Obsah (15)

§ 444§ 1741§ 162§ 195§ 383§ 167§ 212§ 163§ 165§ 174§ 169§ 168§ 200§ 651§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-2562 Tsiv

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast, mistõttu kohus jättis kirjeldava ja põhjendava osa kohtuotsusest välja.

§ 1741

lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus asus seisukohale, et kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Alates jaanuarist

1. a tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluse venimise tingis hageja tegevus. Juba jaanuaris
2. a võis hageja loobuda hagist iseseisva nõudega kolmandale isikule kuuluva nõude osas. Seega on hageja tekitanud menetluskulusid alates jaanuarist
3. a nii kostjale kui ka iseseisva nõudega kolmandale isikule. Järelikult tuleb kuni jaanuarini
4. a tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda ja alates jaanuarist
5. a tekkinud menetluskulud (sh kostja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud) jätta hageja kanda. Hageja palub oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 201 887.29 krooni, sh riigilõiv hagi esitamisel 145 000 krooni ja 3 tagamisel 450 krooni ning õigusabikulud 56 437.29 krooni. Kostja kanda tuleb jätta kuni jaanuarini
6. a tekkinud menetluskulud, s.o õigusabikulud 21.01.2009 – 04.11.2009 vastavalt esitatud nimekirjale 30 819.91 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivust peab kohus mõistlikuks jätta kostja kanda 50%, s.o 145 450 x 50% = 72 725 krooni. Järelikult tuleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud kokku summas 103 544.91 krooni. Ülejäänud osas (s.o menetluskulud alates jaanuarist
7. a, sh ülejäänud 50% riigilõivust) tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda. Iseseisva nõudega kolmas isik palus oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks oma menetluskulud summas 97 105.81 krooni, sh õigusabile 26 918.11 krooni, riigilõivu tasumiseks 60 000 krooni, dokumentide tõlkimise kulud 10 187.70 krooni. Kohus luges sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kuna iseseisva nõudega kolmas isik on astunud menetlusse augustis
8. a, tuleb iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud kokku summas 97 105.81 krooni jätta hageja kanda. Kostja palub oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 34 925.76 krooni. Kohus luges sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kostja enda kanda tuleb jätta enne jaanuari
9. a tekkinud menetluskulud, s.o vastavalt arvele nr 16 A (18.11.2009) ja arvele nr 6 A (02.06.2009) kokku 7650 krooni. Hageja kanda tuleb jätta alates jaanuarist
10. a tekkinud kostja menetluskulud, s.o 34 925.76 - 7650 = 27 275.76 krooni. Hageja on palunud kohtul tagastada hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis.

§ 195

lg 1 järgi kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise.

§ 383

lg 1 mõtte kohaselt on tagatise eesmärgiks kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Kuna antud juhul ei ole hagi tagamine tühistatud, ei ole tagatise andmise alus ära langenud. Seega tuleb hageja taotlus tagatise tagastamiseks jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Aris Polska SP. Zo. O esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas, millega jäid menetluskulud osaliselt hageja kanda (resolutsiooni p 7 teine lausepool) ning millega mõisteti hagejalt välja kolmanda isiku (resolutsiooni p 10) ja kostja (p 11) menetluskulud. Apellant taotles tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega panna nii kostja kui ka kolmanda isiku menetluskulud maakohtus kostja kanda; teise võimalusena jätta kostja ja kolmanda isiku taotlused menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning panna apellatsioonimenetluse kuludest 22% kostja ja 78% kolmanda isiku kanda; kolmanda võimalusena panna kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks

§ 162

lg 1 kohaselt käesolevas asjas põhjendatud panna kõik menetluskulud kostja kanda, sest nii hageja kui ka kolmanda isiku hagid kostja vastu rahuldati. Kostja võttis hagid õigeks, seega ei olnud võimalust teistsugust sisulist otsust ka teha.

§ 162

lg 1 kohaselt tuleb kõik menetluskulud, sh vaidlustatava otsuse resolutsiooni p 7 teises lausepooles (alates sõnast „ning“ kuni lõpuni) ja p-des 10 ja 11 märgitud kulud panna kostja kanda; 2) ei sisaldu

§ 162

lg-s 4 normi, mille alusel saaks ühe menetlusosalise kulusid teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Järelikult ei saa ka

§ 162

lg 4 olla vaidlustatava otsuse resolutsiooni p-de 10 ja 11 menetlusõiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vaidlustatavas otsuses viide õigusnormile, mille alusel oleks saanud hagejalt kostja ja kolmanda isiku kasuks menetluskulusid välja mõista; 3) ei ole

§ 162lg 4 käesoleval juhul ka sisuliselt kohaldatav.

Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellist olukorda praeguses asjas ei esine. Kohtuvaidluse nii hageja kui ka kolmanda isikuga põhjustas kostja, kes jättis hagejalt ostetud 4 kütuse eest hagejale tasumata. Hageja pidas kostjaga kohtuväliseid läbirääkimisi alates 2008. a keskpaigast ca poole aasta vältel ja esitas hagi kohtule alles siis, kui kostja hakkas hageja esindaja kontakte teadlikult vältima. Samuti on kolmas isik pöördunud kostja poole kohtuväliselt, kuid ka seda nõuet ei ole kostja vabatahtlikult rahuldanud; 4) ei ole hageja käitumine mingil viisil suurendanud ühegi menetlusosalise kulusid, vaid menetluse venimist on kogu aeg põhjustanud kostja. Kolmanda isiku menetlusse astumine oli kolmanda isiku enda otsus – ta oleks võinud sama nõudega hagi esitada ka eraldi menetluses. Praegusel juhul kasutas kolmas isik enda kasuks olukorda, et hageja oli oma põhinõude käesolevas asjas tõendanud. On ebaõiglane ja ebaõige „karistada“ hagejat kolmanda isiku positsiooni hõlbustamise eest sel viisil, et kostja asemel peab hageja kandma kolmanda isiku menetluskulud; 5) puudus hageja ja kolmanda isiku vahel käesolevas asjas vaidlus.

ei võimalda panna ühe menetlusosalise kulusid teise menetlusosalise kanda, kes esimesega ei vaidle. Seda kinnitab ka tõsiasi, et

§ 167

käsitleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulusid, kuid sarnast normi ei ole iseseisva nõudega kolmanda isiku kohta. Seega on koosmõjus

§ 212

lg-ga 2 käesoleval juhul kolmanda isiku menetluskulude jaotuse üle otsustamisel aluseks

§ 162lg 1.

Kui kolmas isik astub menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna, siis lahendab kohus vaidluse tema ja kostja vahel, st ka menetluskulude jaotus vaidluse selle osa kohta tuleb lahendada samade menetlusosaliste vahel. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-57-10, millega Riigikohus kinnitas põhimõtet, et menetluskulude jaotus sõltub kindlate menetlusosaliste vahelise vaidluse lahendamise tulemusest. Kuna hagi ja kolmanda isiku nõue mõlemad rahuldati, siis peab kostja kandma kõik menetluskulud; 6) kui ka käsitleda vaidlustatavat otsust sel viisil, et hagi rahuldati osaliselt, siis annab

§ 163

lg 2 aluse panna samuti kõik kulud kostja kanda; 7) kui lugeda hageja ja kolmanda isiku menetluslik olukord sarnaseks kaashagejate menetlusliku olukorraga, siis tuleneb

§ 165

lg-st 2, et kaashageja ei kanna menetluses teise kaashageja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. Seega ei saa hageja kanda kolmanda isiku hagiavaldusest tulenevaid menetluskulusid. Hageja ei ole selliseid kulutusi ka põhjustanud, samuti ei ole hageja muul viisil või alusel põhjustanud menetluskulusid alates käesoleva aasta jaanuarist. Hageja ei teinud takistusi vaidluse lahendamiseks ka juba enne käesolevat aastat.

1. OÜ Aatomik – Transport palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsus muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja iseseisva nõudega kolmanda isiku vastuses apellatsioonkaebusele nimetatud seisukohtade ja põhjendustega; 2) on maakohtu otsus, millega maakohus jättis osaliselt menetluskulud apellandi kanda, põhjendatud ja seaduslik. Tsiviilasjas tõendite, avalduste ja taotluste esitamise tähtaeg oli 11.01.
3. Maakohus teatas, et otsus avaldatakse 28.01.
4. 18.01.2010 saabus kiri - Coface Austria Kreditversicherung AG Leedu filiaali „Coface Lithuania“ võlanõue, milles kolmas isik nõudis kostjalt haginõudega kattuvas osas võlga. Kostja esitas nimetatud tõendi maakohtule, paludes see menetlusse võtta menetlusliku olukorra muutumise tõttu. Edasi vaidlesid pooled asjaolu üle, kas nõue on üle läinud kolmandale isikule või ei. Hageja kinnitas jätkuvalt, et nõue ei ole üle läinud, kuigi teadis, et nõue oli osaliselt üle läinud. Kostja uuris samal ajal asjaolusid kolmandalt isikult. Märtsis
5. a sai kostja uue kirja kolmandalt isikult, mille esitas maakohtule 31.03.
6. Selles dokumendis oli nõude osa, millises kolmas isik kinnitas nõude üleminekut 39 435.60 EUR-i. Hageja kinnitas endiselt, et nõue ei ole mitte mingis osas üle läinud. Kostja suhtles samal ajal kolmanda isikuga ning pidevalt teavitas kolmandat isikut asjaolust, et hageja ei võta omaks nõude üleminemise fakti, mitte mingis summas. Eeltoodud hagejast tingitud põhjusel astus isik menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja esitas hagi, mis tõi menetlusse selgust. 5 Kolmas isik avaldas oma nõude põhjendustes ja täiendavalt selgitas kohtuistungil, et hageja pidi teadma nõude üleminemisest ning selle suurusest hiljemalt 31.12.2010, mil allkirjastati kokkulepe kostja nõude osalise üleminemise kohta kolmandale isikule. Hageja poolt asjas olulist tähtsust omavate asjaolude varjamine tingis menetluse venimise. Nimetatud ajavahemiku osas on maakohus jätnud menetluskulud õigustatult hageja kanda. Juhul, kui hageja tunnistanuks nõude üleminemist 39 435.60 EUR-i osas ja esitanuks tõendavad dokumendid ning selgitused, võinuks maakohus teha otsuse juba 28.01.2010 ja edasine menetlus ei oleks olnud vajalik. Seega on maakohus õieti ja põhjendatult leidnud, et arvates jaanuarist
7. a tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kes oli menetluskulude põhjustaja; 3) maakohus, kohaldades

§ 174

lg 2, ei ole valesti kohaldanud menetlusnormi, kuivõrd menetluse venimisest hageja tegevuse tulemusel ei ole õiglane menetluskulude, sh iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude välja mõistmine kostjalt.

§ 169

on võimalik kohada koosmõjus

§ 174lg-ga 2.

Iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks vastuolus

§ 168

lg-ga 6, kuivõrd kostja ei olnud põhjustanud hagi esitamist iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitamise põhjustas hageja, millest tulenevalt on põhjendatud ka nimetatud sätte alusel iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine hagejalt.

1. Coface Austria Kreditversicherung AG palub jätta Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsuse vaidlustatud osas tühistamata, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kolmanda isiku menetluskulud vaadeldavas kohtuasjas otseses seoses hageja käitumisega. Kohus järeldas õigesti, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta hageja kanda; 2) on kohus õigesti ja õigetel põhjendustel jätnud kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Kohus, tuues välja sisuliselt õiged põhjendused, on jätnud täiendavalt viitamata käesolevas vaidluses tähtsust omavatele

sätetele. Menetluskulude hageja kanda jätmise õiguslik alus tuleneb ennekõike

§ 169

lg-st 1, aga samuti

§ 200

lg-st 1; 3) maksis kolmas isik hagejale 12.01.2010 lõplikult välja kindlustushüvitise. Hageja võttis selle asjaolu omaks oma 07.09.2010 kirjas kohtule, kinnitades, et kolmas isik on talle välja maksnud kindlustushüvitise summas 39 435.60 eurot (617 033.06 krooni). Seega pidi hageja alates 12.01.2010 olema teadlik, et tal ei ole õigust taotleda kohtult kolmanda isiku poolt hüvitatu väljamõistmist kostjalt. Vastavalt Leedu tsiviilseadustiku artiklile 6.1015 läks hageja nõue kostja vastu summas 39 435.60 eurot kolmandale isikule üle seaduse alusel, st automaatselt. Nõude üleminekuks ei pidanud hageja ja kolmas isik sõlmima mingeid täiendavaid kokkuleppeid. Hageja sellekohased väited 07.09.2010 kirjas kohtule on õiguslikult alusetud ega vasta tegelikule olukorrale. Hageja pidi seda teadma. Muu hulgas pidi hageja seda asjaolu teadma kindlustuslepingu põhjal. Sellest hoolimata ei teavitanud hageja kohut oma nõude osalisest üleminekust kolmandale isikule ega vähendanud kostja vastu esitatud nõuet. Hageja vähendas oma nõuet alles 31.08.2010, st siis, kui kolmas isik astus iseseisva nõudega käesolevasse menetlusse. Hageja on eelnevast tulenevalt rikkunud

§ 200

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kolmanda isiku astumise käesolevasse menetlusse tingis üksnes asjaolu, et hageja, vaatamata sellele, et ta oli teadlik kostja vastu oma nõudeõiguse puudumisest kolmanda isiku poolt talle hüvitatu ulatuses, oma nõuet ei vähendanud. Kui hageja oleks oma nõuet vähendanud, poleks kolmas isik pidanud käesolevasse menetlusse astuma ja menetluskulutusi kandma. Kolmas isik sai teada asjaolust, et hageja taotleb kohtus kolmandale isikule üle läinud hüvitise väljamõistmist kostjalt, kui kolmas isik ja kostja pidasid läbirääkimisi kompromisskokkuleppe sõlmimiseks; 4) sätestab

§ 169

lg 1, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad 6 täiendavad menetluskulud. Nimetatud sätte mõte on ka selles, et distsiplineerida poolte käitumist kohtumenetluses ning tagada protsessiõiguste heauskse kasutamine menetlusosaliste poolt. Ühtlasi on eeltoodu kooskõlas

§ 200

lg 1 väljendatud põhimõttega, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Tulenevalt

§ 169

lg-st 1 koostoimes

§ 200lg-ga 1 oli kohus käesoleval juhul õigustatud jätma menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja esitanud apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et alates
2. a jaanaurist tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluse venimise tingis hageja tegevus. Ringkonnakohus maakohtu selle järeldusega ei nõustu. 12.01.2010 esitas hageja maakohtule taotluse (I kd, t.l 154) nõude vähendamiseks ja palus mõista kostjalt välja põhivõlg 2 387 939.80 krooni ja viivised 2 387 939.80 krooni. 20.01.2010 esitas kostja maakohtule taotluse (I kd, t.l 170-174), milles taotles asja läbivaatamist kohtuistungil seoses menetlusliku olukorra muutumisega. Taotlust põhjendas kostja sellega, et kolmas isik on väidetavalt tasunud hagejale 2 368 733.45 krooni ning nimetatud summa ulatuses ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu. Kostja taotlusest tingitult tühistas maakohus kirjaliku menetluse ning määras eelistungi. 07.04.2010 eelistungi protokollist nähtuvalt (I kd, t.l 189-191) jäi kostja selle juurde, et hageja nõue summas 151 389.66 eurot (s.o 2 368 733.45 krooni) on üle läinud kolmandale isikule (kindlustusfirmale). Hageja kinnitas, et talle on makstud kindlustushüvitist 39 435.60 eurot (s.o 617 033.06 krooni). Kohtuistungi protokollist nähtub veel, et kohus kohustas kostjat esitama täiendavaid tõendeid. Kohus märkis muu hulgas, et kostja käitumine on pahatahtlik, kostja on venitanud menetlust ning kohtul on õigus arvestada kostja käitumist menetluskulude jaotamisel. 20.05.2010 esitas kostja maakohtule täiendavad vastuväited (I kd, t.l 192-193), milles kinnitas, et hageja põhivõlg 2 387 939.80 krooni on üle läinud kolmandale isikult ning ta vaidles vastu ka hageja viivisnõudele. Seetõttu palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 25.05.2010 esitas kolmas isik hagi kostjalt 617 033.06 krooni väljamõistmiseks (II kd, t.l 2-5). Hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik maksnud hagejale kindlustuslepingu alusel 617 033.06 krooni. Maakohus kaasas 30.08.2010 määrusega menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna Cofase Austria Kreditversicherung AG (II kd, t.l 66-67) ning hageja teatas 31.08.2010 maakohtule (II kd, t.l 131-132), et ta vähendab nõuet 617 033.06 krooni võrra. Eeltoodu kinnitab, et hageja ei ole menetlust alates
3. a jaanuarist venitanud ning seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et alates
4. a jaanuarist kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluse venimise tingis kostja käitumine, kes veel 20.05.2010 kinnitas, et hageja nõue on täies ulatuses läinud üle kolmandale isikule ning seetõttu tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu ei oleks maakohus saanud teha kohtuotsust
5. a jaanuaris ka siis, kui hageja oleks hagist loobunud
6. a jaanuaris 617 033.06 krooni ulatuses. Kolmanda isiku vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et kostja ja kolmas isik pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning seega oli kostjal võimalus esitada maakohtule tõend (või taotleda tõendi väljanõudmist), millest nähtuks kolmanda isiku nõude suurus. Asja materjalidest nähtuvalt kostja sellist tõendit oma vastuväite kinnitamiseks ei esitanud ning kohus sai asja lõplikult lahendada alles pärast kolmanda isiku menetlusse kaasamist. 7
7. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja nõude kostjalt 3 195 085.31 krooni väljamõistmiseks ja hagi rahuldati 1 770 906.74 krooni ulatuses, s.o 55.43%. Seega kuulub menetluskulude jaotusele kohaldamisele

§ 163

lg 1 teine alternatiiv, mille kohaselt menetluskulud jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja tasus riigilõivu 145 450 krooni ja 55.43% sellest on 80 622.94 krooni. Hageja õigusabikulud on 56 437.29 krooni ning 55.43% sellest on 31 283.19 krooni. Kokku moodustavad hageja menetluskulud, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest 55.43%, 111 906.13 krooni ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on kulutanud õigusabile 34 925.76 krooni. Hageja nõue kostja vastu jäeti rahuldamata 44.57% ulatuses ning seetõttu peab hageja tasuma kostjale õigusabikulude katteks 15 566.41 krooni. Tehes menetluskulude osas tasaarvestuse (111 906.13-15 566.41), peab kostja tasuma hagejale menetluskulude katteks 96 339.72 krooni. Iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud olid 97 105.81 krooni ning kuna hagi rahuldati täielikult, siis

§ 162lg 1 alusel peab kolmanda isiku menetluskulud täielikult hüvitama kostja.

Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud 97 105.81 krooni. Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulude suurusele menetlusosalised vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu tuginemine menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel

§ 162lg-le 4 on ebaõige.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 7-13 ning teeb menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas uue otsuse. 11. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Viivi Tomson Andra Pärsimägi 8 Üllar Roostoja