Poolte vahel puudub vaidlus, et antud juhul on tegemist töövõtulepinguga.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja viitab asjaolule, et tal on õigus keelduda hinna tasumisest mööbli eest, kuna see on kahjustatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegelikult on kahjustatud üksnes XXX paigaldatud vannitoa mööbel.
lg 1 järgi tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teatanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul hagejale mööbli puudustest. Ka hinna alandamise avaldus, milles teatatakse mööbli puudustest, on esitatud alles käesolevas menetluses 09.06.2010.
lg 1 p 2 järgi tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma. Asjaolu, et hageja töö oli kvaliteetne, näitab ka see, et teise vannituppa paigaldatud mööblil mingeid kahjustusi ei ole. Ülaltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et kostjal puudus alus keelduda arvete alusel tasu maksmiseks hagejale. Vastavalt arvele nr 80001 tuli kostjal tasuda 55 111 krooni, millest tuleb maha arvutada 29 166 krooni, mille kostja tasus ettemaksuna. Vastavalt arvele nr 80002 pidi kostja tasuma 3779 krooni. Kokku on kostja võlgnevus 29 724 krooni.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on vaielnud vastu asjaolule, et töö üleandmine toimus 08.05.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 3 täitmiseni. Viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli arvete kohaselt viivise määr 0,5% päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasjas pole hageja esitanud töövõtulepingut. Asjas on olemas kostja poolt aktsepteeritud OÜ Viigard hinnapakkumised veebruarist 2008. Hageja on võtnud omaks, et hageja ei tootnud vaidlusalust mööblit, vaid müüs edasi mööblit, mida on valmistanud kolmas isik. Seetõttu pidanuks kohus asjas tuvastama esmalt poolte vahelise suhte asjas olevate tõendite alusel, milleks on tarbijale müük (müügileping); 2) on kohus leidnud, et kostja on olnud arvete (mille numbrid on jäetud näitamata) tasumisega viivituses. Näitamata on jäetud viivise arvestus, märgitud on vaid hageja soovitud viivise summa 29 724 krooni. Kohus on muuhulgas leidnud, et antud juhul saab kostja suhtes kohaldada
§-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud viivisemäärast suuremat 0,5% viivisemäära.
lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei ole viidanud, millise lepingu alusel või kokkuleppe järgi on hageja ja kostja leppinud kokku viivisemääras 0,5%. Kohus on viidanud arvetel olevatele viivisemääradele, kuid jätnud esitamata tuvastuse, mis kuupäevast oleks pidanud kostja nimetatud arved tasuma ehk asjas puudub kohtupoolne nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaline tuvastus; 3) on kohus eiranud TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 esitatud nõudeid. Kohus on jätnud olulise tuvastuse (kas ja millal on hageja teinud kostjale arved nr 80001 ja 80002 kätte saadavaks) tegemata. Selle tuvastuseta ei ole võimalik tuvastada seda, millal pidi kostja müüdud kauba eest tasuma ja mis kuupäevast tekkis hagejal õigus nõuda tasumata arvetelt viivist. Hageja oleks pidanud tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt arvete kostjale edastamist ning kostja poolset arvete maksekuupäevast teadmist. Vastasel korral puudub alus hageja kasuks kostjalt viivise väljamõistmiseks, kuna tehingu üks pool ei ole teisele poolele teinud teatavaks kohustuse tekkimise ning täitmise kuupäeva. Hageja on asjas esitanud väidetavate arvete nr 80001 ja 80002 allkirjastamata blanketid, mis ei vasta raamatupidamislikele, algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Kostja on esitanud arvele nr 80001 vastuväite, mille kohaselt on arvel esitatud lõppsumma vale. Liites toodete hinnad (46.704.22 krooni) ja lahutades ettemakstud summad (29 166 krooni), jääb arve alghinnaks 17 538.22 krooni. Tehtes saadud summale 17 538.22 krooni tuleks lisada käibemaks 18%, tulemiks oleks 20 695.10 krooni. Arvel on aga ikkagi tellimuse jäägi hinnaks koos käibemaksuga 55 111 krooni. Kohus ei ole kohtuotsuses sellele kostja 4 vastuväitele vastanud, ega osundanud, miks kohus jätab üldse kostja selle vastuväite tähelepanuta; 4) ei ole kohus analüüsinud, mis tähendust omavad käesolevas asjas tõendina esitatud OÜ Viigard kaks hinnapakkumist ning nende seos hageja poolt esitatud hageja pangakonto väljavõttega. Seega on kohus jätnud andmata hinnangu asjas esitatud kõigile tõenditele. Nimelt on kostja asjas esitanud vastuväite, et kostja aktsepteeris ettemaksega ainult OÜ Viigard hinnapakkumist, aga mitte hageja kooskõlastamata hinnapakkumisi. Kohus on leidnud, et kostja on tellinud hagejalt mööblit kokku hinnaga 55 111 krooni ja kostja on selle hinnaga nõustunud. Tsiviilasja toimikus puudub sellekohane tõend. Kostja pole tellinud hagejalt vannitoa mööblit hinnaga, mis nähtub arvetelt 80001 ja 80002. Poolte vahelise hinnakokkuleppe kohta pole hageja esitanud TSMS § 230 lg 1 kohaselt ühtegi tõendit. 5) on tsiviilasjas esitatud kostjapoolne hinna alandamise avaldus, millega on kostja alandanud alates 09.06.2010 hinda vastava avaldusega, kuna mööblil esines kvaliteedi probleeme. Tsiviilasja menetluse raames on hageja tunnistanud materjalist tingitud kvaliteediprobleeme ning teinud isegi pakkumise toote korrastamiseks. Kohus on jätnud andmata hinnangu kostja poolsele hinna alandamise avaldusele. Märgitud on vaid asjaolu, et hinnaalandamise avaldus on esitatud 09.06.2010. Kostja esitas nimetatud avalduse koheselt siis, kui sai hagejalt teada mööbli hinna, mille kohta kuni hagi esitamiseni hageja kostjale ühtegi arvet või maksenõuet ei esitanud. Seetõttu on kostja poolne hinna alandamise avaldus esitatud õigeaegselt; 6) on kohus eiranud
36. ptk sätteid – puudub hageja poolse tööde üleandmise kuupäeva tuvastus (otsuses vastuoluline) ja pretensioonide esitamise tähtaja tuvastus. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Kohus on lugenud hageja poolse hanke üleandmise kuupäevaks 08.05.2010, tuginedes hageja esitatud fotodelt nähtavale kuupäevale. Samas on kohus jätnud põhistamata, kuidas tõendab hageja poolt suvalises kohas tehtud pilt mööblist, et see on paigaldatud osundatud kuupäeval ja ilma probleemideta kostja elamisse. Hagejal tulnuks tõendada tööde üleandmise kuupäeva ning et tarnitud asja üleandmisel kostjal pretensioonid puudusid. Kohus on leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama teistsuguse kuupäevaga mööbli üleandmist. Hagejal tulnuks mööbli üleandmine hageja poolt väidetud tähtajaks esmalt asjakohaselt (TsMS 230 lg 1 mõistes) tõendada, seejärel saanuks kostja esitada muud vastuväited. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-07 punktis 13 asunud seisukohale, et juhul kui tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit sellekohta, et 08.05.2010 või 08.05.2008 oleks hageja poolt mööbel kostja elamisse paigaldatud. Kui kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, tulnuks kohtul tuvastada hageja poolne
lg 1 kohase tingimuse täitmine kui hageja tasunõude esitamise eeldus
Käesolevas tsiviilasjas sellise õige kuupäeva tuvastus puudub. 5. OÜ V-Disain palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud K. Juraki kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Apellant leiab ebaõigesti, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 sätteid. Apellant leiab tegelikult, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mitte aga rikkunud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 sätteid; 2) kohaldas maakohus õigesti
lg 1, kuna hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele valmistama ja paigaldama Elvas XXX asuvasse korterisse vannitoa mööbli ning kostjale kuuluvasse eramusse esiku, panipaiga, garderoobi ja vannitoa mööbli. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu. Kostja ei esitanud maakohtus kordagi väidet, et pooltevaheline leping on müügileping. Kostja käsitles ka ise pooltevahelist lepingut töövõtulepinguna (hagi vastuse 5 p 2.4, 2.8, 2.9). Seega leidis maakohus õigesti, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et antud juhul on tegemist töövõtulepinguga; 3) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et kostja pole kunagi arveid nr 80001 ja 80002 ning tellimuse kinnitust nr 80003 kätte saanud. 20.03.2008 tellimuse kinnituse nr 80003 kohaselt on esiku, panipaiga, garderoobi ja kahe vannitoa mööbli maksumuseks koos käibemaksuga 55 111 krooni. Tellimuse kinnitusele on märgitud, et tellimus jõustub pärast 50% suuruse ettemaksu laekumist. Kostja kandis hageja kontole 20.03.-24.03.2008 kokku 29 166 krooni. Kostja poolt ettemaksu tasumine tõendab, et kostja sai hageja tellimuse kinnituse kätte, kuna vastupidisel juhul ei oleks kostja teadnud hageja pangakonto numbrit, kuhu raha üle kanda. Ka ei oleks kostja hagejale raha üle kandnud, kui hageja ei oleks esitanud kostjale tellimuse kinnitust või kui kostja ei oleks nõustunud tellimuse kinnitusel märgitud töö maksumusega. Pärast kostja poolt ettemaksu tasumist väljastas hageja kostjale 24.03.2008 arve nr 80001 ning alustas tööde teostamist. Kuna kostja soovis täiendavalt vannituppa valamut ja tarvikuid, esitas hageja kostjale 25.03.2008 arve nr 80002. Ka 09.06.2010 esitatud hinna alandamise avaldusega tunnistab kostja, et pooled leppisid töö hinnana algselt kokku 20.03.2008 tellimuse kinnitusel nr 80003 märgitud hinna 55 111 krooni; 4) on ebaõige kostja väide, et ta aktsepteeris ettemaksega OÜ Viigard hinnapakkumisi, kuna sel juhul oleks kostja pidanud tegema ülekande OÜ-le Viigard, mitte hageja arvele. OÜ Viigard pakkumistes on lahti kirjutatud 20.03.2008 tellimuse kinnitusel märgitud esiku, panipaiga ja garderoobi maksumus ning OÜ Viigard pakkumised ei sisalda kahe vannitoa mööbli maksumust. Kostja ei ole väitnud, et ta ei tellinud hagejalt lisaks esiku, panipaiga ja garderoobi mööblile ka kahe vannitoa mööblit. Seega on ta kohustatud ka vannitubade mööbli eest tasuma; 5) ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on hageja teostatud töö vastu võtnud ning kasutab seda. Seega on kostja kohustatud hagejale teostatud töö eest kokkulepitud suuruses tasu maksma ning maakohus leidis õigesti, et hageja tasunõue on muutunud vastavalt
Samuti luges maakohus õigesti töö üleandmise kuupäevaks 08.05.2008, kuna see kuupäev nähtub hageja esitatud fotodelt paigaldatud mööblist ning kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et töö vastuvõtmine toimus muul kuupäeval. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 08.05.2008; 6) leidis maakohus õigesti, et kostja võlgnevus on kokku 29 724 krooni. Vastavalt arvele nr 80001 tuli kostjal tasuda 55 111 krooni, millest tuleb maha arvutada 29 166 krooni, mille kostja tasus ettemaksuna. Vastavalt arvele nr 80002 pidi kostja tasuma 3779 krooni; 7) leidis maakohus õigesti, et kostjal puudus alus keelduda arvete alusel tasu maksmiseks hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahjustatud on üksnes kostja eramusse paigaldatud vannitoa mööbel (maakohtu otsuses on ekslikult märgitud, et kahjustatud on XXX korterisse paigaldatud vannitoa mööbel), mis nähtub kostja esitatud fotodelt.
lg 1 järgi peab tarbija tarbijatöövõtu puhul teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta
Esmakordselt teatas kostja töös avastatud puudusest hagejale 14.06.2010 kohtule esitatud hagi vastuses, kui hageja poolt töö lõpetamisest oli möödunud üle kahe aasta. Hagi vastuse p-s 2.5 on kostja märkinud, et hageja tarnitud vannituba II mööbel pundus juba esimesel nädalal vannitoas vett saades ja riknes. Kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teatanud hagejale seaduses sätestatud tähtaja jooksul mööbli puudustest, jättis maakohus õigesti kostja väited hageja paigaldatud mööbli puuduse kohta tähelepanuta. Asjaolu, et hageja töö oli kostjale üleandmise ajal kvaliteetne, nähtub lisaks ka hageja esitatud fotodelt. Maakohus leidis samuti õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma. Seega puudub alus
lg 1 p 2 kohaldamiseks; 6 8) kuigi maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjapoolse hinna alandamisega, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu tuleks maakohtu otsus tühistada. Maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuna kostjal puudus hinna alandamiseks alus ning kostja alandas hinda ebaõigesti. Seega on kostja avaldus tühine; 9) alandas kostja 09.06.2010 avaldusega mõlema hageja paigaldatud vannitoa mööbli tellimuse kinnituse nr 80003 järgset hinda 80%, s.o 19 956 krooni võrra. Kostja on kohtumenetluses aktsepteerinud, et puudused esinevad ainult vannitoa II osas ning vannitoa I osas puudusi avastatud ei ole. Ka kostja esitatud fotodelt nähtub ning pooled veendusid selles 25.10.2010 mööblit üle vaadates, et niiskuskahjustusega on üksnes kostja eramu teisele korruse vannituppa (vannituba II) paigaldatud riiul (maksumuseks koos käibemaksuga 7630 krooni). Seega juhul, kui kostjal oleks olnud õigus hinda alandada, oleks ta võinud seda teha üksnes vannitoa II mööbli hinna osas; 10)
lg 1 kohaselt võib lepingupool, kes võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-29-10 p-s 12 märkinud, et eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Mittekohase täitmise väärtust ja kohase täitmise väärtust peab vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendama pool, kes hinda alandab. Kuna kostja ei tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, ega seda, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole tal võimalik hinna alandamisele tugineda. Seega peab kostja tasuma hagejale kokkulepitud suuruses tasu ka juhul, kui tal oleks olnud õigus hinda alandada; 11) kohaldas maakohus õigesti
Samuti leidis maakohus õigesti, et täidetud on viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – ning viivisenõue ei ületa põhinõuet ega ole seega hea usu põhimõtte vastane. Juhul, kui kohus leiab, et pooled ei ole kokku leppinud arvel märgitud viivisemääras, kuulub vastavalt
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 7 Ringkonnakohus märgib, et ka hageja on möönnud seadusjärgse viivisemäära kohaldamist ja seda nii maakohtus kui vastuses apellatsioonkaebusele.
lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades seda, et hageja on kostjale töö üle andnud 08.05.2008 ning hageja ei ole tõendanud maksmise tähtaega 08.05.2008, siis tuleb kohaldamisele
lg-s 3 sätestatu ja ringkonnakohus loeb mõistlikuks vajalikuks ajaks kostja poolt töö eest maksmiseks kuni 20.05.
lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Nimetatud sättest tuleneb, et kui kostja oli tehtud töö vastu võtnud, siis kehtib eeldus, et täitmine oli nõuetekohane. Kui kostja väidab, et täitmine ei olnud nõuetekohane, siis peab ta seda tõendama. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hinna alandamise avalduse koos vastusega hagile 09.06.2010, s.o üle kahe aasta pärast töö vastuvõtmist. Hageja esitas sellele vastuväite ning kinnitas, et üleantud töö vastas üleandmisel kokkulepitud tingimustele. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et üleantud tööl esines vastuvõtmisel puudusi, siis on tema vastuväide tõendamata. Hinna alandamise eelduseks
lg 1 järgi on asjaolu, et hinda alandav pool on võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise, s.t lepingutingimustele mittevastava töö. Kostja poolt nimetatud eelduse tõendamata jätmise tõttu on õige hageja väide, et kostjal puudub hinna alandamiseks alus. 10. Hageja esitas nõude kostjalt 59 448 krooni väljamõistmiseks ja tema nõue rahuldati 35 011.89 krooni ulatuses (29 724+5287.89), s.o 58.9%. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58.9% ulatuses kostja kanda ja 41.1% ulatuses hageja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.