Obsah (9)

§ 151§ 143§ 154§ 160§ 115§ 123§ 147§ 142§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-15571

§ 151

lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagi asjaoludest tulenevalt märkas hageja eksimust 06.05.2009. a, kui ta esitas vastava avalduse kostjale ümberarvestuse tegemiseks ja raha tagastamiseks (tl 8). Kohus leidis, et hagi aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada seda, et hagejal oli kokkulepe poeg S.P. iga, et viimane tasub hageja eest veevarustuse- ja reovee ärajuhtimise teenuse eest esitatud arved. Selline olukord, kus 60-aastane korteriomanik ja teenuse saaja ise otse arvete eest tasumisega kokku ei puutunud, võis põhjustada selle, et arve maksja jättis vajaliku tähelepanuta arvel märgitud elanike arvu ja vastava arvestuse. Maakohus oli seisukohal, et ajaks

§ 151

lg 1 mõttes, mil õigustatud isik sai teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, tuleb lugeda 06.05.

1. a. Seega ei olnud hageja nõue aegunud. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt 3 täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maakohus oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes üleandjaks hageja kui teenuse saaja ja teenuse eest maksmiseks kohustatud isik. Antud juhul ei omanud tähendust asjaolu, et hageja poeg S.P. kokkuleppel hagejaga oli hageja eest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise eest tasunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et vaidlusalusel perioodil
2. a juuli kuni
3. a mai elas hageja korteris kaks elanikku. Paljasõnalised olid kostja väited, et hageja oli kontrolörile ise öelnud elanike arvuks viis inimest. Kohtule esitatud tõenditega (tl 38-112) leidis tõendamist, et kostja oli alusetult arvestanud veevarustuse- ja reovee ärajuhtimise kulu viie elaniku kohta. Kuigi
4. a jaanuarist aprillini oli elanike arvuks arvel märgitud kaks inimest, oli arvestus tehtud ikkagi viie elaniku kohta. Kostja hageja poolt esitatud arvestust ei vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. OÜ Jõhvi Veemajandus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub hageja nõuete suhtes kohaldada TsMS § 151 lg-s 1 sätestatud hagi aegumise tähtaega. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) rikkus kohus TsMS § 3 lg 1 sätet, sest Svetlana Petrova ei saa olla hagejaks, kuna tema õigusi või huve kostja rikkunud ei ole. Apellandile raha tasunud isikuks on S.P. , kes ei ole volitanud Svetlana Petrovat kohtule hagi esitama; 2) rikkus kohus

§ 143nõuet ja ei kohaldanud kohtuistungil esitatud kostja taotlusel (t.l.

157-160) hagi aegumist. Otsuses põhjendas kohus seda selgitustega, et hageja olevat märganud alates

1. a kostjale liigselt makstud raha alles
2. a. Kuid tsiviilasja materjalidest nähtub selgesti (t.l. 125-147), et hageja ei ole kostjale teostanud ühtki makset; 3) rikkus kohus

§ 151

lg 1 normi, mille kohaselt hagi aegumist loetakse ajast mil õigustatud isik pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. S.P. on tasunud kõik apellandi poolt esitatud arved vaiet esitamata alates 2003. a kuni käesoleva ajani. Seega hagi aegumise tähtaega tuleb arvestada

§ 151lg 1 alusel ajast, mil S.P.

tasus esimese vaidlustatud arve (t.l. 38-112, 123-124, 125-147), st alates

1. a augustist, mil ta pidi teada saama ja veenduma, et arvel märgitud isikute arv viis on vale. Kolme aastane hagi aegumise tähtaeg lõppes
2. a augustis. Hageja ja S.P. i tähelepanematus ei ole hagi aegumise kohaldamisest keeldumise aluseks; 4) rikkus kohus TsMS § 436 lg 2, 3 ja
3. Otsuses väidab kohus, et hagejal oli kokkulepe poeg S.P. iga, et viimane tasub hageja eest kostja arved. Kuid tsiviilasja materjalides taoline kokkulepe kui tõend puudub. Samuti puudub tsiviilasja materjalides usaldusväärne tõend selle kohta, et S.P. on Svetlana Petrova poeg; 5) ei ole kohus asja menetlemisel lähtunud VÕS § 1027 alusetu rikastumise mõistest. 4 Apellant soovib pöörata ringkonnakohtu tähelepanu tõsiasjale, et OÜ Jõhvi Veemajandus ei ole hagejalt midagi saanud. See asjaolu välistab hageja poolt alusetu rikastumise alusel tagasinõude esitamise kostja vastu; 6) on kohus jätnud tuvastamata ja tähelepanuta, et: 1) makseid teostanud isik S.P. pretensioone ja nõudeid apellandi vastu ei oma (t.l.154). 2) S.P. kui TsMS § 3 mõttes õigustatud isik ei ole volitanud Svetlana Petrovat esitama hagi OÜ Veemajandus vastu alusetult rikastumise tagasinõude eesmärgil. 3) tegemist ei ole korteriomandiga, vaid kinnistuga XXX . 4) hageja Svetlana Petrova ei ole XXX Jõhvi linnas vee- ja kanalisatsiooniteenuste tegelikuks tarbijaks, vaid on selle kinnistu formaalne omanik ning ei ole kinnistul XXX kostja poolt osutatavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbija. Ei ole tõendatud, et S.P. tasus arveid Svetlana Petrova rahaga. 05.05.
4. a esitas apellant seisukohad vastustaja vastusele. Seisukohtade kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebuse vastus TsMS § 642 lg 2 nõuetele, sest ei ole põhjendatud, miks ei esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlust esimeses kohtuastmes; 2) ei ole asjakohane nõudeõiguse põhjendamine VÕS § 78 lg-ga 1; 3) ei ole

§ 154

käesolevas asjas kohaldatav, sest vastustajal ei ole õigus viidata asjaolule, mida ta ei ole esimese astme kohtus esitanud. Aegumist võib antud asjas nõuda ainult kohustatud isiku – OÜ Jõhvi Veemajandus taotlusel; 4) ei ole tuvastatud ega vasta tõele väide, et S.P. tasus arveid Svetlana Petrova vahenditest. 5. Svetlana Petrova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub kõik menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vaidle apellant vastu, et hagejale esitatud arved on faktiliselt tasutud. Antud juhul puudus vastustajal kohustus isiklikult tasuda arveid ja seda on vastustaja eest teinud tema poeg, S.P. . Apellant on maksekohustuse täitmise vastu võtnud ja ei ole seda vaidlustanud; 2) on vastustaja seisukohal, et kohus ei ole rikkunud

§-s 143 ja § 151 lg-s 1 sätestatut. 12.08.

1. a toimunud kohtuistungi protokolli (lk 1 ja 2) kohaselt oli apellandi arvates hagi aegunud juba 15.10.
2. a. Selline apellandi seisukoht on väär

§ 154

kohaselt.

§ 160

lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 7 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine eeltõendamismenetluses. Vastustaja esitas avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks Viru Maakohtusse 06.10.

1. a (Lisa). Seega peatus võimalik aegumine juba 06.10.
2. a eeltõendamismenetluse avalduse esitamisega, mitte aga 31.03.
3. a hagi esitamisega; 3) on vastustaja poeg 18.08.
4. a esitanud kohtule teate, mis käsitleb vastustaja ja tema kokkulepet arvete tasumiseks. Nimetatud kokkuleppe olemasolule viitas ka vastustaja esindaja 12.08.
5. a kohtuistungil (vt protokoll lk 3). Kohustatud isikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel on vastustaja. Lisaks märgib vastustaja, et vastustaja ja 5 S.P. i sugulussuhet antud tsiviilasja menetluses kordagi apellandi poolt kahtluse alla ei seatud ja seega on apellant esitanud apellatsioonkaebuses uue vastuväite; 4) on vastustaja seisukohal, et antud tsiviilasja lahendamise seiskohalt tähtsust omavad asjaolud on kohus õigesti ja piisavalt tuvastanud (vt muuhulgas kohtuotsuse p 7) Hagi esitamise õigus on vastustajal, vastustaja hagi esitamise õigust ei välista ega piira S.P. i poolt hageja maksekohustuse täitmine. XXX asuva kinnistu omanikuna on ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt kliendiks hageja ning ka kohustatud isikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel. Makseid faktiliselt võib teostada kolmas isik. Kelle rahaga S.P. arveid tasus ei oma antud juhul tähtsust. 5) ei ole kohus rikkunud TsMS § 331 lg
6. Apellandi sellekohane tõlgendus on meelevaldne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi summas 72, 47 eurot. Ülejäänud osas jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kummagi poole enda kanda.
8. Apellandi väide, et hagejal ei ole hagi esitamise õigust, kuna tema õigusi ei ole rikutud, ei ole õige. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand, mille kasutajatele kostja arved esitas, kuulub hagejale. Vaidlus puudub ka selle üle, et arved tasus S.P. , kes on hageja poeg. S.P. on maakohtule esitanud teatise, mille kohaselt ta tasus kostjale arved ema (hageja) nimel ja tema poolt üle antud rahaliste vahendite arvel (lk 154). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, kes taotles teatise juurdevõtmist asja materjalide juurde ning ei nähtu ka maakohtu seisukoht dokumentaalse tõendi kohta. Nimetatud teatis kinnitab hageja väiteid ning on kooskõlas kostja seisukohaga, et arved tasus S.P. . Pooled ei ole teatist vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohtu arvates kinnitab see hageja väiteid, et poeg tegutses esindusõiguse alusel. Eeltoodust tulenevalt on hagejal hagi esitamise õigus, kuna esindussuhtest tekivad

§ 115lg 1 alusel õigused ja kohustused esindatavale.

8. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagi on osaliselt aegunud. Kostja esitas maakohtus aegumise vastuväite ning maakohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõigusnormi, kui asus seisukohale, et tähtaja kulgemine algab hageja teadasaamisest. Hageja väitel esindas teda kostjaga suhtlemises ja arvete eest tasumises S.P. .

§ 123

lgst 1 tuleneb, et kui õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava, isikust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna esindaja S.P. sai igakuiselt arved kätte ja korraldas nende tasumise, siis teadis või vähemalt pidi ta teadma, et arvel oli märgitud 5 elanikku ja nende eest oli ka arvestus esitatud.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagi on esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on

§ 151

lg 1 alusel kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 6 Ringkonnakohus leiab, arvestades korrektseid arveid, millel oli näha nii isikute arv, kui arvestus ja tasumisele kuuluv summa, samuti esindaja teadmist, et isikute arv on ebaõige, et hageja nõue, mis jääb 01.01.2006. aastale eelnevasse perioodi on

§ 151

lg 1 alusel aegunud ja tuleb

§ 142

lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna kohustatud isik keeldub kohustuse täitmisest.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud perioodi eest jaanuar, veebruar ja märts 2009, kokku summas 72,47 eurot (1134 kr). Ringkonnakohus võtab aluseks jaanuar kuni märts 2009 esitatud arved, nendel ekslikult märgitud summad ja kostja omaksvõtu selles osas, et hageja teatas elanike arvu jaanuaris
2. Kohtuistungil küsis kohus kostjalt kuidas saadi andmed, et jaanuaris 2009 on elanike arv korteris 2 inimest? Kostja vastuse kohaselt käis hageja kostja kontoris ja teatas, et elanike arv on kaks (lk 159). Ringkonnakohus leiab, et kuna jaanuarist oli kostja hageja poolt edastatud elanike arvust teadlik, vastuväiteid ta ei esitanud, siis oleks ta pidanud vastavalt arveid korrigeerima. Ringkonnakohus märgib, et kui poolte vahel on kehtiv lepinguline suhe, siis saavad pooled vastastikused nõuded soovi korral tasaarvestada.
3. Ringkonnakohus jätab ülejäänud osas hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet. Hagejat esindas vandeadvokaat ja seetõttu puudub alus tagada hagejale täiendav võimalus tõendite esitamiseks. Maakohtus oli pooltele tõendite esitamise võimalus tagatud. Hageja ei ole soovinud täiendavaid tõendeid esitada ega ole esitanud TsMS § 333 alusel vastuväidet kohtu tegevusele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja tugineb väitele, et kostja esitas arved 5 inimese eest, kuid hageja korteriomandit kasutas 2 inimest. Kostja esitas hagejale vastuväite, et kostja töötaja käis nende aastate jooksul korduvalt hageja omandit kohapeal kontrollimas ja talle öeldi, et kasutajaid on
4. Sellises olukorras, kus kostja ei võta hageja esitatud väidet sõnaselgelt omaks TsMS § 231 lg 2 alusel lasub hagejal esitatud väite tõendamiskoormis. Hageja tõendeid esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude esitamine ei ole ka hea usu põhimõttega kooskõlas. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja osutas vee- ja kanalisatsiooniteenust ilma kirjaliku lepinguta. Teenuse eest esitati vaidlusalusel perioodil (alates
5. a) igakuiselt arved, millel oli elanike arvuks märgitud 5 , samal arvel oli norm m 3 4.500 ja kogus m 3 22.
6. Nimetatud kanded on kõikidel arvetel nii vee kui kanalisatsiooni kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna asja materjalidest ei selgu, kuidas kostja sai hageja korteriomandi tarbijate arvuks 5 ja samas ei ole hageja esitanud väidet, et ta perioodil 2003 kuni 2009 oleks vaidlustanud või juhtinud kostja tähelepanu ebaõigele elanike arvule ega ka tõendanud, mitu tarbijat tegelikult oli, siis arvestades igakuist arvete saamist ebaõigete andmetega ja nende pretensioonideta tasumist enam kui viie aasta jooksul, on alus tuvastada, et hageja on oma alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse kaotanud

§ 138lg 1 alusel.

Kostja väitel sai ta andmed, et elanikke on 5 hageja (hageja korteriomandi kasutajate) käest. Kostja väide on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte vahel kirjalik leping puudub, peaks teenuse tarbija igakordselt ebaõige sisuga arvet saades teavitama teist poolt, et arve on ebaõige. Hageja põhjendas vastuväite esitamata jätmist kostjale, et „see oli 7 tähelepanematus, mis võis olla tingitud üldisest heaolust ühiskonnas. Detailsemalt vaadati väljaminekuid, kui tuli majanduskriis“ (lk 159). Ringkonnakohus leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja käitumine nõude esitamisel. Tuvastatud on, et hageja pidi teadma ebaõigetest arvetest igakordselt pärast arve saamist, hageja väitel ei pööranud ta arve sisule ega summale tähelepanu. Enam kui viie aasta jooksul ei pöördunud hageja selgituse ega järelpärimisega kostja poole. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras on kostjal raskendatud tõendada, et tema andmetel kasutas hageja korteriomandit nii mitu inimest. Hageja on oma pikka aega kestnud tähelepanematusega seadnud end olukorda, kus tagantjärgi kostja vastu nõude esitamist saab võrdsustada õiguste kuritarvitamisega, kuna oma käitumisega on hageja seadnud teise poole olukorda, kus tal on oma vastuväiteid raske tõendada. Hageja on oma käitumisega tekitanud fiktsiooni, et arved on õiged. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kui hageja käis kostja juures ja teatas, et kasutajaid on 2, siis muutis kostja arvetel elanike arvu vastavalt hageja poolt öeldule. Ringkonnakohus möönab, et mõne kuu jooksul ei viinud kostja ekslikult tarbitud koguse suurust kooskõlla elanike arvuga, mistõttu lõppsummad jäid 2009. a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli arvetel muutmata. Ringkonnakohus rahuldas nimetatud osas hagi. 11. Ringkonnakohus leiab, arvestades haginõuet, kostja käitumist ja vastuväiteid menetluses, et TsMS § 163 lg 1 tuleb jätta menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 8 Andra Pärsimägi