KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märts 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-777 Haldusasi A.K.se, T.U., A.T.i, V.T. ja J

) § 3 lg 2 p 2 ja § 9 lg 10 p 1 ja alusel tootmishoone laiendamiseks kuni 33% maapealsest kubatuurist (I kd lk 324). 4. Maardu Linnavalitsus määras 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3

§ 9lg 10 ja ehitusseaduse (Eh

S) § 19 alusel Iru Elektrijaama 23.04.2008 taotluse alusel kindlaks projekteerimistingimused Maardu linnas Peterburi tee 105 tootmishoone laiendamiseks. Projekteerimistingimuste kohaselt on OÜ Iru Elektrijaam teinud ettepaneku laiendada tootmishoonet eesmärgiga rajada jäätmeenergiaplokk, mis toodaks soojust kuni 50 MW. Energiaplokis hakatakse töötlema 27,5 tonni jäätmeid tunnis ehk 220 000 tonni aastas. Iru Elektrijaama kui olulise keskkonnamõjuga objekti juurde taotletakse täiendavaid tootmisvõimsusi. Selleks on teostatud vastav keskkonnamõju hindamine, mille KMH aruande on Harjumaa keskkonnateenistus heaks kiitnud. Aruande kohaselt ei loo energeetikaettevõtte laiendamine (kuni 33% olemasoleva hoone mahust) täiendavat koormust keskkonnale. Projekteerimistingimuste punktiga 3 esitati tootmishoone laiendusprojektile muu hulgas nõuded, et juurdeehitatava osa maht ei tohi olla üle 33% olemasoleva hoone mahust (p 3.1) ja projekti koostamisel tuleb arvestada ÅFEstivo AS töös (märts-juuni 2007) „Kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru elektrijaama territooriumile. Keskkonnamõju hindamise aruanne“ väljendatud põhimõtteid ja ettepanekuid (p 3.2). Projekteerimistingimuste punktiga 10 kohustati projekti kooskõlastama muu hulgas Harjumaa Keskkonnateenistusega (I kd lk 325-327).

1. Keskkonnaamet kooskõlastas 13.05.2010 kirjaga nr HJR 6-5/21104-2 jäätmeenergiaploki (WTE) rajamine“ (toimik nr 3-10-1718 lk 93). ehitusprojekti „Iru
2. Maardu Linnavalitsus andis 10.06.2010 korraldusega nr 225 (toimik nr 3-10-1718 lk 18-24) EhS § 23 alusel välja ehitusloa tootmishoone laiendamiseks Peterburi tee 105 asuval kinnistul. Korralduse kohaselt vastab ehitusprojekt Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3 väljastatud projekteerimistingimustele. Iru Elektrijaama territooriumile rajatava kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki kohta on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille aruande on heaks kiitnud Harjumaa Keskkonnateenistus 04.10.2007 kirjaga nr 30-12-1/15893-
3. Ehitusprojektis on arvestatud KMH aruandele keskkonnateenistuse poolt esitatud keskkonnanõuetega. Ehitusprojekt on kooskõlas Maardu Linnavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamine olemasoleva tootmishoone laiendamiseks taotletud mahus ei ole kohustuslik (

§ 3lg 2 p 2 ja § 9 lg 10 p 1).

Ehitusprojektile tehtud ekspertiisi kohaselt vastab ehitusprojekt sellele ettenähtud nõuetele ning ka kavandatav ehitis vastab nõuetele. KeHJS § 7 mõttes antakse tegevusluba ehitamiseks, millel puudub oluline keskkonnamõju, mitte KeHJS § 6 lg 1 p-s 23 sätestatud tegevuseks, mille puhul on tegevusloaks keskkonnakompleksluba, mille väljastamiseks puudub Maardu Linnavalitsusel pädevus. Antud juhul ei esine ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid EhS § 24 mõttes. Ehitusloa taotluse menetluse käik, motiivid ja kaalutlused sisalduvad korralduse seletuskirjas. 2 15.06.2010 on väljastatud ehitusluba nr 7089 ehitise (peakorpuse hoone, kasutamise otstarbelt energeetikaettevõte) laiendamiseks. Ehitusloa märkuste osas on märgitud, et ehitamisel ja põhining tööprojektide koostamise etapis tuleb arvestada ka edaspidi Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjas seatud keskkonnanõudeid vastavalt ehitamist ja projekteerimist puudutavas osas (II kd lk 170).

1. Keskkonnaameti 12.07.2010 kirjaga nr HJR 6-9/26018-2 „Loa muutmise taotluse menetlusse võtmine ja enne kompleksloa muutmist ehitustöödega alustamiseks nõusoleku andmine“ (toimik nr 3-10-1718 lk 93) võeti menetlusse Eesti Energia AS-i kompleksloa taotlus Iru Elektrijaamale 24.11.2005 väljastatud kompleksloa nr L.KKL.HA-222658 muutmiseks seoses Iru Elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki rajamisega. Kirjas nõustus Keskkonnaamet ka saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (SKVK) § 28 lg 2 alusel jäätmeenergiaploki ehitustööde alustamisega Iru Elektrijama territooriumil enne muudetud kompleksloa väljastamist, märkides, et vastavalt EhS §-dele 22 ja 23 peab ehitustööde alustamiseks olema asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kehtiv ehitusluba.
2. A.K. esitas 25.03.2010 (haldusasi nr 3-10-777) ja 01.04.2010 esitasid T.U. (haldusasi nr 3-10835), A.T. (haldusasi nr 3-10-836), V.T. (haldusasi nr 3-10-838) ja J.P.T. (haldusasi nr 3-10-844) Tallinna Halduskohtule kaebused Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punkti 3 tühistamiseks. Koos kaebustega esitati kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlused peatada Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punkti 3 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2010 määrustega A.K.se, V.T. ja J.P.T. esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja 08.04.2010 määrustega T.U. ja A.T.i esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010 määrustega jäeti A.K.se (haldusasi nr 3-10777), T.U. (haldusasi nr 3-10-835), A.T.i (haldusasi nr 3-10-836), V.T. (haldusasi nr 3-10-838) ja J.P.T. (haldusasi nr 3-10-844) määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2010 ja 08.04.2010 määrused muutmata. 19.11.2010 esitatud kaebuste täiendustes asendasid kaebajad A.K., T.U., A.T., V.T. ja J.P.T. Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punkti 3 tühistamistaotluse taotlusega tuvastada, et kuni 11.06.2010 kehtinud Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3 määratud projekteerimistingimused aadressil Peterburi tee 105, Maardu linn, asuva tootmishoone laiendamiseks eesmärgiga rajada jäätmeenergiaplokk, olid õigusvastased.
3. 02.07.2010 esitasid A.K. (haldusasi nr 3-10-1718), T.U. (haldusasi nr 3-10-1717), A.T. (haldusasi nr 3-10-1716), V.T. (haldusasi nr 3-10-1715) ja 05.07.2010 esitas J.P.T. (haldusasi nr 3-10-1738) Tallinna Halduskohtule kaebused Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korralduse nr 225 „Ehitusprojektile ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks. Koos kaebustega esitasid kaebuse esitajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korralduse nr 225 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni, mille Tallinna Halduskohus 08.07.2010 määrustega rahuldas. 28.09.2010 määrustega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Eesti Energia AS määruskaebused, tühistas Tallinna Halduskohtu 08.07.2010 määrused haldusasjades nr-d 3-10-1718, 3-10-1717, 3-10-1716, 3-10-1715 ja 3-10-1738 ning tegi asjades uued määrused, millega jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
4. 29.11.2010 kohtumäärustega võttis kohus menetlusse 1) haldusasjad nr 3-10-777 ja nr 3-101718 ja liitis nad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-777; 2) haldusasjad nr 3-10-844 ja nr 3-10-1738 ja liitis nad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-844; 3) haldusasjad nr 3-10-835 ja nr 3-10-1717 ja liitis nad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-835; 4) haldusasjad nr 3-10-836 ja nr 3-10-1716 ja liitis nad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10836; 5) haldusasjad nr 3-10-838 ja nr 3-10-1715 ja liitis nad ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-
5. 3 09.12.2010 esitasid kaebajad kohtule taotluse haldusasjades nr 3-10-777, 3-10-835, 3-10-836, 310-838 ja 3-10-844 esitatud kaebuste liitmiseks. 13.01.2011 kohtumäärusega liitis kohus haldusasjad nr 3-10-777, 3-10-835, 3-10-836, 3-10-838 ja 3-10-844 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-
6. KAEBUSTE ESITAJATE SEISUKOHT Kõigi kaebajate kaebused on nii Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punkti 3 peale kui Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korralduse nr 225 peale ühesugused. Kaebused Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3 määratud projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks.
7. Kaebuste kohaselt projekteerimistingimustest ilmneb, et koospõletusetehase rajamist käsitletakse olemasoleva Iru Soojuselektrijaama tootmishoone laiendusena vähem kui 33% ulatuses, mille puhul pole kehtestatud detailplaneeringu olemasolu nõutav. Projekteerimistingimustega on ühtlasi lõplikult kindlaks määratud rajatava Iru koospõletustehase asukoht, milleks on Peterburi tee 105, Maardu linn. Ühtegi alternatiivset asukohta ei ole kaalutud. Projekteerimistingimuste punktis 3.
8. kohustatakse ehitusprojekti koostamisel arvesse võtma ka KMH aruannet, mis on puudustega ja õigusvastane. 19.11.2010 esitatud kaebuste täiendustes märkisid kaebuste esitajad, et neil on põhjendatud huvi projekteerimistingimuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna see toob kaasa ehitusloa väljastamise korralduse nr 225 õigusvastasuse ja tühistamise. Projekteerimistingimuste määramise korraldus on eelhaldusaktiks ehitusloale. Nende tingimuste osas, mis on projekteerimistingimuste määramise korraldusega lõplikult kindlaks määratud, on ehitisele määratud tingimused lõplikult siduvad.
9. Kaebuste esitajad leiavad Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007 otsusele nr 3-3-1-86-06 viidates, et keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks saab olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. 12.1 Kaebuste kohaselt kaebuse esitaja A.K. elab Peterburi tee 105 asuvast Iru Elektrijaamast ca 500 m kaugusel, kaebuse esitaja T.U. on Jõelähtme vallas asuva Iru küla, mis asub ca 500 m kaugusel Maardu linnas Peterburi tee 105 asuvast Iru Elektrijaamast, elanik, kaebuse esitaja A.T. elamu paikneb 800-1000 m kaugusel Iru Elektrijaamast Maardu linnas aadressil Peterburi tee 202, kaebuse esitaja J.P.T. elamu paikneb 800-1000 m kaugusel Iru Elektrijaamast Maardu linnas, aadressil Peterburi tee 202a, kaebuse esitaja V.T. on Jõelähtme vallas paikneva Loo aleviku, mis asub ca 2 kilomeetrit Iru Elektrijaamast, elanik. 12.2 2007.a, kevadsuvel teostas ÄF-Estivo AS plaanitava Iru koospõletustehase keskkonnamõju hindamise. Kaebuse esitaja A.K. avaldas 05.07.2007 kirjas vastustajale keskkonnamõju hindamise protseduuri ja aruande osas mitmeid etteheiteid, mida toetasid peale Jõelähtme Vallavalitsuse ka 68 kavandatava Iru koospõletustehase lähedal elavat Loo alevi ja Iru küla elanikku. Kaebuse esitaja A.K. kui Iru küla elanik pidas oma kirjas keskkonnamõju uuringuid liiga üldiseks ja heitis ette ka asukoha ja tehnoloogiliste alternatiivide võrdluste puudumist. Kaebajate hinnangul ei võimalda seni tehtud keskkonnauuringud ja analüüsid veenduda selles, et kavandatav objekt on koospõletustehase vahetus naabruses elavate kaebajate elule ja tervisele piisavalt ohutu. Vaidlustatud korralduse nr 259 punkt 3, millega määrati pealiskaudsele ning asjakohatule KMH aruandele tuginedes kindlaks Iru koospõletustehase rajamise ning käitamise 4 tingimused, puudutab kaebuse esitajaid oluliselt ning reaalselt. Põhiseaduse (PS) § 16 alusel on igaühel õigus elule. PS § 28 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asjas Lopez Ostra vs. Hispaania selgitanud, et tõsine keskkonnareostus võib mõjutada isikute heaolu ja takistada neil nautimast kodu selliselt, et see mõjutab ebasoodsalt nende era- ja perekonnaelu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 tähenduses (seda isegi ilma tõsise ohuta isikute tervisele). Eestis on siseriiklikult tagatud õigus eraja perekonnaelu puutumatusele PS §-s
10. Kaebuste esitajate õigust elule, tervisele ja era- ning perekonnaelu puutumatusele tuleb kaitsta juba projekteerimistingimuste kindlaksmääramise staadiumis, sest peale projekteerimistingimusi täitva ehitusprojekti alusel ehitusloa andmist ja ehitamisele asumist võib olla keeruline projekti elluviimisel muudatusi teha. 12.3 Kaebuste esitajate huve puudutab oluliselt ja reaalselt veel koospõletustehase asukoha alternatiivide kaalumata jätmine. On ilmne, et isegi kui kavandatav koospõletustehas vastaks kõikidele keskkonnanormidele, oleks see siiski saasteallikas, mis avaldab inimestele ja keskkonnale teatud negatiivset mõju. KMH aruande kokkuvõtvas osas märgitakse, et tehase käitamisel satuks keskkonda tervisele ohtlikke dioksiine ja furaane (KMH aruande lk 129, p 5), samuti suureneb piirkonna liikluskoormus ca. 14% (kuni 21 uut prügiveokit tunnis vt KMH aruande lk 130, p 12). Kui oleks kaalutud koospõletustehase asukoha alternatiive, siis võinuks selle tulemina leida, et tehas tulnuks rajada palju kaugemale kaebuste esitajate elukohast, mille puhul olnuks kaebuste esitajate osas vähendatud ka need negatiivsed mõjutused, mis kindlasti antud tehase rajamisega kaasnevad. Seepärast on kaebuste esitajatel kaebeõigus projekteerimistingimuste vaidlustamiseks ka seetõttu, et nendega määrati koospõletustehase asukoht kaebuste esitajate elukoha vahetusse lähedusse, ilma mistahes alternatiivseid asukohti kaalumata. 12.4 Seoses kaebeõigusega osutavad kaebuste esitajad veel

§ 20

lg-le 1, mille järgi on igal isikul õigus esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta, samuti

§ 21lg-s 1 reguleeritud isiku õigusele osaleda planeeringu avalikul arutelul.

Maardu Linnavalitsuse 06.03.2007 korralduse nr 91 punkti 2 põhjal algatati Peterburi tee 105 kinnistu detailplaneering ca 60 ha suurusel alal eesmärgiga jagada kinnistu ja määrata kindlaks selle kasutamise tingimused. Kinnistusraamatu väljavõttest on näha, et Peterburi tee 105 kinnistu suuruseks on 57, 7 ha, mis tähendab, et korralduse nr 91 punktiga 2 algatatud detailplaneering puudutas kogu Peterburi tee 105 kinnistut. Vastustaja tegevusest nähtub, et viimane on korraldusega nr 91 algatatud Peterburi tee 105 kinnistu detailplaneeringu menetluse kõrvale jätnud ning otsustanud määrata kinnistu ehitus-ja maakasutustingimused kindlaks hoopis projekteerimistingimustega. Samuti on vastustaja projekteerimistingimustes koospõletustehase asukoha kindlaksmääramisega andnud mõista, et tehasele asukoha leidmiseks ei algatata üldplaneeringut. Kaebuste esitajad leiavad, et sellise tegevusega rikkus vastustaja kaebuste esitajate

§ 20

lg-s 1 ja § 21 lg-s 1 sätestatud õigusi esitada planeeringulahenduste osas ettepanekuid ja vastuväiteid ning osaleda avalikul arutelul.

1. Kaebuste esitajad leiavad, et kui kaebuste esitajatel on kaebeõigus projekteerimistingimusi kindlaksmääranud korralduse vaidlustamiseks, saavad kaebuste esitajad vaidlustada koos projekteerimistingimuste vaidlustamisega ka tingimuste andmisele eelnenud üksikuid menetlustoiminguid (nagu keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja heakskiit). Kõik need haldusmenetluse raames tehtavad menetlustoimingud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 2 tähenduses on vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga.
2. Kaebuste esitajad on seisukohal, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramine vaidlustatud korralduse nr 259 punktiga 3 oli õigusvastane, kuna väljastatud projekteerimistingimused tuginevad õigusvastaselt läbiviidud keskkonnamõju hindamisele; plaanitav koospõletustehas on olulise ruumilise mõjuga objektiks, mille asukoht oleks tulnud fikseerida üldplaneeringuga, mitte projekteerimistingimustega; koospõletustehase asukoha valikul tuli kaaluda alternatiive, mida pole 5 tehtud; Maardu linnas (tiheasustuse alal) tuleb kinnistu ehitus-ja maakasutustingimused kindlaks määrata avalikkuse kaasamisel koostatava detailplaneeringuga, mitte projekteerimistingimustega, Iru koospõletustehase osas pole tegu olemasoleva tootmishoone laiendamisega, olemasoleva tootmishoone laiendamisel ei oleks detailplaneeringu koostamine (erandina) teatud tingimustel kohustuslik.
3. Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr 18 alusel algatati keskkonnamõju hindamine kavandatavale tegevusele „Kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki (koospõletustehase) rajamine Iru Elektrijaama territooriumile“ asukohaga Peterburi tee
4. Korraldusest ei ilmne, et eelnimetatud keskkonnamõju hindamine algatati mõne konkreetse tegevusloa taotlemisega seoses. Lisaks ei nähtu korraldusest, et koospõletustehase asukoha osas oleks kaalutud alternatiive või nõutud mistahes alternatiivide kaalumist. Korralduse nr 18 andmisel sätestas KeHJS § 3, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ja tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (p 1), või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala (p 2). Erandina lubati KeHJS § 26 alusel keskkonnamõju hindamist ka ehitusprojekti koostamise käigus. Vastustaja korraldusest nr 18, KMH aruandest ega Harju Keskkonnateenistuse KMH aruande heakskiitmise kirjast ei selgu, milline oli keskkonnamõju hindamise õiguslik alus. Ilmselgelt ei saanud selleks aluseks olla KeHJS §-s 26 sätestatud ehitusprojekti koostamise käigus läbiviidav keskkonnamõju hindamine, kuna antud keskkonnamõju hindamise algatamisel kehtinud EhS § 19 lg 1 järgi olid ehitusprojekti koostamise aluseks kas projekteerimistingimused või kehtestatud detailplaneering. Vaidlust ei ole asjaolus, et kumbagi ei olnud isegi KMH aruande heakskiitmise ajaks 04.10.2007 veel olemas, mistõttu puudusid ehitusprojekti koostamise lähteandmed. Seepärast ei saadud ka KeHJS §-s 26 ette nähtud õiguslikul alusel (ehk ehitusprojekti koostamise käigus) keskkonnamõju hindamist läbi viia. Seega võis keskkonnamõju hindamine toimuda KeHJS § 3 p-des 1 või 2 ette nähtud alustel. Samas ei selgu KeHJS § 3 p-des 1 ja 2 ette nähtud alused, millest lähtub keskkonnamõju hindamise eesmärk ja sisu, ühestki keskkonnamõju hindamist puudutavast dokumendist. Harjumaa Keskkonnateenistus andis 04.10.2007 kirjaga nr 30-12-1/15893-6 KMH aruandele heakskiidu. Kaebuste esitajad on seisukohal, et Harjumaa Keskkonnateenistus kiitis KMH aruande heaks õigusvastaselt. Olukord, kus keskkonnamõju hindamise algatamisel ega ka hindamismenetluse käigus pole vastavalt KeHJS-ile seatud eesmärki, milleks keskkonnamõju üldse hinnatakse, ei ole kooskõlas KeHJS §-ga
5. Selles viidatud alused keskkonnamõju hindamise algatamiseks (mh ka tegevusloa taotlus) määratlevad kogu edasise hindamismenetluse sisu. Keskkonnaekspert Heikki Kalle arvamuses KMH aruande kohta heidetakse samuti ette, et aruandest ei selgu, millise konkreetse tegevusloa suhtes on KMH protsess üldse algatatud. Keskkonnaeksperdi hinnangul vastab aruanne (pigem) strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele, mida viiakse läbi üldise ideekavandi staadiumis ning reguleeritakse KeHJS 2 ptk-i 2 jaos. Ometi on Iru koospõletustehase keskkonnamõju hindamist teostatud KeHJS 2 ptk-i 1 jaos reguleeritud korras, mis puudutab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist seoses konkreetse tegevusloa taotluse või Natura 2000 võrgustiku alaga. Sellele viitab juba vastustaja keskkonnamõju hindamise algatamise korraldus nr 18, kus osutatakse KeHJS §-le 6, mis asub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist puudutavas KeHJS 1 ptk 1 jaos. KMH aruande heakskiitmisel kehtinud ja tänaseni kehtiva KeHJS § 22 lg 3 p 5 kohaselt keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju hindamise aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui aruanne pole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks. Olukorras, kus KMH aruande heaks kiitnud Harjumaa Keskkonnateenistusele ei olnud üldse 6 selge, millist tegevusluba taotleti, ei saanud viimane veenduda ka KMH aruande asjakohasuses ja piisavuses tegevusloa andmiseks. Seetõttu oleks KMH aruanne tulnud jätta heaks kiitmata ja kohustada arendajat täpsustama konkreetne eemärk keskkonnamõju hindamiseks, millest juhindudes viia läbi ka konkreetse (täpsustatud) tegevusega seotud keskkonnamõju hindamine. Seega nähtub ülaltoodust, et Iru koospõletustehasega seonduv keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ning aruande heakskiitmine olid õigusvastased, kuna määratlemata jäeti KeHJS-i kohaselt nõutav õiguslik alus (eesmärk) keskkonnamõju hindamiseks, millest lähtudes üldse keskkonnamõju hinnata.
6. Nimetatud rikkumised polnud vaid tehnilist laadi. Vajadus määratleda KeHJS 2 ptk-i 1 jaos reguleeritud keskkonnamõju hindamisega seoses konkreetne taotletav tegevusluba seondub hindamise detailsusastmega. EhS § 23 lg 2 p 2 kohaselt on ehitusloa kui KeHJS § 7 p-s 1 nimetatud tegevusloa taotlemisel nõutav ehitusprojekti nõuetele vastava ehitusprojekti esitamine, mis tähendab KeHJS § 3 valguses seda, et ehitusloa taotlemisel hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus juba konkreetse ehitusprojekti selgeid ja täpsustatud tehnilisi lahendusi. Üksnes sellise hindamise korral on võimalik veenduda selles, et rajatav objekt vastab kõigile keskkonnaalastele nõuetele. Nagu rõhutab keskkonnaekspert Heikki Kalle, tuleb Iru jäätmepõletusjaama suhtes käivitada uus keskkonnamõju hindamise protsess, kus keskkonnamõju hinnatakse ehitusprojekti staadiumis.
7. Vaidlustatud Iru koospõletustehase projekteerimistingimuste punkti 3.
8. alusel on KMH aruandega arvestamine kohustuslik. Projekteerimistingimusi kindlaks määrates õigusvastasele keskkonnamõju hindamisele tuginemine tähendab, et ka tingimuste kindlaksmääramine oli õigusvastane. Kaebuste esitajad on seisukohal, et seadusega vastuolus läbi viidud keskkonnamõju hindamist ei saa ehitus- ja maakasutuse tingimuste kindlaksmääramisel arvesse võtta. Arvestada võib ainuüksi õiguspäraselt läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusi. Seda kinnitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-86-06 p-s 24 esile toodud seisukoht, mille kohaselt on olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest. Enamasti ei ole sellistes asjades võimalik veenvalt otsustada et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt siiski sisuliselt õiguspärane. Võimalik on üksnes eeldada vastuvõetud otsuse õiguspärasust, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ette nähtud korras läbi viidud ning haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. Asjaolu, et Iru koospõletustehase rajamisega kaasneb KeHJS § 6 lg 1 p-s 23 reguleeritud oluline keskkonnamõju, milleks on tavajäätmete põletamine üle 100 tonni ööpäevas, kinnitas ka vastustaja oma korralduses nr
9. Seetõttu tuli vastustajal pöörata haldusmenetlusnormide järgimisele ka eriliselt suurt tähelepanu. Põhimõtteliselt ebaõigesti korraldatud keskkonnamõju hindamise tõttu ei ole aga võimalik veenduda, et asjaomasele aruandele tuginevad projekteerimistingimused määrati kindlaks õiguspäraselt. Õiguspärase keskkonnamõju hindamise läbiviimise puhul võivad nii hindamistulemused kui tulemustest lähtuvad projekteerimistingimused olla sootuks teistsugused.
10. Kaebuste esitajad on seisukohal, et kavandatava koospõletustehase puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille asukoht tuleb valida üldplaneeringu menetluses. Üldplaneeringu menetlemisel peab hindama koospõletustehase asukoha alternatiive. Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel nende asjaoludega arvestanud. Vastustaja poolt Iru koospõletusetehase keskkonnamõju hindamise protsessi algatamisel ja ka projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel sätestas

§ 8

lg 5, et üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjugu objekti asukoha valiku tegemisel. Sellise objekti üldplaneeringuga planeeritava maa ala suuruse määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab regionaalminister.

§ 8

lg 6 sätestas, et olulise ruumilise mõjuga objekt

-i lahenduses on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ja mille mõju 7 ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Alates 1. juulist 2009 sisalduvad vastavad normid

§-s 292 . Varasema

§ 8

lg 6 ning kehtiva

§ 292

lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 198 „O1ulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ punkt 11 reguleerib, et olulise ruumilise mõjuga objekt on muu hulgas tavajäätmete käitlemise ettevõte võimsusega üle 100 tonni ööpäevas. Vastustaja 10.01.2007 korralduse nr 18 punktist 1 nähtub, et vastustaja hinnangul on plaanitav koostootmistehas objektiks, kus põletatakse tavajäätmeid üle 100 tonni ööpäevas. Seega on tehas olulise ruumilise mõjuga objektiks. Vaidlustatud projekteerimistingimustest ja KMH aruande lk-lt 128 nähtub, et koospõletustehasesse kavandatakse tuua igal aastal ca 220 000 tonni segaolmejäätmeid. Kaebuse lisana 13 esitatud pressiteatest nähtub aga, et 2009 ladestati Eesti prügilatesse ainult ca 250 000 tonni sogaolmejäätmeid ning see kogus väheneb tulevikus veelgi. See tähendab, et Iru piirkonda plaanitakse koguda pea kõik Eestis tekkivad segaolmejäätmed, kogudes neid kuni 150 km raadiuses (KMH aruande lk 129, kokkuvõtte p 12). Arvestades, et praegusel hetkel ei toimu Iru piirkonnas jäätmete tööstuslikku käitlemist, siis tähendab peaaegu kõigi Eestis tekkivate segaolmejäätmete kokkukogumine ning käitlemine (põletamine) Iru piirkonnas tooraine vajaduse (jäätmete) olulist muutumist. Kuna jäätmeid kogutakse tervelt 150 km raadiuses, ulatub koospõletustehase mõju suurele territooriumile. Seega on kavandatav koospõletustehas olulise ruumilise mõjuga objekt, mille asukoht tuleb valida üldplaneeringu menetluse käigus. Seda seisukohta jagab ka regionaalminister. Regionaalminister on institutsiooniks, kes peab vastavalt

§ 292

lg 6 p-le 3 (varasema

§ 8

lg 5) kooskõlastama olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse. Seetõttu on tema seisukoht kindlasti asjatundlik.

1. Koospõletustehase asukoha valimisel tuleb arvestada seda, et valik tuleb teha alternatiivide hulgast. Nõuetele ei vasta üksnes kindla asukoha kindlaksmääramine üldplaneeringuga, kui sellele ei ole eelnenud alternatiivsete asukohtade vahel kaalumist. Keskkonnaministri 04.06.2004 määruse nr 66 „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 66) § 4 sätestab erinevad tehase asukohavaliku kriteeriumid. Sisuliselt samad on reeglid prügila asukoha valikul, mis on reguleeritud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. Määruse nr 38 §-i 7 alusel prügila asukoha valimist on selgitanud Riigikohus oma 09.03.
2. otsuses nr 3-3-1-88-
3. Riigikohus rõhutas, et määruse nr 38 § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, mille põhjal on esmatähtis valida prügilale asukoht, kus on kõige paremini täidetud keskkonnanõuded. See aga eeldab prügila asukoha valikul alternatiivide hindamist. Kuivõrd jäätmepõletustehastele ja koospõletustehastele (nagu kavandatav Iru koospõletustehas) kehtivad määruse nr 66 §-i 4 järgi asukoha valikul juba alates 2004 samad nõuded, mis prügilate osas määruse nr 38 §-i 7 alusel, on ilmselge, et Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-88-04 väljendatud põhimõtted kehtivad ka käesoleval juhul. Vastustaja (ega ükski teine haldusorgan) ei ole Iru koospõletusetehase rajamise suhtes üldplaneeringut algatanud ega tehasele mitte ühtegi alternatiivset asukohta kaalunud. Olemasolev Maardu linna üldplaneering ei määratle üldse olulise ruumilise mõjuga objekte, mida tõendab kaebuse lisana toodud väljavõte Maardu linna üldplaneeringust. Selles on aga rõhutatud, et olulise ruumilise mõjuga objektide puhul on üldplaneeringu koostamine kindlasti kohustuslik.
4. Vastustaja 10.01.2007 korraldusest nr 18, millega algatati kavandatava Iru koospõletustehasega seotud keskkonnamõju hindamine nähtub, et selle asukoht on seotud Peterburi tee 105 kinnistuga. KMH aruandes (lk 11) keskendutakse ainult olemasoleva Iru Elektrijaama asukoha (Peterburi tee 105) põhjendamisele sobiva valikuna ega pakuta ühtegi alternatiivset asukohta. Projekteerimistingimustega määrati Iru koospõletustehase asukohaks taas Peterburi tee 105 kinnistu. See tähendab, et vastustaja on määranud koospõletustehase asukoha ilma alternatiive kaalumata projekteerimistingimustega kuigi asukoha valimiseks tuli läbi viia üldplaneerimismenetlus, kus tuli kaaluda erinevaid koospõletustehase asukoha alternatiive. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja korralduse nr 259 punkt 3, millega määratleti kavandatava 8 koospõletustehase asukoht eelhaldusakti kaudu projekteerimistingimustega, vastuolus projekteerimistingimuste kindlaksmääramise ajal (11.06.2008.a.) kehtinud

§ 8lg-tega 5 ning 6, samuti keskkonnaministri 04.06.2004 määruse nr 66 §-ga 4.

21. Vastustaja ei võinud määrata kavandatava koospõletustehase ehitus ja maakasutustingimusi kindlaks projekteerimistingimustega.

§ 3

lg 2 p 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uue hoone püstitamise korral ning on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks.

§ 3

lg 2 p 2 sätestas osundatud aladel detailplaneeringu koostamise kohustuse veel olemasoleva hoone maapealse osa kubatuuri laiendamise korral, välja arvatud juhul, kui laiendamise ulatus jääb 33% sisse. Peterburi tee 105 kinnistu asub Maardu linna territooriumil. Küll tuleneb vaidlustatud projekteerimistingimustest ja nende väljastamiseks esitatud taotlusest, et koospõletustehase rajamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu koostamine, sest kohaldada saab

§ 3

lg 2 p-s 2 sätestatud erandit, mille järgi pole olemasoleva hoone laiendamise korral kuni 33% ulatuses detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Kaebuste esitajad ei nõustu sellega, et koospõletustehase rajamise näol Peterburi tee 105 kinnistule on tegemist olemasoleva hoone laiendamisega. Koospõletustehase eskiisprojekti seletuskirja lk-l 2 (p 2 - arhitektuurne lahendus) on kirjas, et jäätmeenergiaploki hoone on planeeritud olemasoleva tootmishoonega blokeeritult ja hoone põhiploki kõrgus on planeeritud sama kõrgena, kui olemasolev tootmishoone. Seadmed, mis ei vaja ilmastiku kaitset, on paigutatud lahtiselt olemasoleva hoone ja projekteeritud hoone tagumisele alale. Ka mujal eskiisprojektis osutatakse koospõletusetehase hoonele kui iseseisvale hoonele olemasoleva tootmishoone suhtes. Samuti nähtub KMH aruande heakskiitmise kirjast, et koostootmisploki paigaldamiseks rajatakse uus tootmishoone. Ka KMH aruandes on kirjas, et jäätmete põletamiseks rajatav koostootmisplokk ehitatakse uude tootmishoonesse (vt KMH aruande lk 41). Kõik ülalosutatud tõendid ei jäta kahtlust, et koospõletustehase hoone rajamise näol on tegu uue tootmishoone püstitamisega

§ 3

lg 2 p 1 tähenduses, mitte aga olemasoleva tootmishoone laiendamisega

§ 3lg 2 p 2 tähenduses.

Seda ei muuda ka asjaolu, et uus tootmishoone ehitatakse olemasoleva tootmishoonega blokeeritult (ehk kõrvuti). 22.

§ 1

lg-s 2 on esitatud planeerimisseaduse eesmärk, milleks on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutamiseks ning ehitamiseks.

§ 1

lg 3 järgi on ruumiline planeerimine demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ning vajadusi. Planeerimisseaduse eesmärgi valguses tuleb arvestada seda, et kavandatava jäätmete koospõletustehase rajamine tähendab uue jäätmekäitluskoha loomist piirkonda, kus varem ei ole jäätmeid tööstuslikult käideldud. Tehas on samas ka olulise ruumilise mõjuga objekt. Kaebuste esitajate arvates on

§ 1

lg-tes 1 ja 2 väljendatud põhimõtteid ja

§ 3

lg-s 2 esitatud detailplaneeringu koostamise kohustust reguleerivaid sätteid koostoimes tõlgendades ainumõeldav, et uue ja peaaegu kõigi Eestis tekkivate segaolmejäätmete käitlemisele suunatud jäätmekäitluskoha rajamisel tiheasustusega linna territooriumile tuleb tagada avalikkusele olulise avaliku huvi tõttu võimalus osaleda selle ehitus- ning maakasutustingimuste kindlaksmääramise menetluses. 23. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt tuleb kõiki erandeid tõlgendada kitsendavalt, mistõttu tuleks kitsendavalt tõlgendada ka

§ 3

lg 2 p-s 2 reguleeritud võimalusi jätta detailplaneering erandina koostamata juhul, kui tegu on olemasoleva hoone laiendusega kuni 33 % ulatuses. Kui lubada rajada viidatud erandi põhjal linna territooriumile olemasoleva hoone külge detailplaneeringut koostamata uus jäätmekäitluskoht, võiks detailplaneeringut koostamata rajada 9 linna territooriumile veel tuumaelektrijaama või mõne muu olulise ruumilise mõjuga objekti. Käesoleval puhul tuli koospõletustehase rajamiseks Peterburi tee 105 kinnistule algatada selle ala detailplaneering, seda isegi juhul, kui üldplaneeringu menetluses tehase asukoha alternatiive kaaludes oleks leitud, et kõige parem oleks rajada tehas just Peterburi tee 105 kinnistule. 24. Vastustaja korraldusest nr 91 ilmneb, et viimane on ise algatanud 2007.aastal Peterburi tee 105 kinnistu detailplaneeringu, kuid heitnud selle projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel täielikult kõrvale. Vastustaja ei saanud EhS § 19 lg 1 punkte 1 ja 2 ja

§ 3

lg-t 2 arvestades kehtestada projekteerimistingimusi kinnistu kohta, mille suhtes oli samal ajal pooleli detailplaneeringu menetlus. Kui on otsustatud korraldada ehitus-ja maakasutustingimuste kindlaksmääramine detailplaneeringuga, siis on projekteerimistingimuste väljastamine välistatud. Pole võimalik määrata kinnistu ehitus-ja maakasutustingimusi üheaegselt nii detailplaneeringu kui projekteerimistingimustega. 25. Kuivõrd nõutav oli detailplaneeringu koostamine, ei võinud vastustaja seada kinnistu ehitus-ja maakasutustingimusi projekteerimistingimustega. EhS § 19 lg 1 p-de 1 ning 2 järgi on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering (olemasolul ka kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused) ning üksnes detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimused. Maardu Linnavolikogu 27.06.2006 määrusega nr 114 kinnitatud Maardu linna ehitusmääruse p 7.1.2 kohaselt lähtutakse projekteerimistingimustest üksnes sel juhul, kui ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. Kuivõrd vastustaja kehtestas vaidlustatud korralduse nr 259 punktis 3 ehitusprojekti koostamise lähteandmetena projekteerimistingimused ala suhtes, kus tuli koostada detailplaneering, on korraldus selles osas õigusvastane. Sellega võeti kaebuse esitajalt ka võimalus osaleda avalikus diskussioonis planeeringulahenduse üle (

§ 20lg 1 ja § 21 lg 1).

Kaebused Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korralduse nr 225 tühistamiseks.

1. Kaebuste esitajad leiavad, et ehitusloa alusel toimuva tegevuse tulemina realiseeruvad kaebuste esitajate viidatud kahjulikud mõjutused.
2. Kaebajad jäävad kõikide projekteerimistingimuste määramise korralduse vaidlustamiseks esitatud põhjenduste ja tõendite juurde, mis tingivad projekteerimistingimuste määramise korralduse õigusvastasuse tõttu ka ehitusloa väljastamise korralduse õigusvastasuse.
3. EhS § 24 lg 1 p 9 näeb ette, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. Tallinna Ringkonnakohus märkis 17.05.2010 määruse p-s 16, et EhS § 24 lg 1 p 9 alusel tuleb kohalikule omavalitsusele kohustus keelduda ehitusloa väljastamisest ka juhul, kui keskkonnamõju hindamine ei ole toimunud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole võimalik rääkida olulise keskkonnamõju tegelikust hindamisest. Vastustaja on ehitusloa väljastamisel seda ignoreerinud ja asunud eristama Iru koospõletustehase rajamiseks väljastatavat ehitusluba ning Keskkonnaameti poolt selle opereerimiseks antavat keskkonnakompleksluba. Vaidlustatud korralduse seletuskirja punkti 14 kohaselt tuleks ehitusloa andmisel käsitleda keskkonnaküsimusi nn „suurema üldistusastmega“ võrrelduna Keskkonnaameti pädevuses olevate lubade väljastamisega. Vastutaja viitab veel, et pidades silmas kavandatavale tegevusele täiendavate tingimuste kehtestamist kompleksloaga, ei ole alust väita, et kavandatava tegevusega kaasneks selline oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. Vastustaja arvates on olemasolev KMH aruanne ehitusloa menetluse vajadusi arvestades piisav ning selle on heaks kiitnud ka Harjumaa Keskkonnateenistus. Kaebajad vaidlevad sellele vastu. 10 Kui olulised Iru koospõletustehasega seotud keskkonnaküsimused lahendatakse alles koospõletustehase ehitamise järel keskkonnakompleksloa menetluses, siis võib kujuneda olukord, kus kaebuste esitajate huvi saavutada nõuetekohase, elu ja tervise kaitsevajadustega kooskõlas oleva, koospõletustehase rajamine ei ole võimalik. Seda põhjusel, et kolmanda isiku investeeringud on peale tehase valmisehitamist kujunenud juba sedavõrd ulatuslikuks, et jätavad kaebuste esitajate õigused ja huvid tahaplaanile. Seega tuleb olulised keskkonnaküsimused lahendada juba enne tehase ehitusega alustamist. Vastustaja on ebaõigesti pidanud olemasolevat KMH aruannet ehitusloa väljastamisel piisavaks. Nõuetekohane saab olla ainuüksi selline rajatava ehitise keskkonnamõju hindamine, kus on hinnatud EhS § 23 lg 2 p 2 alusel ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti konkreetseid tehnilisi lahendusi. See tuleneb otseselt KeHJS § 3 p-st 1, mille kohaselt peab keskkonnamõju hindamiseks olema esitatud mõni KeHJS §-7 sätestatud tegevusloa taotlus, milleks on KeHJS § 7 p 1 kohaselt ka ehitusloa taotlus. Ehitusloa taotlemisel tulebki EhS § 23 lg 2 p-i 2 alusel esitada ehitusprojekt, mis tähendab, et keskkonnamõju hindamise vältel hinnatakse ehitusprojekti täpseid tehnilisi lahendusi. Olemasoleva KMH aruande aluseks olev keskkonnamõju hindamine algatati ning teostati aga 2007.aastal, kui polnud esitatud ühtegi tegevusloa taotlust ega ehitusprojekti. Kuigi vaidlustatud ehitusloa andmise otsustamisel oli vastustajale edastatud ka Iru koospõletustehase rajamise ehitusprojekt, ei algatanud vastustaja uut ning nõuetekohast keskkonnamõju hindamist, vaid luges 2007.aastal tehtud mittenõuetekohase KMH aruande piisavaks ehitusloa väljastamisel, pidades õigemaks lahendada konkreetsed keskkonnaga seotud küsimused keskkonnakompleksloa menetluses. Selliselt rikkus vastustaja EhS § 24 lg 1 p-i 9, mille järgi on nõuetekohaselt läbi viimata keskkonnamõju hindamine ehitusloa väljastamisest keeldumise imperatiivseks aluseks.
4. Kaebuste esitajatele on arusaamatu vastustaja väide vaidlustatud korralduses nr 225, et KeHJS § 7 p 1 tähenduses antakse ehitusloaga ainult tegevusluba ehitamiseks, millel puudub oluline keskkonnamõju, mitte KeHJS § 6 lg 1 p-s 23 sätestatud tegevuseks (so. tavajäätmete põletamine üle 100 tonni ööpäevas), mille puhul on tegevusloaks keskkonnakompleksluba. Sellise meelevaldse tegevuste eristamise aktsepteerimise puhul saaks püstitada mistahes keskkonnaohtlike tegevuste käitamisele suunatud ehitisi ilma keskkonnamõju hindamata. Kaebuse esitaja hinnangul on KeHJS mõtteks hinnata olulise keskkonnamõjuga seotud tegevusi enne vajalike ehitiste valmis ehitamist, kuna hilisemates keskkonnalubadega seotud menetlustes võib arendajal olla äärmiselt kulukas või isegi võimatu teha juba valmis ehitatud objekti tehnilisi või ka muid muudatusi, mis on põhjustatud vajadusest viia kavandatav tegevus keskkonnanõuetega kooskõlla. Eriti probleemseks kujuneks olukord siis, kui peale ehitise valmimist tuvastatakse, et kavandatav tegevus toob kaasa lubamatult suure keskkonnamõju, mistõttu keskkonnaluba ei anta. Kirjeldatud juhul toob juba valminud ehitise likvideerimine endaga kaasa täiendavaid kulutusi, mille kandmiseks puudub arendajal majanduslik huvi. See omakorda võib tuua kaasa probleeme ning kulutusi riigile ja/või kohalikule omavalitsusele. Kaebuste esitajate seisukohta jagas ka vastustaja, kui algatas 10.01.2007 korraldusega nr 18 keskkonnamõju hindamise kavandatavale tegevusele „Kütusena jäätmeid kasutava soojus-ja elektrienergia koostootmisploki (koospõletustehase) rajamine Iru Elektrijaama territooriumile“. Seega, tegelikult leidis vastustaja samuti, et kuigi keskkonnakompleksloa andmine ei kuulu vastustaja kui omavalitsusorgani pädevusse, tuleb vastustajal, kui koospõletustehase rajamiseks ehitusloa väljastajal, hinnata mitte üksnes ehitise, vaid kogu kavandatava tegevuse keskkonnamõju enne ehitusloa väljaandmist. Sellest lähtuvalt on ehitusloa väljastamise korralduses nr 225 esitatud vastupidised seisukohad otsitud vaid selleks, et õigustada oma tegevust mittenõuetekohase KMH aruande alusel ehitusloa väljastamisel ja EhS § 24 lg 1 p 9 rikkumisel. 11
5. Vastustaja on üle tähtsustanud ka Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 04.10.2007 kirjaga nr 30-12-1/15893-6 antud heakskiitu olemasolevale KMH aruandele. Heakskiit oli üksnes menetlustoiminguks haldusakti andmisele suunatud haldusmenetluses. Heakskiit ei välista vastustajale EhS § 24 lg 1 p-st 9 tulenevat kohustust tuvastada enne ehitusloa väljastamist, kas keskkonnamõju on nõuetekohaselt hinnatud. Vastustaja ei saa lükata kogu vastutust keskkonnanõuete järgimise eest Keskkonnaametile.
6. Samuti on liialdatud vastustaja ehitusloa väljastamise korralduses toodud väide, mille järgi on kolmas isik arvestanud kõikide ülalnimetatud heakskiidus esitatud nõuetega. Näiteks pole arvestatud heakskiidus edastatud keskkonnanõuete punktiga 4, mille kohaselt nõuti koospõletustehase projekteerimise etapil põhjatuha ja lendtuha edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju hindamist. Selline keskkonnamõju hindamine on tänaseni algatamata ja läbi viimata.
7. Kaebuste esitajad peavad asjakohatuks KMH aruande koostanud ÄF-Estivo AS poolt KMH aruandes kajastatud arusaamatuste ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks täiendavate materjalide esitamist, millele on osutatud ka ehitusloa väljastamise korralduse seletuskirja p-s
8. Keskkonnamõju hindamise aruannet ei ole võimalik täiendada materjalide lisamisega avalikult arutatud ja Keskkonnaameti poolt heakskiidetud KMH aruandele. Selleks tuleb algatada ja läbi viia uus ja nõuetekohane keskkonnamõju hindamine vastavalt KeHJS-ile.
9. Vastukaaluks ehitusloas viidatud Elmu Potteri selgitustele nähtub prof. Jüri Kanni seisukohast, et E.Potteri selgitused pole asjakohased ja kavandatava koospõletustehase dioksiinide/furaanide emissioonid ületavad endiselt keskkonnaministri määrusega nr 66 ette nähtud piirväärtust. Seepärast on koospõletustehase püstitamine ja opereerimine tehase lähielanike elu ja tervist kahjustav. Ülaltoodust tuleneb, et olemasolev KMH aruanne oli ehitusloa väljastamiseks mittenõuetekohane, mistõttu tulnuks vastustajal ehitusloa väljastamisest EhS § 24 lg 1 p-i 9 alusel keelduda.
10. Ehitusloa väljastamise korralduse seletuskirja punktis 16 selgitab vastustaja, et kuivõrd olemasoleva Iru Elektrijaama, kui olulise ruumilise mõjuga objekti, mõjud hõlmavad ka Iru koospõletustehase olulisemad mõjud, ning lisanduvad mõjud ei ole sellise kaalu ja ulatusega, mis tingiksid koospõletustehase ehitamise käsitlemise uue olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisena, pole üldplaneeringu koostamine vajalik. Kaebuste esitajad sellega ei nõustu. Olemasolev Iru Elektrijaam ja plaanitav Iru koospõletustehas on olulise ruumilise mõjuga objektid erinevatel õiguslikel alustel. Iru Elektrijaam on olulise ruumilise mõjuga objekt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ punkti 5 alusel (so. elektrijaam, mille energiatoodang ületab 500 MW) ja koospõletustehas sama määruse punkti 11 alusel (so tavajäätmete käitlemise ettevõte, võimsusega üle 100 tonni ööpäevas). Seega esineb kumuleeruva mõju olukord. Sellises olukorras pole vastustaja poolt asjakohane väita, et lisanduvad mõjud on hõlmatud juba olemasolevate oluliste ruumiliste mõjudega. Seda eriti olukorras, kus soojuselektrijaama kinnistule hakatakse esmakordselt rajama jäätmekäitlusettevõtet, kuhu soovitakse koguda pea kõik Eestis tekkivad olmejäätmed. Sellise olulise ruumilise mõjuga objekti rajamiseks tuleb vältimatult järgida

§ 292

lg-t 3 (projekteerimistingimuste määramise korralduse andmise ajal kehtinud

§ 8lg 5) ja määrata selle asukoht üldplaneerimismenetluses.

Ühestki õigusakti sättest ei tulene võimalust jätta olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha kindlaksmääramiseks üldplaneerimise menetlus läbi viimata kui selle objekti mõjud on hõlmatud mõne teise objekti mõjudega. Iru koospõletustehase asukoha fikseerimine projekteerimistingimuste määramise korraldusega ja ka ehitusloa väljastamise korraldusega ja mitte üldplaneeringuga oli vastuolus

-i nõuetega ja rikkus kaebuste esitajate

-ist tulenevaid 12 subjektiivseid õigusi (eeskätt

§ 20lg 1 ja § 21 lg 1).

See tingib nii projekteerimistingimuste määramise korralduse kui ehitusloa väljastamise korralduse õigusvastasuse. 35. Vaidlustatud ehitusloa väljastamise korralduse nr 225 seletuskirja p-s 16 märgib vastustaja, et Iru koospõletustehase rajamiseks Peterburi tee 105 kinnistule pole

§ 3

lg 2 p 2 alusel nõutav detailplaneeringu koostamine, kuna tegemist on olemasoleva soojuselektrijaama hoone laiendamisega alla 33%. Lisaks olevat

§ 9

lg-s 10 ettenähtud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse järgi võimalik lubada linna territooriumil tootmishoone laiendamist detailplaneeringu koostamiseta ka siis, kui laiendus ületab 33 %. Vastustaja arvates oli õige määrata ehitus-ja maakasutustingimused kindlaks projekteerimistingimustega, mitte detailplaneeringuga. Kaebuste esitajate arvates on vastustaja seisukoht ebaõige. Detailplaneeringu koostamine on antud puhul kohustuslik ning selle eiramine toob kaasa nii projekteerimistingimuste määramise korralduse kui ka ehitusloa väljastamise korralduse õigusvastasuse. Iru koospõletustehase rajamise näol on tegemist uue tootmishoone püstitamisega

§ 3

lg 2 p 1 mõttes, mitte aga olemasoleva tootmishoone laiendamisega

§ 3lg 2 p-i 2 tähenduses.

Samuti tuleb arvestada, et kavandatava jäätmete koospõletustehase rajamine tähendab uue jäätmekäitluskoha rajamist piirkonda, kus varem ei ole jäätmeid tööstuslikult käideldud. Vastustaja osutus

§ 9

lg-s 10 ettenähtud kaalutlusõigusele on käesoleval puhul asjakohatu, kuna vastustaja ei ole selle sätte alusel kaalutlusõigust teostanud. Kaebuse esitaja arvates ka kaalutlemise tulemusena võimalik asuda üksnes seisukohale, et detailplaneeringu koostamine koospõletustehase ehitamiseks Peterburi tee 105 kinnistule on vajalik ja põhjendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebused on alusetud ja põhjendamatud. Vastustaja palub jätta kaebused Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korralduse nr 225 tühistamiseks rahuldamata.
2. Projekteerimistingimused on välja antud kooskõlas kehtiva seadusega. Kolmas isik esitas Maardu Linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks tootmishoone laiendamiseks Peterburi mnt 105 kinnistul. Taotletava laienduse maht oli vähem kui 33 % olemasoleva tootmishoone mahust. Maardu Linnavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringus on Iru Elektrijaam kajastatud olulise ruumilise mõjuga objektina. Nimetatud üldplaneeringus on lahendatud

§ 8

lõikes 3 sätestatud ülesanded, sh Maardu linna ruumilise arengu põhimõtted ning määratud maakasutuse juhtfunktsioonid. Peterburi tee 105 on üldplaneeringus tootmismaa ja ärimaa segafunktsiooniga maa ning katastriüksus, millele on laiendus planeeritud ja väljastatud projekteerimistingimused, on 100% tootmismaa sihtotstarbega.

§ 8

lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Kuna tegemist on olemasoleva tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamisega, ei olnud

§ 3

lg 2 p 2 ja § 9 lg 10 p 1 alusel nõutav detailplaneeringu koostamine, millest tulenevalt oli võimalik lahendada ehitusõigus projekteerimistingimuste väljaandmisega. Projekteerimistingimused Peterburi tee 105 asuva tootmishoone laiendamiseks on välja antud kehtiva üldplaneeringu alusel, sellega kooskõlas ja seega õiguspärased. 38.

§ 9

lg-st 11 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral detailplaneeringu algatamine erandiks, mis on küll võimalik, kuid mille puhul peab hindama põhjendatud vajadust. Põhjendatud vajaduseks saaks olla ennekõike see, kui on vaja lahendada mõni

§ 9

lg-s 2 sätestatud ülesanne, mis on üldplaneeringus lahendamata või lahendatud 13 ebapiisava täpsusega. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Peterburi tee 105 laienduse puhul ei ole tegemist iseseisva uue ehitisega, ehitis on kavandatud integreerituna olemasolevate tehnosüsteemidega, ei muutu maaüksuse sihtotstarve, ehitusala ega muud maakasutustingimused, mistõttu detailplaneeringul puuduks eesmärk ja selline planeering ei lahendaks ühtki

§ 9lg-s 2 sätestatud ülesannet.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse määramiseks pole detailplaneeringu koostamine käesoleval juhul põhjendatud, sest KMH kohustuslikkus on määratud jäätmete põletamise puhul KeHJS § 6 lg 1 punktis 23, ehitis kui niisugune aga keskkonnamõju ei oma.

1. Vastustaja hinnangul ei ole juhul, kui olemasolevat olulise ruumilise mõjuga objekti, mis on sellisena kajastatud ka üldplaneeringus, soovitakse renoveerida ja vananenud tehnoloogiat asendada kaasaegsema vastu, ka siis, kui uued seadmed osutuvad eraldiseisvana olulise ruumilise mõjuga objektide loetellu kuuluvaks, seaduse mõttega kooskõlas igal juhul üldplaneerimismenetluse korraldamine. Antud juhul on tegemist kütuste põletamise põhimõttel töötava soojuselektrijaamaga ja see ei muutu. Olukord, kus kunagi rajatud olulise ruumilise mõjuga objekti moderniseerimiseks ning selle seadmete uuemate vastu vahetamiseks oleks alati ja tegevuse tegelikest lisanduvatest mõjudest sõltumatult vaja teha asukohavalik üldplaneerimismenetluses, oleks absurdne ja sisulises vastuolus üldplaneeringu koostamise eesmärkidega. Üldplaneeringu menetluse läbiviimine ei saa olla omaette eesmärgiks. Antud juhul on KMH käigus leidnud kavandatavate muudatuste keskkonnamõjud käsitlemist. KMH tulemustest ei ilmne, et olemasoleva elektrijaama uus plokk põhjustaks Maardu linna ruumilises arengus sellise ulatusega muudatusi, mis nõuaks selle kavandamist (sh sellele asukoha otsimist) linna üldplaneeringu koostamise tasemel. Maardu üldplaneering juba arvestab linna ruumilise arengu kujundamisel elektrijaama olemasoluga sellel territooriumil. Vastustaja on ehitusloa andmisel planeeringutega, sh üldplaneeringu kohustuslikkusega seonduvat põhjalikult käsitlenud (korralduse seletuskirja p 16) ning leiab, et kaebajate väited ei anna alust nende seisukohtade muutmiseks.
2. Vastustajale on projekteerimistingimuste väljaandmisel olnud oluline, kas olemasoleva tootmishoone kavandataval laiendusel on selline mõju, mis ei ole kaetud olemasoleva ruumilise objektiga juba kaasnevate mõjudega. Käesoleval juhul on avatud menetlusena eelnevalt läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille tulemused on Harjumaa Keskkonnateenistus heaks kiitnud. KMH aruandest selgub, et sellist olulist mõju ei ole.
3. Vastustaja ei nõustu kaebuste esitajate seisukohaga, mille kohaselt KMH on õigusvastane ja seda ei oleks saanud ehitusloa andmisel arvestada, sest KMH on tehtud enne seda, kui esitati taotlused projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks. KeHJS ei piira KMH läbiviimist konkreetse ehitusprojekti olemasoluga. KeHJS § 2 lg-s 1 sätestatud KMH eesmärkidest ei tulene, et KMH on õiguspärane üksnes konkreetse loataotluse kontekstis. Käesoleval juhul on KMH eesmärk olnud piisavalt selgelt määratletud ning KMH on andnud asjakohast teavet, mida on olnud võimalik ehitusprojekti koostamisel arvestada, mida on projektis ka arvestatud ning mille arvestamist on vastustaja ehitusloa andmise menetluses kontrollinud. Vastustaja on seisukohal, et KMH aruanne on heaks kiidetud, seda pole vaidlustatud ja kaebajate väited ei anna alust pidada KMH aruannet dokumendiks, mis ei anna otsustajale piisavalt teavet tegevusloa, milleks vastustajale on ehitusluba, (mitte keskkonnakompleksluba) väljastamiseks.
4. Vastustaja peab esitatud kaebusi põhjendamatuteks ka seetõttu, et isegi Iru Elektrijaama tootmishoone laienduse püstitamine ei põhjusta kaebajatele mitte mingisuguseid kahjulikke tagajärgi. Kaebustest nähtuvalt näevad kaebajad endil võimalikku kahju tekkimas alles jäätmeploki käitamisel. Ehitis kui selline kaebajatele mingit kahju põhjustada ei saa, kaebajad ei ole esitanud ühtki argumenti, millest nähtuks, et neile lähtub mingisugune kahju just nimelt ehitise püstitamisest tulenevalt. Jäätmeploki väidetavalt kahjuliku mõju olemasolu kontrollitakse keskkonnakompleksloa kaudu, mille väljastab Keskkonnaamet. SKVK § 7 lg 3 p 1 kohaselt on 14 kolmandal isikul kohustus taotleda keskkonnakompleksluba ja jäätmeploki käitamine on isegi ehitise kasutusloa olemasolul keskkonnakompleksloa puudumisel võimatu. Vastustajal ei ole pädevust lubada või keelata keskkonnakompleksloa väljastamist, ta saab anda vaid seisukoha. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajatel puudub kaebeõigus projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa osas, kaebeõigus saaks neil olla vaid keskkonnakompleksloa osas. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
5. Kaebuste esitajad on esitanud mitmeid väiteid seoses keskkonnamõju hindamise ja selle väidetava ebapiisava põhjalikkusega. Kolmas isik peab vajalikuks märkida, et nende küsimuste hindamisel peab antud juhul arvestama vaidlustatud haldusaktide iseloomuga ning nende reguleerimisesemega. Vaidlustatud projekteerimistingimused on aluseks ehituslikule projekteerimisele. Riigikohus on rõhutanud, et ehitusluba annab isikule õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks (RKHK 04.04.
6. a otsus asjas nr 3-3-1-13-06, p 15). Nii nagu märkis ka Tallinna Ringkonnakohus oma 28.09.2010 kohtumääruses, on kolmandal isikul vajalik jäätmepõletusploki töösserakendamiseks ja käitamiseks keskkonnakompleksluba. Kaebuste keskkonnaküsimustega seotud väited ei ole seotud mitte ehitusloas ette nähtud ehitustegevusega, vaid tegevusega, mis praeguste plaanide kohaselt ehitustegevusele järgneks. See järgnev tegevus aga ei ole ega saagi kuidagi olla vaidlustatud ehitusloa otseseks tagajärjeks. Luba ehitusloa alusel rajatava hoone kasutamiseks jäätmepõletusplokina, mille tegutsemine väidetavalt kaebajate õigusi riivaks, antakse kolmandale isikule alles keskkonnakompleksloa menetluses. Käitise käitamisega tekkivate spetsiifiliste keskkonnamõjude reguleerimine, sealhulgas minimeerimine, ei ole seetõttu primaarselt projekteerimistingimuste ja ehitusloa küsimus. Sellega tegeleb Keskkonnaamet detailsemalt keskkonnakompleksloa väljaandmise menetluses. Eeltoodu määrab ära ka nõuded, mida saab esitada projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses arvestatavale KMH aruandele, kuna KMH aruanne on tõendiks konkreetses haldusmenetluses. Vastavat asjaolu on vastustaja kolmanda isiku arvates põhjendatult käsitlenud ka vaidlustatud 10.06.2010 korralduses nr 225 (seletuskirja p 14 ja 15). Kaebuste esitajad ei ole kaebustes selgitanud, millised projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses seaduse järgi arvestamisele kuuluvad aspektid on KMH aruandes piisavalt käsitlemata.
7. KMH aruanne on läbinud avalikustamise protseduurid ning see on Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjaga heaks kiidetud. Ühtlasi on määratud hulgaliselt keskkonnanõudeid

§ 292lg 1 (varasemalt § 8 lg 6) nimetatud aspekte.

Seega saab Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukohast järeldada, et sisuliselt katavad praeguse Iru elektrijaama olemasolevad mõjud ära ka kavandatava jäätmeploki mõjud ehk mõjud selliselt vaadelduna oluliselt ei muutu. Jäätmeploki mõjud on KMH raames hinnatud. Harjumaa keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjas on lisaks tuvastatud, et Iru Elektrijaama territoorium vastab ka keskkonnaministri määruse nr 66 §-s 4 sätestatud asukohavaliku sisulistele kriteeriumidele. Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukohta võib pidada kaalukaks, sest Harjumaa Keskkonnateenistus on konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid üksikasjalikult analüüsinud ning on ka järelevalve teostajaks nii keskkonnamõju hindamise kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise osas (KeHJS § 10 lg 2, § 38 lg 1). 52. Kaebuste esitajad väidavad ka seda, et jäätmeploki ehitamiseks peaks olema detailplaneering.

§ 3

lg 2 järgi on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Kaebuste esitajad püüavad põhjendada, et antud juhul ei ole tegemist olemasoleva hoone laiendamisega, vaid uue tootmishoone ehitamisega. Samas nähtub vaidlustatud projekteerimistingimustest selgesti, et need on antud tootmishoone laiendamiseks. Soov tootmishoonet laiendada nähtub ka projekteerimistingimuste taotlusest. Seega ei saa väljastatud projekteerimistingimuste alusel põhimõtteliselt ehitada uut hoonet ja kolmas isik ka ei kavanda uue hoone ehitamist. Vaidlustatud ehitusluba on antud samuti olemasoleva ja ehitisregistrisse kantud ehitise laiendamiseks. Sellega peaks kolmanda isiku arvates kaebuste vastav väide ära langema. Asjaolu, et kavas on ehitada tootmishoone laiendus, nähtub selgesti ka ehitusprojektist, milles on selgitatud, et tegemist on tootmishoone laiendusega ning hoonemaht planeeritakse vahetult olemasoleva tootmishoone külge. Uue ehitusmahu puhul ei ole tegemist iseseisva funktsionaalsusega hoonega. Mitmed olulised jäätmeploki rajatised ja seadmed (nagu turbiin ja generaator) ehitatakse olemasolevasse hoonesse ning kasutatakse olemasolevaid tootmisrajatisi (nt korsten). Seega saab tervikliku funktsionaalsusega hooneks ja eraldisseisvaks ehitiseks mitte laiendus, vaid olemasolev hoone koos laiendusega. Seega ei kuulu

§ 3lg 2 p 1 kohaldamisele.

Olemasoleva hoone kubatuuri ei laiendata üle 33 protsendi, mille osas vaidlus puudub. Seega ei kuulu ka

§ 3lg 2 p 2 kohaldamisele.

Maa-ala kruntideks jaotamist samuti ei toimu. 53. Kolmas isik rõhutab, et isegi detailplaneeringu kohustuslikkuse korral (millega antud juhul

§ 3

lg 2 p 2 järgi tegu ei ole) lubatakse tootmishooneid laiendada ilma detailplaneeringuta

§ 9lg 10 p 1 järgi.

Sellest nähtub, et seaduse mõtte kohaselt on tootmishoonete laiendamisel detailplaneeringu tähtsust peetud vähem oluliseks. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus on viidanud vajadusele hinnata, kas vastustaja on kaalutlusõigust õigesti teostanud, märgib kolmas isik, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et 17 vastustaja oleks teinud kaalutlusvigu. Peterburi tee 105 kinnistu (577050 m²) sihtotstarve on tervikuna tootmismaa (100%) ning tegemist on teadaolevalt aastakümneid tootmise vajadusteks kasutuses olnud maa-alaga, mis on hoonestatud tootmishoonete või –rajatistega ja mida iseloomustavad tootmisega seotud tegevused, sealhulgas transport. Kogu vastav ala on tootmisalaks määratud ka Maardu linna üldplaneeringus. Kavandatud tegevus loob aluse soojuse ja elektri tootmise jätkamiseks olemasolevas elektrijaamas. Hoonesse paigutatakse olemasoleva elektrijaamaga integreeritavad tootmisseadmed, mis moodustavad koos muude elektrijaama osadega ühe tervikliku käitise. Teostatud KMH ei näita, et tegevusega kaasneks lubamatult suuri mõjusid. Teatud asjakohaseid mõjusid on vastustaja analüüsinud veel ka korralduse nr 225 seletuskirja punktis

1. Seega ei too tootmishoone laiendusse jäätmepõletusploki ehitamine ruumilise planeerimise seisukohalt kaasa põhimõttelisi muudatusi, mis nõuaksid eraldi detailplaneeringu koostamist.
2. Kuna käesoleval juhul on kahe haldusakti vaidlustamisel kasutatud samu argumente, peab kolmas isik oluliseks eristada, millise haldusakti õiguspärasust vaidlusalused küsimused puudutavad. Riigikohus on märkinud, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, ning projekteerimistingimuste näol on järelikult tegemist haldusaktiga (RKHK
3. mai 2006 otsus asjas nr 3-3-1-28-06, p. 8). Kui tegemist on haldusaktiga, siis tuleb lähtuda haldusakti siduvusest. Kehtiv haldusakt on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Samuti ei peata haldusakti võimalik õigusvastasus nende kehtivust.

§ 3

lg 3 järgi võib kinnisomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sellistel juhtudel on projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks kehtestatud üldplaneering (

§ 8lg 7). Eh

S § 19 lg 3 sätestas (antud projekteerimistingimuste väljastamise aja sõnastuses), et projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Praegu kehtivas sõnastuses näeb EhS § 19 lg 3 veel ette, et projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Seega peavad projekteerimistingimuste väljastamisel olema määratud ka planeeringutest tulenevad ja nendega seotud piirangud. Sellest saab järeldada, et kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel hindama, kas kehtivad õigusaktid lubavad ja kehtivad planeeringud võimaldavad kavandatavale ehitisele projekteerimistingimusi väljastada. Näiteks juhul, kui kavandatava ehitise asukohavalik peaks sisalduma üld- või maakonnaplaneeringus, kuid seal ei sisaldu, või on vajalik detailplaneeringu koostamine, ei saa projekteerimistingimusi sellisele ehitisele konkreetsesse asukohta väljastada. Kui projekteerimistingimused on juba väljastatud, võib ehitusloa taotleja eeltoodust lähtudes eeldada, et kavandatavale ehitisele üldplaneeringu koostamise vajadust ei ole ning puudub ka kavandatava ehitise vastuolu üldplaneeringuga. Teisisõnu, just projekteerimistingimuste väljaandmisel kontrollitakse, kas kavandatava ehitise asukohavalik on tehtud, kui see on eelnevalt nõutav, ja kas on vajalik detailplaneeringu koostamine. Öeldust tulenevalt on kaebuste väited otseselt seotud kolmanda isiku arvates just projekteerimistingimuste õiguspärasuse küsimusega ja kuuluvad hindamisele vastava tuvastamisnõude läbivaatamisel. Kolmas isik leiab, et ehitusloa taotlemisel saab taotleja tugineda juba kehtivatele projekteerimistingimustele ja ta võib eeldada, et projekteerimistingimustele vastava projekti esitamisel väljastatakse ehitusluba. Seega, hinnang kehtivate projekteerimistingimuste väljastamisel otsustatud küsimustele ei saa mõjutada enam ehitusloa väljastamist. 18 KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
2. HKMS § 7 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuste esitajad leiavad, et Iru koospõletustehase rajamine on ohtlik nende kui tehase vahetus läheduses elavate inimeste elule ja tervisele, sest tehase keskkonnamõjude hindamine on viidud läbi pealiskaudselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid eirates. Kaebajate hinnangul ei võimalda seni tehtud keskkonnauuringud ja analüüsid veenduda selles, et kavandatav objekt on koospõletustehase vahetus naabruses elavate kaebajate elule ja tervisele piisavalt ohutu. Kaebuste esitajatel on põhjendatud huvi projekteerimistingimuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna see toob kaasa ehitusloa väljastamise korralduse nr 225 õigusvastasuse ja tühistamise. 56.1 Kaebuste kohaselt kaebuse esitaja A.K. elab Peterburi tee 105 asuvast Iru Elektrijaamast ca 500 m kaugusel, kaebuse esitaja T.U. on Jõelähtme vallas asuva Iru küla, mis asub ca 500 m kaugusel Iru Elektrijaamast, elanik, kaebuse esitaja A.T. elamu paikneb 800-1000 m kaugusel Iru Elektrijaamast Maardu linnas, kaebuse esitaja J.P. T. elamu paikneb 800-1000 m kaugusel Iru Elektrijaamast Maardu linnas, kaebuse esitaja V.T. on Jõelähtme vallas paikneva Loo aleviku, mis asub ca 2 kilomeetri kaugusel Iru Elektrijaamast, elanik. Kolmas isik on kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohtumenetluses Maa-ameti geoportaali väljavõtetele (toimik 3-10-777 II kd lk 14; toimik nr 3-10-835 II kd lk 107; toimik nr 3-10-836 II kd lk 110; toimik nr 3-10-844 lk 175; toimik nr 3-10-839 II kd lk 175) tuginedes märkinud, et kaebuse esitajale A.K.sele kuuluv xxxxx kinnistu asub olemasolevast Iru Elektrijaamast linnulennul ca 1,1 km kaugusel, kinnistu ja elektrijaama vahele jääb ca 0,7 km ulatuses elamukvartaleid; kaebuse esitaja T.U. kinnistu asub linnulennul ca 1,2 km kaugusel kavandatavast Iru elektrijaama juurdeehitusest, kinnistu ja elektrijaama vahele jääb rohke haljastusega eramajade piirkond ja Saha-Loo tee; kaebuse esitajate A.T. ja J.P. T. kinnistud asuvad linnulennul ca 1,1 km kaugusel kavandatavast Iru elektrijaama juurdeehitusest, kinnistute ja elektrijaama vahele jääb mitmerealine Tallinn-Narva maantee, SahaLoo tee, praegu väljaehitatav Iru-Loo eritasandiline liiklussõlm, samuti Pirita jõgi ja neid ümbritsevad alad; kaebuse esitaja V.T. kinnistu asub linnulennul ca 2,3 km kaugusel kavandatavast Iru elektrijaama juurdeehitusest, kinnistu ja elektrijaama vahele jääb mitmerealine Tallinn-Narva maantee ja praegu väljaehitatav Iru-Loo eritasandiline liiklussõlm. Eeltoodust tulenevalt vaidlustatud projekteerimistingimustest ja ehitusloast ega ka ehitusloa alusel toimuvast ehitustegevusest kui sellisest lähtuvad võimalikud kahjulikud mõjutused kaebajate õigusi rikkuda ei saa, sest kaebajate elukohad ei asu laiendatava tootmishoone sedavõrd vahetus läheduses. Sel põhjusel ei saa kaebajate õigusi ilmselt rikkuda ka see, kui hoone laienduse ehitus keskkonnakompleksloa välja andmata või muutmata jätmise korral peatatakse või hoone laiendus likvideeritakse. 56.2 Kaebuste esitajad on kohtule esitatud seisukohtades pidanud oma õigusi rikkuvaks mitte projekteerimistingimusi ja ehitusluba ega olemasoleva Iru soojuselektrijaama hoone laiendamist iseenesest, vaid laienduse planeeritavat käitamist jäätmepõletusplokina. Riigikohus on 04.04.2006 otsuses nr 3-3-1-13-06 p-s 15 leidnud, et ehitusluba annab isikule õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa realiseerimise ega ka valminud ehitisele hiljem kasutusloa andmise otseseks tagajärjeks ei ole Eesti Energia AS kavandatava jäätmepõletusploki töölerakendamine, sest tulenevalt SKVK § 7 lg 3 punktidest 1 ja 6 vajab käitis lisaks veel keskkonnakompleksluba. Luba 19 ehitusloa alusel rajatava hoone kasutamiseks jäätmepõletusplokina, mille tegutsemine väidetavalt kaebajate õigusi riivaks, antakse kolmandale isikule alles keskkonnakompleksloa menetluses. Kuna SVKS § 1 lg 2 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse keskkonnakompleksloa andmise menetlusele avatud menetluse sätteid, siis saavad kaebuste esitajad oma õigusi selles menetluses kaitsta. 56.3 Planeerimisseadus ega ehitusseadus ei näe ette projekteerimistingimuste ega ehitusloa vaidlustamist avalikes huvides esitatava kaebusega. Samuti ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik esitada kohtule kaebust kolmandate isikute erahuvide kaitseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kaebuste väited hilisemates keskkonnalubadega seotud menetlustes arendaja võimalikest täiendavatest kulutustest valmis ehitatud objekti osas muudatuste tegemisel või valminud ehitise likvideerimisel keskkonnaloa mittesaamisel, samuti võimalikest kulutustest riigile ja/või kohalikule omavalitsusele arendajal majandusliku huvi puudumise tõttu.
3. Kaebuste esitajad leiavad, et Iru koospõletustehasega seonduv keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ning aruande heakskiitmine olid õigusvastased, kuna määratlemata jäeti KeHJS-i kohaselt nõutav õiguslik alus (eesmärk) keskkonnamõju hindamiseks. 57.1 KeHJS § 2 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. 57.2 KeHJS § 3 sätestab, millal on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, s.o juhul kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (p 1) ning kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala (p 2). KeHJS § 6 lg 1 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kavandamisel on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem (p 3), samuti tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas (p 23). Kusjuures KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. 57.3 Kohus ei nõustu kaebuste väitega, et keskkonnamõju hindamise eesmärk ja sisu ei selgu ühestki keskkonnamõju hindamist puudutavast dokumendist. Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korraldusega nr 18 „OÜ Iru Elektrijaam keskkonnamõju hindamise algatamine“ algatati keskkonnamõju hindamine kavandatavale tegevusele „Kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki (koospõletustehase) rajamine Iru Elektrijaama territooriumile“ asukohaga Peterburi tee 105 (tavajäätmete põletamine üle 100 tonni ööpäevas) ( I kd tl 24). Iru Elektrijama 27.06.2007 kirjaga nr JUH-8/72-3 esitati Harjumaa Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks KMH aruanne „Kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru Elektrijaama territooriumile“ koos lisadega (I kd lk 29-30, 31310). KMH aruande punktis 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus“ on märgitud, et keskkonnamõju hindamise objektiks on Maardu linnas Peterburi tee ääres asuvale Iru Elektrijaama territooriumile kavandatav tahkete olmejäätmete masspõletamise põhimõttel töötav soojuse ja elektri koostootmisplokk (edaspidi KTP), kavandatava tegevuse eesmärgiks on soojuse ja elektri koostootmine jäätmete põletamise teel, mille tulemusena vähendatakse jäätmete ladestamist prügilasse ning asendatakse kütusena Iru Elektrijaama poolt kasutatavat välismaist 20 maagaasi või kütteõli. Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjaga nr 30-12-1/15 893-6 „Iru Elektrijaama territooriumile kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ kiideti KeHJS 22 lg 2 alusel KMH aruanne heaks ning esitati KeHJS § 22 lg 8 alusel 21 keskkonnanõuet. Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjas on märgitud, et kavandatava tegevuse eesmärgiks on soojuse- ja elektri koostootmine tahkete olmejäätmete masspõletamise teel, kus jäätmete põletamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes, mis on kavandatud jäätmevoogusid arvestades parim võimalik tehnika. Seega on eeltoodud dokumentides piisavalt selgelt välja toodud kavandatav tegevus - kütusena jäätmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki (koospõletustehase) rajamine Iru Elektrijaama territooriumile asukohaga Peterburi tee 105, mistõttu ei nõustu kohus kaebajatega selles, et KMH aruanne oleks tulnud jätta heaks kiitmata ja kohustada arendajat täpsustama konkreetne eemärk keskkonnamõju hindamiseks.
4. KMH aruande punktist 15 nähtuvalt on Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korraldusega nr 18 algatatud keskkonnamõju hindamise programm heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 21.03.2007 kirjaga nr 30-12-1/15893-2 ning keskkonnateenistus on teatanud programmi heakskiitmisest Ametlikes Teadaannetes 02.04.2007 (I kd lk 155). Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjas nr 30-12-1/15 893-6 on leitud, et KMH aruanne peaasjalikult vastab heakskiidetud KMH programmile ning aruande koostamisel on arvestatud KeHJS § 20 lg-s 1 toodud nõuetega. KeHJS § 20 lg 1 sätestab, et keskkonnamõju hindamise aruande koostab lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel, kusjuures KeHJS § 14 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu. KMH aruande punktist 15 nähtuvalt viis keskkonnamõju hindamise läbi ekspertgrupp 9-liikmelises koosseisus. Samuti sätestab KeHJS § 20 lõikes 1 19-s punktis nõuded KMH aruande sisule. Keskkonnateenistuse 04.10.2007 KMH aruande heakskiitmise kirjas on ka leitud, et KMH aruande avalikustamine on toimunud KeHJS § 21 sätestatud korras ning KMH käigus on täidetud protseduuri ajalisi nõudeid (I kd lk 311-316). Ka kaebuste esitajad on projekteerimistingimuste määramise peale esitatud kaebustes leidnud, et Iru koospõletustehase keskkonnamõju hindamist on teostatud KeHJS teise peatüki esimeses jaos reguleeritud korras.
5. KeHJS § 22 lg 3 kohaselt ei kiida keskkonnamõju hindamise järelevalvaja keskkonnamõju hindamise aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui: 1) aruande avalikustamisel on rikutud kehtestatud nõudeid ning see rikkumine võib mõjutada keskkonnamõju hindamise tulemusi; 2) aruanne ei vasta käesoleva seaduse § 13 punktides 1–4 ja 6 sätestatud nõuetele (mis on KMH programmi nõuded); 3) aruanne ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele; 4) aruandes on esitatud valeandmeid; 5) aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks; 6) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. Käesoleval juhul on Harjumaa Keskkonnateenistus 04.10.2007 kirjaga nr 30-12-1/15 893-6 KMH aruande heaks kiitnud ja Keskkonnaameti 12.07.2010 kirjast nr HJR 6-9/26018-2 „Loa muutmise taotluse menetlusse võtmine ja enne kompleksloa muutmist ehitustöödega alustamiseks nõusoleku andmine“ (toimik nr 3-10-1718 lk 93) nähtuvalt on võetud menetlusse Eesti Energia AS-i kompleksloa taotlus Iru Elektrijaamale 24.11.2005 väljastatud kompleksloa nr L.KKL.HA-222658 muutmiseks seoses Iru Elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki rajamisega. Samuti on Keskkonnaamet 13.05.2010 kirjaga nr HJR 6-5/21104-2 kooskõlastanud Iru jäätmeenergiaploki ehitusprojekti (toimik nr 3-10-1718 lk 93) ning 12.07.2010 kirjas nr HJR 69/26018-2 (toimik nr 3-10-1718 lk 93) nõustunud jäätmeenergiaploki ehitustööde alustamisega 21 Iru Elektrijama territooriumil enne muudetud kompleksloa väljastamist. Keskkonnaamet on rõhutanud viimati nimetatud kirjas, et ehitustööd tuleb teostada arvestades heakskiidetud KMH aruandes ja selle heakskiitmise otsuses sätestatud tingimusi. Seega on Keskkonnaamet pidanud KMH aruannet asjakohaseks ja piisavaks jäätmeenergiaploki ehitustööde alustamiseks ja ka kompleksloa muutmise taotluse lahendamiseks. Kuigi on õige kaebuste esitajate seisukoht, et KeHJS §-st 3 tulenevalt otsustatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine tegevusloa taotluse menetluses, siis arvestades, et käesoleval juhul on keskkonnamõju hindamist käsitlevates dokumentides selgelt määratletud kavandatava tegevuse eesmärk ja keskkonnamõju hindamise objekt ning keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei ole tuvastanud KeHJS § 22 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, ei saa KMH aruande heakskiitmist Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt pidada õigusvastaseks.
6. KeHJS 10 lg 2 (kuni 01.02.2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). Sama paragrahvi lõige 3 sätestab keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded, milleks on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest; 8) keskkonnamõju hindamise järelhindamine. Seega on keskkonnamõju hindamise õigusaktide nõuetele vastavuse hindamine keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (kuni 01.02.2009 keskkonnateenistuse ja alates 01.02.2009 Keskkonnaameti) pädevuses, mitte kohaliku omavalitsuse pädevuses. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja kontrollib KMH aruande vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele ja teeb otsuse, kas aruanne heaks kiita või mitte. Harjumaa Keskkonnateenistus on KMH aruande heaks kiitnud ja vastustaja sai sellega projekteerimistingimuste määramisel ja ehitusloa väljastamisel arvestada.
7. Kaebuste esitajad on esitanud kohtule OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaeksperdi H.Kalle 18.03.2010 ja 15.04.2010 arvamused ÅF-Estivo AS koostatud Iru Elektrijaama jäätmetel töötava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamise KMH dokumentatsiooni kohta (I kd lk 328, II kd lk 64-73), milles on leitud, et olukorras, kus KMH aruandes ei ole analüüsitud konkreetset koospõletustehases kasutatavat jäätmete põletustehnoloogiat, vaid viidatud parima võimaliku tehnika kasutamisele tehases, ei saa kindlasti välistada koostootmisploki rajamise ja käitamisega seotud lubamatult suurte õigusaktide nõuetele mittevastavate ja ohtlike mõjude ning riskide esinemist, mille realiseerumise korral satuvad ohtu ümberkaudsete elanike elu ja tervis. KMH aruandes on läbivalt kirjeldatud parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele vastava tehnoloogia kasutamist. KMH aruandest (
8. ptk ) nähtuvalt soovib Iru Elektrijaam kasutusele võtta jäätmete masspõletamise tehnoloogia, kus jäätmete põletamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes, mis on antud jäätmete voogusid arvestades parim võimalik tehnika. ÅF-Estivo AS 27.04.2010 kirjas nr 19-V/KKE ( II kd lk 92-94) on antud selgitusi KMH aruandes käsitletud küsimustes. Tegemist ei ole KMH aruande täiendamisega, nagu kaebajad kaebustes on ekslikult leidnud. Kirjas on märgitud, et KMH on koostatud parimale võimalikule 22 tehnikale (PVT), kuna vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele peab käitis igal juhul vastama PVT nõuetele ning elektrijaama seadmete tootjate poolt pakutav tehnoloogia peab olema kooskõlas KMH-ga ja vastama PVT-le. KMH-s on hinnatud jäätmete masspõletamise tehnoloogiat, kus jäätmete põletamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes (vt KMH aruanne 5 ptk), mis on plaanitavaid jäätmete voogusid arvestades parim võimalik tehnika. Seega oli KMH protsessis teada kasutatava põletustehnoloogia põhimõte, samuti Iru elektrijaama olemasoleva korstna parameetrid. Ekspertidel olid piisavad andmed välisõhule avalduvate mõjude hindamisel. Vastava tehnoloogia järgsete seadmete konkreetne tootja valitakse edasiselt välja hanke kaudu, kus hankedokumentatsioon peaks tingimusena sisaldama kõiki KMH eeldusi ja nõudeid. Kirjast nähtuvalt omab ÅF-Estivo AS aastakümnete pikkust kogemust jäätmeenergia jaamade konsultatsiooni- ja ehitusprojektides üle maailma, sh eeluuringud, tasuvusuuringud, keskkonnamõjude hindamised, pakkumiskutse dokumentide koostamine, elektrijaamade (sh prügipõletusjaamade) käitamine, nende ehitusprojektide juhtimine ning omanikuinseneri teenuste osutamine (näiteks Fortum Värme ja Stockholmi linn Rootsis jäätmeenergiajaam kütusega kuni 270 000 t/a, Oulun Energia jäätmeenergia jaam kütusega kuni 1120 000 t/a, Ekokem Finland jäätmeenergia jaam kütusega kuni 150 000 t/a jne…). Lisaks on 11.03.2010 AS-ga Eesti Energia Iru Elektrijaama laiendusena kasutusvalmis jäätmeenergiaploki ehitamiseks lepingu sõlminud ettevõte Constructions Industrieelles De la Méditerranée (edaspidi CNIM) 04.06.2010 kirjas Maardu Linnavalitsusele (II kd lk 171-182) kinnitanud, et CNIM on sedalaadi jaamade juhtiv rajaja ja rakendab selles projektis kõige moodsamaid, praktikas end tõestanud tehnoloogilisi lahendusi, mis vastavad jäätmepõletusseadmete kohta kehtivatele nõuetele ning on kooskõlas asjaomaste Eesti õigusaktide ja keskkonnamõju hindamise aruandega. CNIM on kogu maailmas paigaldanud üle 220 samalaadse jäätmepõletusploki. CNIM pakutud tehnoloogia ühe põhiseadmena on märgitud õhkjahutusega MARTINi tüüpi jäätmepõletusrest, mis on väga töökindel ja vastupidav ning mida on paigaldatud mitmesajale jäätmepõletusplokile kogu maailmas. See jäätmepõletusrest on välja töötatud just muutuva koostisega jäätmete põletamiseks. Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 kirjas, millega kiideti heaks KMH aruanne, on märgitud, et kavandatava tegevuse eesmärgiks on soojuse- ja elektri koostootmine tahkete olmejäätmete masspõletamise teel, kus jäätmete põletamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes, mis on kavandatud jäätmevoogusid arvestades parim võimalik tehnika. Keskkonnaameti 12.07.2010 kirjas nr HJR 6-9/26018-2 „Loa muutmise taotluse menetlusse võtmine ja enne kompleksloa muutmist ehitustöödega alustamiseks nõusoleku andmine“ on märgitud, et tuginedes kompleksloa muutmise taotluses kirjeldatule, vastab käitise planeeritud tegevus ja tehnoloogia parimale võimalikule tehnikale. Seega on KMH aruandes hinnatud jäätmete masspõletamise tehnoloogiat, kus jäätmete põletamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes, mis on kavandatud jäätmevoogusid arvestades parim võimalik tehnika ning keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Harjumaa Keskkonnateenistus ja Keskkonnaamet on seda aktsepteerinud.
9. Kaebuste väite osas, et prof J.Kanni 29.06.2010 seisukohast (toimik nr 1718 lk 34) nähtub, et kavandatava koospõletustehase dioksiinide /furaanide emissioonid ületavad keskkonnaministri 04.06.2004 määrusega nr 66 ette nähtud piirväärtusi ja seetõttu on koospõletustehase püstitamine ja opereerimine tehase lähielanike elu ja tervist kahjustav, siis KMH aruandest nähtuvalt on KMH aruandes saasteainete heitkoguste arvutustes kasutatud keskkonnaministri määrusega nr 66 kehtestatud piirväärtusi (nt p 8.4.1, 8.4.2, 8.4.3.6), eraldi on dioksiine ja furaane käsitletud KMH aruande punktis 8.4.3.
10. Harjumaa Keskkonnateenistus on 04.10.2007 kirjas, millega KMH aruanne heaks kiideti, märkinud keskkonnanõuete punktis 8, et põletusseadmest väljuvate saasteainete heitkoguste saamiseks teostati nn tagasiarvutus, kuna arvutusel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 66 õhuheitmetele kehtestatud piirväärtustest. Keskkonnanõuete punktis 9 on märgitud, et dioksiinide ja furaanide tekke ning sisalduse vähendamiseks tuleb 23 rakendada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis on esitatud aruande peatükis 8.4.3.
11. Seega on Harjumaa Keskkonnateenistus pidanud KMH aruandes toodud dioksiinide ja furaanide tekke ning sisalduse vähendamiseks rakendatavaid meetodeid ja tehnoloogiaid sobivateks. ÅF-Estivo AS välisõhueksperdi E.Potteri 08.07.2010 kirjast nr 36-V/EP (toimik nr 3-10-1718 lk 77) nähtuvalt ei saa Prof J. Kanni 29.06.2010 arvamuses teostatud tagasiarvutus KMH arvutuses aluseks olnud keskkonnaministri määruses nr 66 toodud väärtust mõjutada põhjusel, et prof J.Kanni arvutuses on võetud aluseks vale põlemisgaaside kogus. Nimelt on määruses saasteainete heitkoguste piirväärtused toodud normeeritud tingimustel, kuid prof J.Kann on oma arvutuses võtnud aluseks suitsugaaside koguse tegelikel tingimustel, mis lähtuvalt erinevatest hapniku sisaldustest erinevad ca 1,2 korda (5,67/4,73=1,1987). Dioksiinide aastase heitekoguse 0,000125 kg/a põhjal tagasiarvutuse tegemisel on nii dioksiinide kui ka teiste emiteeritavate ainete sisalduse arvutamiseks suitsugaaside mahu kohta määrusega võrreldava tulemuse saamiseks vajalik kasutada arvutustes sama suitsugaaside kogust normeeritud tingimustel 5,67 Nm3/kg (näitaja hapniku sisaldusel 11%). Kui tagasiarvutuse tegemisel lähtuda ekslikult suitsugaaside kogusest tegelikel põlemissagedustel 4,73 Nm3/kg, siis arvutustulemuseks saadav dioksiini sisaldus suitsugaasides (0,1201 ng/Nm3) ei ole võrreldav määrusega nr 66 lubatud dioksiini sisalduse piirväärtusega (kuna on antud hapniku sisaldusel alla 11%). Prof J.Kann on oma 29.06.2010 arvamuses märkinud, et end välisõhueksperdiks nimetav ÅFEstivo AS töötaja E.Potter on hiljem väitnud, et tegelikult oleks õige võtta tekkivate suitsugaaside kogusena aluseks arvnäitaja 5,67 nm3/kg, kuna see lähtub kuiva suitsugaasi hapnikusisaldusest 11%. Paraku on see näitaja ilmselgelt otsitud selleks, et viia doksiinide emissioonikogus kehtestatud normi piirile. Seega on prof J.Kann möönnud, et tekkivate suitsugaaside kogusena aluseks võetud arvnäitaja 5,67 nm3/kg puhul ei ületa võimalik dioksiinide emissioonikogus kehtestatud normi. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust prof J.Kanni arvamuse alusel KMH aruannet ja Harjumaa Keskkonnateenistuse 04.10.2007 seisukohta kahtluse alla seada.
12. Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebuste väitega, et vaidlustatud projekteerimistingimused ja ehitusluba on õigusvastased seetõttu, et on tuginetud õigusvastasele keskkonnamõju hindamisele, mistõttu tulnuks vastustajal ehitusloa väljastamisest EhS § 24 lg 1 p-i 9 alusel keelduda. EhS § 24 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. Käesoleval juhul on keskkonnamõju hinnatud, Harjumaa Keskkonnateenistus on KMH aruande õiguspäraselt heaks kiitnud, KMH aruandest ega selle aruande heakskiitmise kirjast ei nähtu, et tootmishoone laiendusega kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. KMH aruanne on täitnud KeHJS § 2 lg-s 1 sätestatud keskkonnamõju hindamise eesmärgi, andes vastustajale teavet kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta ning võimaldas keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada projekteerimistingimuste määramise ja ehitusloa väljastamise menetlustes. Projekteerimistingimustes on märgitud, et Iru Elektrijaama kui olulise keskkonnamõjuga objekti juurde taotletakse täiendavaid tootmisvõimsusi. Selleks on teostatud vastav keskkonnamõju hindamine, mille KMH aruande on Harjumaa Keskkonnateenistus heaks kiitnud. KMH aruande alusel on energeetikaettevõtte laiendamise ettepanek (kuni 33% olemasoleva hoone mahust) vastuvõetav, kuna tegevus ei loo täiendavat koormust keskkonnale. Ehitusloa seletuskirjas on märgitud, et Harjumaa KKT poolt 04.09.2007 heaks kiidetud KMH aruandest nähtuvalt ei ole alust arvata, et tootmishoone laiendusest tekiks ülemääraselt suur keskkonnamõju või keskkonnanõudeid ei oleks võimalik täita. Linnavalitsuse arvates on KMH 24 aruanne piisav ehitusloa väljastamiseks. Pidades silmas, et kavandatavale tootmistegevusele kehtestatakse täpsemad tingimused kompleksloaga, ei ole linnavalitsuse arvates alust ehitusloa menetluses väita, et kavandatava tegevusega kaasneks selline oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada (punktid 13, 14).
13. Kaebuste esitajad leiavad, et vastustaja on ehitusloa väljastamise korralduses ekslikult asunud seisukohale, et kolmas isik on arvestanud kõikide KMH aruande heakskiidus esitatud nõuetega. Näiteks pole arvestatud heakskiidus märgitud keskkonnanõuete p-ga 4, mille kohaselt nõuti koospõletustehase projekteerimise etapil põhjatuha ja lendtuha edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju hindamist. Selline keskkonnamõju hindamine on tänaseni algatamata ja läbi viimata. On õige, et Harjumaa Keskkonnateenistus on 04.10.2007 KMH aruande heakskiitmise kirja keskkonnanõuete punktis 4 pidanud vajalikuks koostootmisploki projekteerimise etapil jäätmete (põhjatuha ja lendtuha) edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste (võimalikud taaskasutamise viisid või alternatiivsed ladestuskohad) keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Lisaks on Keskkonnaameti 12.07.2010 kirjas nr HJR 6-9/26018-2, millega Keskkonnamet nõustus jäätmeenergiaploki ehitustööde alustamisega Iru Elektrijama territooriumil enne muudetud kompleksloa väljastamist, tuletatud meelde, et KMH aruande heakskiitmise kirja nõuete punkti 4 põhjal on kohustatud läbi viima jäätmete edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju hindamist. EhS § 23 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada koos ehitusloa taotlusega ka ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. EhS § 18 lg 3 punktide 1-4 kohaselt koostatakse ehitusprojekt detailsuses ja ulatuses (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt), mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada; ehitist kasutada ja hooldada; kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seega võib ehitusprojekti koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 nr 70 määruse „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 2 lg 1 kohaselt ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Alates 25.09.2010 kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 16 lg-s 1 on konkreetsemalt sätestatud, et ehitusloa taotlemiseks esitab ehitusloa taotleja kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti eelprojekti staadiumis või ehitusloa taotleja valikul mõnes järgnevas ehitusprojekti staadiumis. Ehitusprojektile antakse hinnang olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, lähtudes eelprojekti mahust. Vastustaja ja kolmanda isiku esindajate kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt anti ehitusluba eelprojektile, projekteerimine kestab paralleelselt ehitamisega edasi. On sõlmitud leping tuhauuringu teostamiseks. Täiendav keskkonnamõju hindamine toimub projekteerimise käigus. (III kd lk 72). Seega ei vasta kaebajate väide KMH aruande heakskiidus märgitud keskkonnanõuete p-ga 4 arvestamata jätmise kohta tegelikele asjaoludele.
14. Vaidlustatud projekteerimistingimuste punkti 3.2 järgi tuleb projekti koostamisel arvestada KMH aruandes toodud ettepanekuid. Projekteerimistingimuste punkti 10 kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada muu hulgas ka Harjumaa Keskkonnateenistusega. Käesoleval juhul on Keskkonnaameti 13.05.2010 kirjaga nr HJR 6-5/21104-2 ehitusprojekt „Iru jäätmeenergiaploki (WTE) rajamine“ kooskõlastatud (toimik nr 3-10-1718 lk 93; II kd lk 20125 208). Seega on Keskkonnaamet täiendavalt kontrollinud projektis arvestamisele kuuluvatest keskkonnanõuetest kinni pidamist ja ehitusprojekti kooskõlastanud. Keskkonnaamet ei ole pidanud projekti kooskõlastamise vältimatuks eelduseks põhjatuha ja lendtuha edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju hindamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust Keskkonnaameti kooskõlastust kahtluse alla seada.
15. Kaebuste esitajad leiavad, et kavandatava koospõletustehase puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille asukoht tuleb valida üldplaneeringu menetluses. Üldplaneeringu menetlemisel peab hindama koospõletustehase asukoha alternatiive. Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel nende asjaoludega arvestanud. 66.1 Kaebuste esitajad on esitanud kohtule regionaalministri 30.06.2008 kirja nr 13-7/4802 pr Jürgenile, milles regionaalminister on andnud selgitusi selle kohta, kas uut, jäätmeid kütteks kasutavat koospõletusjaama tuleb pidada olulise ruumilise mõjuga objektiks

§ 8

lg 6 mõistes ja kas selle kavandamisel tuleb järgida

§ 8lg 5 nõudeid.

Regionaalminister on leidnud, et uue, jäätmeküttel töötava koostootmisjaama asukoha valiku aluseks tuleb koostada üldplaneering koos selle juures kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Regionaalminister jagab kirjas Pr Jürgeni seisukohta, et olemasoleva olulise ruumilise mõjuga objekti naabrusesse koostootmisjaama projekteerimise käigus läbi viidav keskkonnamõju hindamine ei ole piisav (I kd lk 331-332). 66.2

§ 8

(vaidlustatud projekteerimistingimuste määramise ajal kehtinud redaktsioonis) lõige 5 sätestas, et üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab regionaalminister. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 punktide 5 ja 11 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga objektideks elektrijaam, mille energiatoodang ületab 500 MW ning ka tavajäätmete käitlemise ettevõte võimsusega üle 100 tonni ööpäevas. 66.3 KMH aruandest ja ehitusloa seletuskirjast nähtuvalt on Iru Elektrijaam alates 1978.aastast samal kohal elektrit ja soojust tootnud elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, mille töös põhikütusena kasutatakse maagaasi ja reservkütusena vedelkütust. Jäätmeenergiaploki rajamisega Iru Elektrijaama soovitakse soojus- ja elektrienergia koostootmiseks võtta kasutusele jäätmete energia. Seega on Iru Elektrijaam olemasolev objekt ning laienduse käigus kavandatakse asendada üks senisest kahest energiaplokist. Asendatav energiaplokk töötab ja selle käitamiseks on kolmandale isikule antud keskkonnakompleksluba. Ehitusloa seletuskirja punkti 16 kohaselt Iru Elektrijaam koos tootmishoone laiendusega ja sinna ülesseatava jäätmeplokiga moodustab ühe käitise saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse järgi. Uue tootmisseadme installeerimisel väheneb vanade ebaefektiivsete seadmete kasutamine ning suureneb elektri- ja soojustootmise kasutegur. Kogu energiatootmise kompleksi arvestades ei ole seega tegemist uue olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisega, vaid olemasoleva olulise mõjuga objekti ümberkujundamisega. 66.4 ÅF-Estivo AS 15.06.2010 kirjast nr 29-V/KKE (toimik nr 1718 lk 94-96) nähtuvalt lisatakse jäätmepõletusplokk olemasolevale hoonele ning jäätmeenergia põlemisgaasid suunatakse olemasolevasse 202 m kõrgusesse korstnasse. Samuti kasutatakse olemasolevat heitvee käitlussüsteemi, tehnilise teenindamise ruume ning olemasoleval jaamal on juba olemas vastav professionaalne personal. Samuti on võimalik ühendada uue jäätmeploki juhtimine Iru Elektrijama juhtimissüsteemiga. Iru Elektrijaama territooriumil asuvad Elering OÜ ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ alajaam ning planeeritav jäätmepõletusplokk saab liitumiseks kasutada olemasolevat elektrivõrku. 26 66.5 Maardu Linnavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringus (kättesaadav http://www.maardu.ee/index.php?page=788) on Iru Elektrijaam kajastatud olulise ruumilise mõjuga objektina Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas tootmismaa ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete segafunktsiooniga maal (ka II kd lk 100). Üldplaneeringu seletuskirja punktist 3.5.3 nähtuvalt on Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna territooriumi suuruseks ligikaudu 535 ha. Seletuskirja punktis 2.2. on märgitud, et oma krundist väljapoole avalduvat keskkonnamõju omavate ettevõtete jaoks määratletakse keskkonnaaspektidest tulenevalt ning sotsiaal-majanduslikult kõige sobivam asukoht vajadusel koos roheliste puhveraladega, mis tagab mõju minimiseerimise. Oluliselt ümbritsevat keskkonda mõjutavate objektide ala piiritletakse täpsemalt Vana-Narva mnt ja Altmetsa tee vahelisel alal, kus nende paiknemine on teiste funktsioonide kaugust arvestades otstarbekaim. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.4 on märgitud üldplaneeringu eesmärgiks olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtt ja nende eraldamine elamualadest rohelise puhvertsooniga. Vana- Narva mnt tööstuspiirkonna areng toimub alade intensiivsema kasutamise näol. Seega ei ole õige kaebajate väide (viitega üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.6 toodud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevate leevendavate meetmete ja seirevajaduse punktile 10 (I kd lk 334)) selle kohta, et Maardu linna üldplaneering ei määratle üldse olulise ruumilise mõjuga objekte. Olulise ruumilise mõjuga Iru Elektrijaama asukoht on juba määratud Maardu linna üldplaneeringuga, mille menetluse käigus on koostatud ka üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Iru Elektrijaama laienduse puhul ei ole tegemist uue objekti asukohavalikuga. 66.6 Maardu Linnavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringu menetluse käigus ei ole küll vaadeldud ja hinnatud koospõletustehase ruumilist mõju, samas on seda tehtud Iru Elektrijaama territooriumile koostootmisploki rajamise KMH käigus ning Harjumaa Keskkonnateenistus kui KMH järelevalvaja on KMH aruande heaks kiitnud. Samuti on Harjumaa Keskkonnateenistus 18.08.2008 kirjas nr 30-11-3/38125 (II kd lk 26-27) leidnud, et KMH aruande koostamisel on eksperdid käsitlenud ja hinnanud kõiki

§ 8

lg-s 6 sätestatud tingimusi ja KMH aruanne sisaldas

§ 8lg-s 6 nõutud sätete korrektset lahendust.

Sama 18.08.2008 kirjaga on Harjumaa Keskkonnateenistus Harju maavanemale teatanud, et Iru Elektrijaama kui olemasoleva olulise ruumilise mõjuga objekti laienduse puhul ei ole tegemist uue objekti asukohavalikuga, mis nõuaks keskkonnamõju strateegilist hindamist uue üldplaneeringu koostamise käigus. Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjast saab järeldada, et sisuliselt katavad praeguse Iru Elektrijaama olemasolevad mõjutused ära ka kavandatava jäätmeploki mõjud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebuste väited üldplaneeringu menetluses. jäätmeploki asukoha valikust uue

1. Keskkonnaministri määruse nr 66 § 4 lg sätestab, et tehase asukoha valikul võetakse arvesse, et: 1) tehasest lähtuv oht keskkonnale ja negatiivne keskkonnamõju oleksid võimalikult väikesed; 2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri; 3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses; 4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija või soojustrassi läheduses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tehas rajatakse koospõletustehasena või jäätmeid hakatakse põletama tegutsevas tehases lisakütusena koos põhikütusega, siis tehase asukoha valikul või loa andmisel jäätmete põletamiseks tuleb arvestada lisaks tehase põhitootmise vajadustele ka lõikes 1 toodud kriteeriume. Käesoleval juhul on Harjumaa Keskkonnateenistus 04.10.2007 jäätmeploki KMH aruande heakskiitmise kirjas leidnud, et Iru Elektrijaama territoorium vastab keskkonnaministri määruse nr 66 §-s 4 sätestatud asukoha valiku kriteeriumidele. ÅF-Estivo AS 15.06.2010 kirjast nr 29-V/KKE (toimik nr 1718 lk 94-96) nähtuvalt on Iru Elektrijaamast soojust saav kaugküttevõrk Tallinna suurim. Pärast Ida ja Lääne Tallinna soojusvõrke ühendava torustiku valmimist on võimalik Iru Elektrijaamast edastada soojust kõigile Tallinna Kütte kaugküttevõrguga ühendatud soojustarbijatele. Samast kirjast ja KMH aruandest (p 3.6.3 ja 12.1) nähtuvalt on Iru Elektrijaama juurde rajatav jäätmepõletusplokk jäätmete tarnimiseks logistiliselt soodsas asukohas. Iru Elektrijaam asub kahe suure liiklustihedusega tee 27 Peterburi tee ja Saha loo tee ristumiskoha vahetus läheduses. Kuna ka Jõelähtme prügila on Iru Elektrijaamale väga lähedal, siis on muudatused jäätmete transpordi marsruutides väga väikesed ning vajalikud teed on juba olemas.
2. Iru Elektrijaam on esitanud 23.04.2008 Maardu Linnavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse alusel tootmishoone laiendamiseks kuni 33% maapealsest kubatuurist. (I kd lk 324). Maardu Linnavalitsus määras 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3

§ 9lg 10 ja Eh

S § 19 alusel OÜ Iru Elektrijaama 23.04.2008 taotluse alusel kindlaks projekteerimistingimused Maardu linnas Peterburi tee 105 tootmishoone laiendamiseks. (I kd lk 325-327). Maardu Linnavalitsus andis 10.06.2010 korraldusega nr 225 (toimik nr 3-10-1718 lk 18-24) EhS § 23 alusel välja ehitusloa tootmishoone laiendamiseks Peterburi tee 105 asuval kinnistul. Seega on Maardu Linnavalitsuselt taotletud ja Maardu Linnavalitsus on andnud ehitusloa tootmishoone laiendamiseks ning kolmas isik ei või selle ehitusloa alusel teha muud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kaebuste väide uue tootmishoone rajamisest. 69.

§ 3

lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 % ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Käesoleval juhul on Maardu Linnavalitsus andnud ehitusloa tootmishoone laiendamiseks Peterburi tee 105 kinnistul. Nähtuvalt seletuskirjast Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korraldusele nr 225 (ehitusloa seletuskiri) (toimik 3-10-1718 lk 18-24), on esitatud projekti järgi laienduse maapealse osa kubatuur 102 038 m3. Arvestades, et olemasolev kubatuur on 413 111 m2, moodustab laiendus sellest 24,7%, ehitusalune pind suureneb ca 18%. Seega ei ületa laienduse maapealne kubatuur

§ 3

lg 2 p-s 2 märgitud 33% olemasoleva hoone maapealsest kubatuurist ning nimetatud sätte alusel ei ole Iru Elektrijaama tootmishoone laiendamiseks detailplaneering nõutav. Vaidlustatud ehitusloa väljastamise korralduses on lisaks

§ 3

lg 2 p-le 2 viidatud

§ 9

lg 10 p-le 1, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada ilma detailplaneeringut koostamata muu hulgas tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist. Ehitusloa seletuskirjas toodud põhjenduste kohaselt (punktid 7,16,17) on Peterburi tee 105 kinnistu sihtotstarve tervikuna tootmismaa (100%) ning tegemist on ajalooliselt välja kujunenud soojuse ja elektrienergia tootmisalaga, mis on tootmisalaks määratud ka Maardu linna üldplaneeringus. Ehitusluba väljastatakse tootmishoone laienduseks täielikult Iru Elektrijaama territooriumi piires. Laiendus sobib tööstuspiirkonda. Tootmishoone laiendusse kavandatakse olemasoleva Iru Elektrijaamaga integreeritult seotud tootmisseadet ehk sisuliselt jaama ühte tootmisliini, mille töö ei ole võimalik olemasoleva jaama struktuuride, seadmete ja kommunikatsioonide kasutamiseta. Teostatud KMH ei näita, et tegevusega kaasneks lubamatult suuri mõjusid Seega on tegemist Maardu linna üldplaneeringu kohases tööstuspiirkonnas tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamisega, mille puhul ei muutu maaüksuse sihtotstarve, hoonestusala ega muud tingimused, mis ruumilise planeerimise seisukohast nõuaksid detailplaneeringu koostamist.

1. Kaebuste esitajad on ekslikult leidnud, et Maardu Linnavalitsuse 06.03.2007 korraldusega nr 91 (I kd lk 25) algatatud Peterburi tee 105 kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks korraldusest nähtuvalt on kinnistu jagamine ja kasutustingimuste määramine, seondub Iru Elektrijaama laiendusega jäätmeenergiaploki rajamiseks. Korralduse punktist 2.1 ja vastustaja ning kolmanda isiku selgitustest kohtuistungil (I kd lk 25, III kd lk 70) nähtuvalt on korraldusega nr 91 algatatud detailplaneeringu tellijaks olnud AS E.O.S. ja detailplaneeringuga sooviti AS E.O.S poolt renditavat maad eraldada.
2. Projekteerimistingimuste väljastamise aja redaktsioonis sätestas EhS § 19 lg 1 p 2, et ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise 28 korral on projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Kuna olulise ruumilise mõjuga Iru Elektrijaama asukoht oli juba määratud Maardu linna üldplaneeringuga ning tootmishoone laienduseks alla 33% ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik, on vastustaja õigesti väljastanud projekteerimistingimused EhS § 19 lg 3 alusel kehtivast üldplaneeringust lähtuvalt. Maardu Linnavalitsuse 10.06.2010 korraldusest nr 225 nähtuvalt vastab ehitusprojekt Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punkti 3 alusel määratud projekteerimistingimustele.
3. Eeltoodust tulenevalt on projekteerimistingimuste määramise korraldus kaevatud osas ja ehitusloa väljastamise korraldus õiguspärased ning puuduba alus Maardu Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 259 punktiga 3 määratud projekteerimistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja 10.06.2010 korralduse nr 225 tühistamiseks.
4. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 7 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleval juhul tehakse otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Kolmas isik palub mõista kaebuste esitajatelt välja kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud 15 507,78 eurot (242 644 krooni) igaühelt 3101,55 eurot. Menetluskulude kandmine on tõendatud arvete ja pangakonto väljavõtetega (III kd lk 9-65). Esitatud arvetest ja arvetele lisatud selgitustest osutatud õigusteenuse kohta nähtub, et märtsis 2010 on osutatud A.K. kaebuses kolmandale isikule õigusteenust 12 tundi, arve 34 620,00 krooni; aprillis 2010 on osutatud sama õigusteenust kõigi 5 kaebaja kaebustes, igaühe osas 6,5 tundi (kokku seega 32,5 tundi), iga kaebusega seoses arve 5x 15 787,20 krooni (kokku 78 936,00 krooni); mais 2010 on osutatud õigusteenust A.K. kaebuses 5,7 tundi , arve 16 956,00 krooni; juulis 2010 on osutatud sama õigusteenust kõigi 5 kaebaja kaebustes, igaühe osas 5,1 tundi (kokku seega 25,5 tundi), iga kaebusega seoses arve 5x 14 302,40 krooni (kokku 71 512,00 krooni); septembris-oktoobris 2010 on osutatud sama õigusteenust kõigi 5 kaebaja kaebustes, igaühe osas 1 tund (kokku seega 5 tundi), iga kaebusega seoses arve 5x 2940,00 krooni (kokku 14 700,00 krooni); detsembris 2010 on osutatud sama õigusteenust kõigi 5 kaebaja kaebustes, igaühe osas 1,8 tundi (kokku seega 9 tundi), iga kaebusega seoses arve 5x 5 184,00 krooni (kokku 25 920,00 krooni). Käesolevas haldusasjas on viis kaebajat igaüks esitanud kaks kaebust kahe haldusakti peale ja mõlema kaebusega koos ka esialgse õiguskaitse taotlused, millega seoses on kolmas isik pidanud tegema korduvalt omapoolseid menetlustoiminguid. Samas on kaebused kummagi korralduse peale sarnased, samuti olid sarnased esialgse õiguskaitse taotlused kummagi korralduse peale ning kolmanda isiku põhjendused on kummagi esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse kohta sisuliselt samad. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et taotletud ulatuses ei ole menetluskulude väljamõistmine hoolimata kohtuasja suhtelisest mahukusest ja keerukusest põhjendatud. Kohus peab asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatuks vähendada kaebajatelt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat summat 5000,00 euroni. Seega kuulub igalt kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistmisele 1000,00 eurot. Aili Maasik Kohtunik 29