← Eesti

2-11-8696/6

Obsah (4)§ 113§ 8§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (Ts

MS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus Välja mõista OP’lt menetluskulu summas 150,18 EUR (ükssada viiskümmend eurot ja 18 senti) Swedbank Liising AS kasuks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja KKOÜ vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 581,70 eurot, millest põhivõlgnevus on 474,37 eurot, intress 30,70 eurot, viivis 74,43 eurot ja võla menetlemise tasu 3,20 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 477,57 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja on töötu ja ta ei saa võlgnevust maksta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (

) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kandnud menetluskulu kokku summas 150,18 eurot riigilõivude tasumisel, maksekäsu kiirmenetluses summas 47,93 eurot (750 krooni) ja hagi esitamisel 102,25 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 150,18 eurot. Krista Kirspuu Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.