ettekirjutust, millega saaks kohustada volikogu andma kaebajale sobiva sisuga arvamust. Lisaks märgib kohus, et nähtuvalt esitatud materjalidest on Keskkonnaameti Viru regioon saatnud kohalikule omavalitsusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 2 järgi vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Tegevusloa andja (otsustaja) ei ole esitanud vallavolikogule keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta tehtud otsust. Ei nähtu, kas sellist otsust on üldse vastu võetud. Vallavolikogu saab õiguslikult lähtuda ainult otsusest, mitte selle eelnõust. Vallavolikogu ei pidanud andma seisukohta keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta. Kohus on seisukohal, et vastustajal tuleb kaevandamisloa väljaandmise kohta esitatud taotlus uuesti läbi vaadata ja esitada põhjendatud arvamus loa andjale. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6