← Eesti

2-09-60282/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-60282 Tsiviilasi Korteriühistu Olevi 19 hagi Oleg Semenovi vastu 9 250,69 krooni põhivõla ja 1 061 krooni viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 659,04 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Olevi 19 apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Korteriühisu Olevi 19 (registrikood: 80265913), esindaja Rein Simso esindajad Viru Maakohtu
  2. detsembri 2010 otsus Vastustaja (kostja): Oleg Semenov (sünd. XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik (kostja poolel): OÜ Nord West Electric (registrikood: 10182350), esindajad A.T. ja Valentina Kuropatkina RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
  3. detsembri 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. Korteriühistu Olevi 19 esitas hagi Oleg Semenovi vastu 9 250,69 krooni põhivõla ja 1 061 krooni viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub O. Semenovile korteriomand aadressil XXX. Kostja ei ole tasunud korteriühistule tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest ja tema võlg seisuga 01.11.2009 moodustas 9 250 krooni. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 3.2.9 on hagejal õigus nõuda viivist 0,07% päevas tasumata summalt. Seisuga 01.11.2009 moodustab viivis 1 061 krooni. Kokku kostja võlgnevus hageja ees moodustab 10 311,69 krooni.
  5. Oleg Semenov ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud. Kohtudokumendid toimetati kostjale kätte avalikult kuulutusega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna politsei ja kohaliku omavalitsuse teatel pole kostja viibimiskohta teada. Teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded loeti kohtukutse ja hagiavaldus kostjale kättetoimetatuks.
  6. Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik OÜ Nord West Electric vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt andis mitteeluruumi aadressil XXX Kohtla-Järve endine omanik A.T. mitteeluruumi 01.08.2006 sõlmitud rendilepinguga rendile OÜ-le Nord West Electric. A.T. müüs 07.01.2009 korteriomandi O. Semenovile koos OÜ Nord West Electric kasuks sõlmitud kehtiva rendilepinguga ning O. Semenov võttis rendilepingu üle ning nõustus seda mitte lõpetama. OÜ Nord West Electric on sõlminud elumaja varasemate majavalitsejatega kirjalikud lepingud elumaja majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tasumiseks. Pärast korteriühistu moodustamist pakkus OÜ Nord West Electris sõlmida kommunaalteenuste eest tasumise lepingut, kuid korteriühistu seda lepingut ei sõlminud ja ei esitanud tasumisele kuuluvaid arveid, mistõttu OÜ Nord West Electric peatas korteriühistule arvete maksmise. OÜ Nord West Electric on alati olnud valmis sõlmima kommunaalteenuste lepingut ja tasuma tarbitud teenuste eest. MAAKOHTU LAHEND
  7. Viru Maakohus
  8. detsembri 2010 otsusega jättis korteriühistu Olevi 19 hagi O. Semenovi vastu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges kohus tõendatuks, et ühistu liikmed tasusid kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta 2 pidas ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasus teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatas järgmisel kuul igale liikmele tema makse suuruse, mis määratati kindlaks üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. Maksete tasumisega viivitamisel on korteriühistul õigus nõuda viivist. Põhikirja p 5.8 kohaselt pidas ühistu raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 kohaselt oli majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase (korteriühistu Olevi 19) tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutus raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kohus luges tõendatuks, et RPS § 7 kohaselt oli raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel pidid olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Selliseks kohustuslikuks algdokumendiks pidi olema korteriühistu Olevi 19 kirjalik arve oma liikmele, O. Semenovile, põhikirjast tulenevate maksete tasumiseks. TsÜS § 147 kohaselt muutus korteriühistu Olevi 19 nõue O. Semenovi vastu sissenõutavaks alates ajahetkest, mil korteriühistul Olevi 19 oli õigus nõuda O. Semenovilt nõudele vastava kohustuse täitmist. Selliseks ajahetkeks oli korteriühistu Olevi 19 poolt arve esitamine O. Semenovile. Kohus luges tõendatuks, et käesolevas hagis esitatud nõuded O. Semenovi vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna korteriühistu Olevi 19 ei ole tõendanud arvete esitamist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  9. Korteriühistu Olevi 19 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  10. detsembri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) suhtus kohus vaidluse lahendamisse formaalselt. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud ega kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendid, et ta on tasunud arved kommunaalteenuste eest. Igakuised arved toimetati korteriomanikele postkasti panemisega ja see on tavapärane praktika paljudes korteriühistutes. Samuti on igal korteriomanikul võimalik pöörduda ühistu juhatuse poole mistahes informatsiooni ja kirjaliku tõendi saamiseks. Korteriomand, aadressil XXX Kohtla-Järve, kuulus varem A.T. ile, kes võõrandas 07.01.2009 korteriomandi O. Semenovile, kuid A.T. faktiliselt jätkab nimetatud korteriomandi kasutamist. Vaidlustatava korteriomandiga seotud kulusid on sunnitud tasuma teised korteriühistu liikmed. Kohus oleks pidanud andma antud asjaoludele hinnangu; 2) kohaldas kohus TsÜS § 147 sätteid, mis käesoleval juhul ei kohaldu. Vaidluse lahendamisel kohus juhindus RPS §-st 7, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kõik ülalnimetatud andmed on olemas võlgnevuse tõendil, mille hageja esitas 3 kohtule. Hageja leiab, et kohus ei ole hinnanud esitatud tõendid ja rikkus sellega TsMS § 442 lg-t
  11. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
  13. detsembri 2010 otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
  14. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-le 2 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on tehtud otsus isiku suhtes keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on maakohus teinud otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel tühistada.
  15. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt kuulub O. Semenovile korteriomand aadressil XXX Kohtla-Järve, mis on rendilepingu alusel antud rendile OÜ-le Nord West Electric. Korteriühistu Olevi 19 esitas hagi O. Semenovi vastu tarbitud kommunaalteenuste eest tasu väljamõistmiseks. Viru Maakohus
  16. mai 2010 määrusega kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Nord West Electric. TsMS § 88 kohaselt hagi korteriühistu või korteriomanike muu ühenduse liikme vastu, mis tuleneb liikmete kaasomandist või kaasomandi valitsemisest või põhineb korteriomandi reaalosal, võib esitada ka korteriomanditega koormatud kinnistu asukoha järgi. Tuginedes TsMS §-le 88 on hagi õigesti esitatud Viru Maakohtule.
  17. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; samuti siis, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada (p 2). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta; kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Hageja esitas Ida Politseiprefektuuri ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse kinnitused selle kohta, et neile ei ole O. Semenovi viibimiskohta teada ning Viru Maakohus
  18. mai 2010 määrusega toimetas avalikult O. Semenovile kätte hagimaterjalid ja kohtukutse. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas olevatest materjalidest nähtub, et kostja O. Semenov elukohaks võib olla Peterburi linn Venemaa, siis pidi maakohus TsMS § 317 lg 2 alusel enne menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist tarvitusele võtma täiendavaid meetmeid kostja aadressi või viibimiskohta väljaselgitamiseks. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et O. Semenovile kuuluv pass oli väljastatud Venemaal. 19.03.2010 hageja avalduses (tl 38) märgitakse, et A. T. müüs mitteeluruumi aadressil XXX Kohtla Järve O. Semenovile, passi seeria XX X XXXXXXX, Peterburi Venemaa. Rendilepingu N 010806 lisas (tl 51) on märgitud, et O. Semenovil on pass seeriaga XX X XXXXXXX, Peterburi, Venemaa ning
  19. novembril 2010 toimunud kohtuistungil OÜ Nord West Electric esindaja teatas, et O. Semenov võib viibida Venemaal (tl 85). 4
  20. Maakohus ei ole teinud järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks (küsima kostja elukoha kohta andmeid rentnikult OÜ-lt Nord West Electric või notaribüroost, kus sõlmiti korteriomandi ostu-müügileping jms) ning on sellega rikkunud TsMS § 317 lg-t
  21. Samuti rikkus maakohus TsMS § 317 lg 1 p 2, sest ei ole alust arvata, et kostjale ei ole võimalik eeldatavasti Venemaal menetlusdokumente kätte toimetada.
  22. Alates 19.03.1995 kehtib Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu artikkel 2 sätestab, et lepingupoolte justiitsasutused annavad vastastikku õigusabi tsiviilasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Artikli 3 kohaselt õigusabi hõlmab järelepärimise saanud lepingupoole seadusandlusega ettenähtud protsessuaaltoimingute sooritamist, nagu dokumentide kätteandmist ja edasisaatmist. Artikli 4 alusel õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti Vabariigi Prokuratuuri ning Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuri kaudu. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus pidi aru saama, et O. Semenovi oletatav viibimiskoht võib olla Venemaal Peterburi linnas, siis pidanuks kohus TsMS § 317 lg 2 viimase lause alusel pöörduma Justiitsministeeriumi poole, et viimane tuginedes Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades artiklitele 2, 3, 4 pöörduks Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poole taotlusega selgitada välja O. Semenovi viibimiskoht ja toimetada talle kätte menetlusdokumendid.
  23. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.