Obsah (8)

§ 693§ 657§ 654§ 652§ 173§ 162§ 174§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaeb

§ 693

lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu otsus 8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

3 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ütles 13.04.2009 avaldusega korraliselt üles poolte vahel 15.10.2003 sõlmitud Tallinnas, Maleva 1-52 asuva tööandja eluruumi üürilepingu, tuginedes VÕS § 311 lg-le 1, § 312 lg-le 1 ja § 325 lg-tele 1 ja

1. Hageja vaidlustas lepingu ülesütlemise seaduslikkuse. VÕSRS § 15 lg 4 järgi ei saa isikut, kes kasutas enne 01.07.2002 ES §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 01.07.2002 ES § 60 lg-s 4 nimetatud tingimustele, sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Seega tuli üürilepingu ülesütlemise kehtivuse üle otsustamisel kontrollida, kas hageja kasutas tööandja eluruumi enne 01.07.2002 ja kas tema suhtes oli täidetud ES § 60 lg-s 4 sätestatud tingimus. Hageja esitas 13.01.2012 ringkonnakohtule poolte vahel 10.09.2001 sõlmitud tööandja eluruumi üürilepingu (t.lk 174-181), mille pooled lõpetasid 29.08.
2. Seejärel sõlmisid pooled 15.01.2003 üürilepingu Tallinnas, Maleva 1-52 asuva tööandja eluruumi kasutamiseks. Riigikohus on vaidlusaluses asjas selgitanud, et oluline ei ole, et tegemist oleks ühe ja sama eluruumiga, vaid oluline on sama tööandja antud eluruumi kasutamise kestvusel. Seega on hageja isikuks, kes kasutas enne 01.07.2002 tööandja eluruumi. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja on isikuks, kes vastas enne 01.07.2002 kehtinud ES § 60 lg 4 p-s 1 sätestatud tingimusele, s.t ta oli töötanud eluruumi andnud tööandja juures vähemalt kümme aastat. Riigikohtu 08.11.2011 otsuse nr 3-2-1-84-11 p-s 13 väljendatud seisukoha järgi omab tähtsust sama tööandja juures töötatud aeg ja ES § 60 lg 4 p-s 1 ei kasutata mõistet teenistusstaaž. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kaitseliidu kursustel viibimise aega tuleb arvata hageja töösuhte kestuse aja hulka, sest nimetatud kursustel viibimise aeg oli kantud hageja teenistuslehele (t.lk 81) kaitseliidu juhtivkaadri sõjalise väljaõppe ja täienduskursustena, mille järgselt määrati hageja Kupejanovi ÜJP jalaväerühma vanemaks. Kostja esindaja esitas ringkonnakohtu istungil uue tõendina hagejaga 01.07.1992 sõlmitud kaitseväelase tegevteenistuse lepingu, milles olid pooled kokku leppinud, et hageja asub tegevteenistusse alates 01.07.
3. Ka nimetatud tõendist nähtuvalt oli hageja enne 01.07.2002 töötanud kostja juures kümme aastat ja ta vastas ES § 60 lg 4 tingimusele ning teda ei saa vaidlusalusest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Seega oli hagejaga sõlmitud üürilepingu korraline ülesütlemine tühine, kuna ei olnud täidetud VÕS § 325 lg 2 p 3 tingimus, s.t kostja ei pakkunud hagejale lepingu ülesütlemisel teist eluruumi. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitatakse asja järgnevana menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis 27.08.2010 otsusega menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud kaebaja kanda. Kostja kanda jäävad ka hageja kassatsioonkaebuse menetlemisega kantud kulud, kuna Riigikohus rahuldas 22.11.2011 otsusega hageja kassatsioonkaebuse ja otsuse p-s 13 jättis

§ 173

lg 3 teise lause järgi jättis 4 menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada.

§ 162lg 2 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

1. Apellant esitas taotluse 23.02.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja nõustus sellega, et apellant on rääkinud läbivalt töötatud ajast, mitte aga teenistusstaažist. Vastustaja selgitas, et apellant esitas tõendina hageja teenistuslepingu, millest nähtus, et nii teenistuslepingu sõlmimise kui teenistusse astumise aeg oli 01.07.
2. Kuna apellant möönis kohtuistungil, et töötatud aja (teenistuses oldud aja) arvestamine algab tööleasumise päevast, mitte sellele järgnevast, ning nimetatu leidis kajastamist ka protokollis, ei näe vastustaja vajadust protokolli parandamiseks. Apellandi taotlus tuleb rahuldada.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Ulvi Loonurm Imbi Sidok Tiit Kollom 5