Obsah (4)

§ 5§ 230§ 231§ 162

2-11-19643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. jaanuar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi AS Era L

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. 14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 15.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX, SOÜ ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel (tl 36), nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX lisa nr 1 (tl 38) ja nõudeõiguste loovutamise lepingu nr XXX lisa nr 2 (tl 37). Seega on tõendatud, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana SOÜ asemele.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus, et 21.10.2008 sõlmisid SOÜ ja kostja laenulepingu nr XXX (tl 41-53), mille kohaselt SOÜ võimaldas kostjale kiirlaenu. 21.10.2008 esitas kostja SOÜ-le laenutaotluse 639,12 eurot saamiseks 180-ks päevaks intressiga 568,81 eurot (tl 39). SOÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 21.10.2008 kostja kontole laenu summas 639,12 eurot (tl 31). Kostja kohustus laenu summas 639,12 eurot ja intressi summas 639,12 eurot tagasi maksma hiljemalt 30.04.
3. Kostja on hagejale tagastanud 17.11.2008 summa 734,98 eurot (tl 76) ja 28.02.2009 summas 70,30 eurot (tl 75), kokku 805,29 eurot. Kostja leiab, et on hagejale kogu võlgnevuse tasunud. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb tasuda veel intress summas 402,64 eurot vastavalt lepingu punktidele 4.1.7.10 ja
4. Riigikohus on oma 29.01.2007 lahendi punktis 12 tsiviilasjas nr 32-1-137-06 märkinud, et „alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Kohus on seisukohal, et kuna kostja tagastas laenu 28-päeva pärast laenu saamist, siis ei olnud hagejal õigust arvestada intressi peale laenu tagastamist, mistõttu on kohtu hinnangul hageja tagastanud laenult õigesti intressi 95,87 eurot vastavalt lepingu punktile 4.1.2.10 (tl 45-46). Kohus leiab, et ebamõistlik ja põhjendamata on kostjalt nõuda intressi lisaks aja eest, millal kostja on juba 4 2-11-19643 laenu tagastanud. Lisaks on kostja tasunud hagejale 28.02.2009 summas 70,30 eurot (tl 75). Kohus märgib ka, et kohtu hinnangul on ka hageja poolt nõutav intress ebamääraselt suur ning kohus leiab, et kostja on tasunud hagejale mõistlikus suuruses intressi võetud laenu ja laenu kasutatud aja eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud, mistõttu tuleb jätta antud hagi rahuldamata.
5. Kohus märgib, et hageja ei ole kostjalt viivist nõudnud, seega on alusetud kostja väited viivisele ja nimetatud väited tuleb jätta tähelepanuta. Menetluskulud
6. Juhindudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda.

Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5