). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 2000 krooni, mille hageja kandis 27.02.2008 kostja pangakontole. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenu koos lepingu sõlmimise tasuga hagejale tagastama 28.03.
) § 407 lõigete 1 ja 6 alusel rahuldada. Vastavalt
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras ehk 0,5% päevas, arvestatuna põhivõlgnevuselt. Seejuures taotleb hageja viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses summas 2549 krooni. Kostja võlgneb hagejale seega 5099 krooni, sealhulgas põhivõlg 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 550 krooni ja viivis hageja nõutud suuruses 2549 krooni. Hageja ei ole taotlenud viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud väljamõistmist
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 325,88 eurot. 3
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (tl 6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka S. D. hüvitatavad A. S. K. . Menetluskuludena taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni ning esindaja õigusabitasu, summas 1500 krooni väljamõistmist. Hagi esitamisel riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl 13). Maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumise kohta ei ole tõendit esitatud. Kohtute infosüsteemi andmetel on Krediidikassa AS avaldus S. D. 5012,25 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr. 2-08-47708) jäetud 10.detsembril 2009.a. maksekäsu kiirmenetluses
lg 2 p 3 alusel rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hagi esitatud 01.02.2010.a., seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei saa arvata menetluskulude hulka. Seetõttu saab kohus rahuldada vaid taotluse hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. O. arve 27.01.2010.a., summas 1500 krooni (tl 7).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. O. 27.01.2010.a. arvest nähtub, et 1500 krooni on nõutud tasuna esindamise eest kohtumenetluses võlglase S. D. .
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 2550 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1000+1500) krooni, so 159,78 eurot. Tulenevalt
lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise tasumist kuni menetluskulude tasumiseni. 4
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, mida ei ole olnud õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.