) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada.
Aleksander Tšepurov on esitanud 04.10.2007.a OÜ Raidman paberil avalduse, mille kohaselt on võlakiri välja pressitud. Kostja kirjutab, et „võlga ma ei tunnista, ega nõustu maksma“ (tl 20). Kostja väitel esitas ta selle OÜ-le Raidman ning hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Tühistamisavaldus on tehingut tühistada sooviva tehingu pooleks oleva isiku tahteavaldus, millest järeldub avalduse teinud isiku tahe tehing tühistada. Kohus leiab, et juriidiliste teadmisteta isik ei pea oskama selgesõnaliselt öelda, et ta soovib lepingut tühistada ja esitab tühistamise avalduse. Esitatud avaldusest peab olema näha vähemalt kohustatud isiku tahe seda lepingut mitte täita ning selline seisukoht on kostja esitatud 04.10.2007.a avalduses olemas. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud avaldust tuleb käsitleda lepingu tühistamise avaldusena. Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt andis hageja 11.05.2007.a OÜ-le Raidman volikirja esindamaks hageja huve kostja ja hageja vahelistest õigussuhetest tulenevates kõikides juriidilistes asjaajamistes (tl 5). Seega tuli OÜ Raidman alates 11.05.2007.a käsitelda juriidilistes küsimustes hageja esindajana ning kostja esitas tehingu tühistamise avalduse kohasele isikule, s.t teise poole esindajale. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja on esitanud hagejale nõuetekohase tehingu tühistamise avalduse.
lg 1 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset 2 leidis. Sama paragrahvi lõige 2 p 3 sätestab, et ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Tunnistajate M.T. ja E.S. ütlustega on tõendatud, et võlakirja allkirjastamise ajaks saabusid garaaži E.S. ning tema kaks tuttavat. E.S. ei mäleta, kas ja kellena tema tuttavad ennast tutvustasid ja seega loeb kohus M.T. ütlustega tõendatuks, et neid tutvustati kui vangla esindajat ja inkasso esindajat. Kuna tunnistaja E.S. ütluste kohaselt olid nad kaasas raskemate asjade tassimiseks, on tõendatud ka M.T. väide, et tegemist oli turske kehaehitusega meestega. Tunnistaja E.S. ei mäleta, kas ta enne võlakirja allkirjastamist sellest rääkis ja ta ei mäleta, et temaga kaasa olnud mehed oleksid allkirja andmisel kostjat ähvardanud. Tunnistaja M.T. ütlustega on tõendatud, et E.S. rääkis kostjaga enne võlakirja allkirjastamist ning ähvardas kostjat vangi panekuga, kui ta allkirja ei anna. Kohus loeb tunnistaja M.T. ütlustega tõendatuks ka selle, et uks pandi lukku. Kohus loeb vangi paneku ähvarduse õigusvastaseks
lg 2 p 3 alusel, kuna sellist ähvardust ei tohi kasutada tehingu tegemisele kallutamiseks. Ähvarduse õigusvastasus on seda ilmsem, mida nõrgem on ähvardatava vahendi ning ähvardusega silmaspeetava eesmärgi omavaheline seos. Võlakirja allkirjastamine ei tohiks kuidagi olla seotud kostja vangistamisega. Ähvarduse hindamisel tuleb arvestada olukorda – E.S. kaasa olnud meeste tutvustamist ning vanglaga ähvardamist, samuti seda, et kostja osas juba käis kriminaalmenetlus ning kostja ei näinud reaalset võimalust lahkumiseks. Samuti tuleb arvestada kostja isikut, eriti tema vanust, mis allkirja andmise hetkel oli 22 aastat. Kohus leiab, et ähvardus vangi panna võis kostja jaoks olla nii tõsiseltvõetav, et tema arvates ei jäänud talle mingit mõistlikku valikut. E.S., kellel on piisav elukogemus ning kes temaga kaasas olnud kahte isikut tundis, ei pruukinud tajuda olukorda sama ähvardavana kui kostja ja M.T. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et 13.04.2007.a võlakiri on allkirjastatud ähvarduse mõjul ning kostja on teinud hagejale selle tehingu tühistamise avalduse.
lg 1 kohaselt kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust võlakirja alusel hagejale 92 000 krooni tasuda, hageja nõus põhivõla väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhivõla tasumise kohustuse puudumisel ei ole alust kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viiviseid. Kohus jätab hagi kogu ulatuses rahuldamata. Kuna kostja allkirjastatud võlakiri on kehtetu, ei ole kohtul põhjust analüüsida, kas tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes või laenusuhte ümberkujundamisega VÕS § 396 mõttes. Kohus jätab seega analüüsimata poolte väited, mis on seotud poolte ühise äriühingu ja võlakirja allkirjastamise põhjustega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.