) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1 ja §-le 113. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks põhivõlgnevuse nõude summas 296.71 eurot, kuid tunnistab viivisnõuet üksnes osaliselt leides, et viivis ei tohiks ületada 1/3 põhivõlast, mis on kostja arvestuse järgi 98.70 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
22.09.2008.a. on hageja ja kostja vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping ning Tele2 järelmaksuleping (tl 23-24), mille lahutamatuks osaks on vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 38-50) ja järelmaksu müügitingimused (tl 51-53). Hageja kinnitusel on ta oma lepingulised kohustused täitnud ning hagejapoolset kohustuste täitmist ei ole vaidlustanud ka kostja. Hageja on esitanud kostjale arved (tl 25-26; 28-37). Eelpoolnimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 296.71 eurot. Hageja nõue võlgnevuse tasumiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 2.Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja on nõudnud kostjalt viivist vastavalt Lepingute 1 ja 2 lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimused p-le 7.3 ja järelmaksu müügitingimuste p-le 3.4 määras 0,15% tasumata summalt. Seisuga 05.01.2012.a. on hageja arvestanud viivisvõlgnevust 461.53 eurot. Samas on hageja tuginenud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele ning vähendanud viivist põhinõudega võrdse suuruseni. Kostja leiab, et hageja nõuab viivist põhjendamatult palju ning nimetab viivise summana 1/3 põhinõudest, kuid millel tema arvamus põhineb, jääb selgusetuks.
lg 8 ja § 162 alusel võib tõesti taotleda viivise vähendamist, kuid kostja poolt on välja toomata need asjaolud, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kohus tugineb Riigikohtu lahendile 3-21-24-11. Ka teistest Riigikohtu lahenditest (näit 3-2-1-120-08; 3-2-1-87-10) nähtub, et viivise vähendamine sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asajoludest ning mõistlik on viivis kuni põhivõlani. Antud juhul on hageja seda teinudki. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3.Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kostja aga leiab, et nõude rahuldamisel tuleks menetluskulud jätta võrdselt poolte kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta lahendi jõustumisest. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.