Obsah (7)

§ 636§ 638§ 637§ 114§ 158§ 644§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-74566 Ts

§ 636

lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ning lähtuvalt

§ 638

on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu temale selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on 28.03.2006 lahendis nr 3-2-1-16-06 p-s 11 asunud seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja poolt parandatud katus oleks kasutuskõlbmatu ja tuleks tervikuna asendada. Töö vastuvõtmisest keeldumist töö puuduste tõttu ei näe ette ka lepingu nr 3004-08 sätted. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et lepingust nr 3004-08 tulenev katuse remondi töö tuleb lugeda vastuvõetuks alates tööde lõpetamisest 18.09.2008.

§ 637

lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu nr 3004-08 p 4.

1. kohaselt toimub lõpparvelduse tegemine pärast kõikide tööde lõpetamist ja akti allakirjutamist tehnojärelvalvega, mis toimus 18.09.
2. Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks 18.09.
3. Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale ettemaksuks pool lepinguga kindlaksmääratud tasust, s.o 206 752.30 krooni ning 13.10.2008 tasus hagejale 121 708.40 krooni. Kostjal on hagejale tasumata 85 043.90 krooni. Pooled on nõustunud, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvata ühe katuseakna maksumus, mis moodustab 2 764.74 krooni. Seega on kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279.16 krooni. Kohus nõustus kostja väitega, et kuna hageja viivitas tööde lõpetamisega, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt pidid tööd olema lõpetatud 01.07.
4. Tööd katusel lõpetati aga 18.09.
5. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on 5 tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat peale lepingus määratud tähtaega. Kostja esitas 08.08.2008 hagejale pretensiooni, milles teatas, et annab hagejale katusetööde lõpetamiseks uue tähtaja 15.08.
6. Sama pretensiooniga teatas kostja hagejale, et hageja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10% üldisest eelarvest.

§ 114

lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Lepingu nr 3004-08 p 6.1 järgi lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks kirjalikult sõlminud lepingu tähtaja pikendamise kokkuleppe. Kostja poolt hagejale uue tähtaja andmine ei ole lepingu muutmine, vaid täiendava tähtaja andmine lepingut rikkunud poolele. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt on tööde lõpetamise tähtaeg 01.07.2008. Tööd lõpetati 18.09.2008. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat pärast lepingus määratud tähtaega. Kuna hageja on rikkunud lepingus sätestatud tööde valmimise tähtaega, on kostjal õigus nõuda lepinguga ette nähtud leppetrahvi.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% lepingu kogu maksumuselt, s.o 10% summast 413 504.65 krooni ehk 41 350.46 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.1.c. on tellijal ehk kostjal õigus vähendada tasu kuni 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest juhul, kui täitja ehk hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi, mis viisid ehitustööde kvaliteedi halvenemisele objektil. Kohus leidis, et poolte kokkulepet tasu vähendamise osas tuleb tõlgendada kokkuleppena leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja rikub lepingu tingimusi ja sellega põhjustab töö kvaliteedi halvenemise. Kohus tuvastas, et lepingus nr 3004-08 kokkulepitud katuse remondi tööd olid teostatud puudustega ning puudused on kõrvaldamata. Kohus leidis, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest ehk lepingu kogu maksumuselt, s.o 20% summast 413 504.65 krooni, s.o 82 700.93 krooni. Kohus tuvastas, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. ja p 2.1.C alusel kokku 41 350,46 + 82 700,93 = 124 051.39 krooni. Kohus asus seisukohale, et kostja täiendavates vastuväidetes esitatud taotlust tunnustada kostja leppetrahvi nõuet hageja vastu summas 43 693.94 krooni ei saa rahuldada, kuna kostja ei ole oma nõuet esitanud vastuhagina. Kohus luges, et kostja on vastuväidete raames vähendanud leppetrahvi summat 43 963.94 kroonini. Kohus leidis, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu summas 43 693.94 krooni. Kohus jõudis järeldusele, et poolte vahel oli lisatööde, s.o akende põskede remondi, osas sõlmitud iseseisev töövõtuleping. Lepingu nr 3004-08 p 6.1 järgi lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Sama nõue sisaldub ka lepingus nr 30-06. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks sõlminud lisatööde tegemise kirjaliku kokkuleppe eelnimetatud 6 lepingute lisana või muutmisena. Seega on tegemist lepingutest nr 3004-08 ja 30-06 eraldi sõlmitud kokkuleppega ehk iseseisva töövõtulepinguga. Kehtiv seadus töövõtulepingule kirjalikku vormi ette ei näe; pooled nõustuvad, et leping oli sõlmitud suuliselt. Suulist vormi kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kostja ei vaidle, et lisatööde hind oli 18 880 krooni. Pooled ei vaidle, et tööd on lõpetatud. Töö vastuvõtmise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite, et lisatööd on puudustega ja nõudis hinna alandamist 10% võrra.

§ 644

lg 1, lg 2 ja lg 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leidis, et tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale puudustest lisatööde, s.o akende põskede remondi, osas ja oleks puudusi täpselt kirjeldanud. Pretensioonid on esitatud vaid katuse remondi (leping 3004-08) ja karniisi remondi (leping 30-06) osas. Vastusest hagiavaldusele selgub, et kostja oli lisatööde puudustest teadlik juba arve nr 04-10 esitamise ajal 12.10.2008. Kostja ei ole tõendanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kostja väide, et kirjaliku lepingu puudumine ei võimaldanud hagejale puudustest teatada, ei ole põhjendatud, kuna puudustest teatamise õigus ei sõltu lepingu vormistamisest, vaid tuleneb seadusest. Seega ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda hinna alandamist 10% võrra. Lähtuvalt

§ 637lg-st 3 ja lg-st 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks kokkulepe töö vastuvõtmise osas ning seega muutus hageja nõue lisatööde tasu 18 880 krooni osas sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle, et töö valmis 18.09.

1. Seega muutus ka hageja tasunõue sissenõutavaks alates 18.09.
2. Hageja esitas 12.10.2008 kostjale vastava arve nr 04-10, milles märgib lisatööde lõplikuks maksumuseks 18 054 krooni. Kostja ei vaidle, et lisatööde eest on tasumata täies ulatuses. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kohus leidis, et kostjal on kohustus tasuda hagejale lisatööde, s.o akende põskede remondi, eest lepingu alusel 18 054 krooni. Kostja tõendid, fotod akendest, ei oma asjas tähendust, kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teatanud. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279.16 krooni ning akende põskede remondi eest lepingu alusel 18 054 krooni. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 82 279.16 + 18 054 = 100 333.16 krooni. Kohus tuvastas, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu, mida kostja vähendas ja nimetas leppetrahvi suuruseks 43 693.94 krooni.

§ 197

lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav 7 pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täitaja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu summas 100 333.16 krooni tuleb tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 43 693.94 krooni. Pärast nõuete tasaarvestamist tuleb kostjal tasuda hagejale 100 333.16 - 43 693.94 = 56 639.22 krooni. Kostja väide, et poolte nõudeid tuleb tasaarveldada viisil, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 590.14 krooni, ei ole põhjendatud, kuna kostja arvestused ei ole õiged. Nõuete arvestuse aluseks on leping või poolte muu kokkulepe, mitte arved, mida võlasuhte pooled on esitanud. Arved iseenesest ei ole õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

1. KÜ Kivi 12 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
2. novembri 2009 otsuse osas, millega mõisteti apellandilt välja 56 130.08 krooni ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista apellandilt välja 509.14 krooni ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus arvestanud apellandi (kostja) poolt 28.09.2009 kohtule esitatud täiendavaid selgitusi ja tasaarveldust ning on ebaõigesti leidnud, et ei saa rahuldada kostja taotlust leppetrahvi tunnustamiseks, kuna nõue ei ole esitatud vastuhagina ning nõuete arvestuse aluseks on leping või muu poolte kokkulepe, mitte arved, mida pooled on esitanud. Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-111-06 p-s 16 seisukohale, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi ning kui kostja on hagejale kohtumenetluse ajal esitanud tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama; 2) tuvastas maakohus, et katuse remonditööd olid teostatud puudustega ning puudused on kõrvaldamata ning jõudis järeldusele, et lepingu p-de 2.4.d ja 2.1.C kohaselt on kostjal (apellandil) õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kokku 124 051.39 krooni. Apellandil oli lepingust nr 3004-08 tulenevalt õigus rakendada kahte õiguskaitsevahendit ning tasaarveldada hageja nõue (ehk kostja esitatud tasaarveldus põhines):
3. Lepingu p 2.4.d. kohaselt on tellijal/kostjal õigus nõuda täitjalt/hagejalt trahvi 10% kogu eelarvest, kui täitja/hageja ei pea kinni tähtaegadest. Katuse renoveerimistööde kogueelarve oli 413 504.65 krooni koos käibemaksuga, millest 10% moodustab 41 350.46 krooni. Apellant teavitas vastustajat leppetrahvi rakendamisest ning hageja esitas 25.09.2008 apellandile uue arve summas 165 402.34 krooni ning hageja kinnitas, et nõustub leppetrahvi nõudega. Kostja tasus 13.10.2008 arvest 121 708.40 krooni. Nimetatud arvest on kostjal tasumata 43 693.94 krooni (165 402.34 - 121 708.40). Hagis näitas hageja nõude alusena kostjale esitatud arved 07.10.
5. Lepingu p. 2.1.c. kohaselt on tellijal/kostjal õigus tasuda osaliselt, kuid mitte alla 80% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest, kui täitja/hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi, mis viisid ehitustööde halvenemisele objektil. Ehitustööde maksumuseks oli 186 250 krooni x 80% = 149 000 krooni ehk kostja on tasunud hagejale tööde maksumusest 121 708.40 krooni. Kostjal on kohustus tasuda töövõtulepingu nr 3004-08 järgi katuse remondi ehitustööde teostamise eest 27 291.60 krooni (149 000 – 121 708.40) ja lisatööde teostamise eest 16 992 krooni ehk kokku 2 lepingu eest 44 283.60 krooni (27 291,60 + 16 992); 3) olid hageja poolt teostatud lisatööd puudustega ning kostja esitas ka selles osas leppetrahvi nõude 10%. Lisatööde maksumuseks oli 18 880 krooni, millest leppetrahv 10% on 1 880 krooni ehk kostja kohustus tasuma lisatööde eest hagejale 16 992 krooni. 8 Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud lisatööde puuduste kohta tõendeid. Kostja esitas vastavad tõendid kohtule 09.10.2009; 4) kuna kostjal oli hageja vastu töövõtulepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue summas 41 350.46 krooni ning õigus maha võtta ühe katuseluugi maksumus 2 343 krooni, saab rahalised nõuded tasaarveldada ehk kostjale jääb kohustus hagejale tasuda 590.14 krooni (44 283.60 41 350.46- 2 343).

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses, mil neid võis tasaarvestada.

1. OÜ Resomit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi ei ole apellant esitanud ühtegi uut tõendid apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Kõik varem esitatud tõendid ja vastuväited on esimese astme kohtus õigesti uuritud ja hinnatud. Kõik lepingu tingimused ja tähtajad kooskõlastati apellandiga lepingu täitmise ajal. Apellant ei esitanud ehitustööde vastuvõtmisel kvaliteedi osas pretensioone. Ettepanekud tasaarvelduse kohta ilmnesid kohtumenetluse käigus ning need tasaarveldused on vastuolus lepingu sätetega. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
3. novembri 2009 otsuse osaliselt hagi rahuldamise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab KÜ-lt Kivi 12 välja OÜ Resomit kasuks 37.72 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kohtuotsust osas, millega hagi rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 56 049.08 krooni ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsust vaid nimetatud osas.
4. Õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud töövõtulepingu nr 3004-08 järgse tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestamata lepingu punktis 2.1.c. sätestatuga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et lepingu punktis 2.1.c. sätestatud poolte kokkulepet tasu vähendamise osas tuleb tõlgendada kokkuleppena leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja rikub lepingu tingimusi ja põhjustab sellega töö kvaliteedi halvenemise. Töövõtulepingu nr 3004-08 punkti 2.1.c. kohaselt tellija omab õigust „tasuda osaliselt (mitte alla 80% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest) juhul, kui täitja ei täida kehtiva lepingu tingimusi, mis viisid ehitustööde kvaliteedi halvenemisele objektil“ (tl 6-7). Ringkonnakohus leiab, et lepingu punktis 2.1.c. on pooled andnud tellijale, s.o kostjale, õiguse ühepoolselt alandada lepingu tasu juhul, kui täitja, s.o hageja, rikub lepingut ja tööde kvaliteet ei vasta kokkulepitule. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et lepingus nr 3004-08 kokkulepitud katuse remondi tööd olid teostatud puudustega ning puudused on kõrvaldamata. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega lähtudes maakohtu otsuses esitatud vaidlustamata seisukohast, oli kostjal lepingu punkti 2.1.c. kohaselt õigus alandada lepingu tasu 20% ulatuses hageja poolt teostatud ehitustööde maksumusest ehk lepingu kogumaksumusest, s.o 20% summast 413 504.65 krooni, 9 s.o 82 700.93 krooni. Tahet alandada lepingu tasu 20% ulatuses summas 82 700 krooni on kostja kinnitanud oma kirjades hagejale 30.09.2008 ja 03.10.2008 (tl 34, 35). Ka vastuses hagiavaldusele on kostja asunud seisukohale, et tal on õigus alandada lepingutasu 20% ulatuses 82 700 krooni (tl 47-49). Täiendavas vastuses hagiavaldusele (tl 11-113) ei ole kostja loobunud tasu alandamisest, kuid samas on esitanud omapoolsed arvestused, mille kohaselt tal on kohustus tasuda hagejale 590.14 krooni (tl 11-113). Samuti on maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 punkti 2.4.d. alusel 41 350.46 krooni. Ka seda maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvata ühe katuseakna maksumus, mis moodustab ilma käibemaksuta 2 343 krooni ja käibemaksuga 2 764.74 krooni. Maakohus on nõudest maha arvanud katuseakna maksumuse 2 764.74 krooni (s.o koos käibemaksuga), samas on apellant ise apellatsioonkaebuses esitatud arvestustest lähtunud katuseluugi maksumusest 2 343 krooni ning ringkonnakohus loeb seetõttu katuseluugi maksumuseks, mis tuleb nõudest maha arvata, 2 343 krooni.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 1) lepinguga nr 3004-08 kokku lepitud tööde maksumus on 413 504.65 krooni; 2) kostja tasus hagejale ettemaksuks 206 752.30 krooni; 3) kostja on 13.10.2008 tasunud hagejale 121 708.40 krooni lepingu nr 3004-08 lõppmaksuna. Seega on kostja tasunud hagejale lepingu nr 3004-08 järgi kokku 328 460.70 krooni ning tasumata on 85 043.95 krooni. Hageja poolt lepingu nr 3004-08 punkti 2.1.c. rikkumise tõttu on kostjal õigus alandada lepingu tasu 20% ulatuses, s.o 82 700 krooni. Võttes eeltoodut arvesse, peaks kostja tasuma veel lepingu nr 3004-08 järgi hagejale 2 343.95 krooni (85 043.95 – 82 700 = 2343.95). Arvates veel nimetatud summast maha katuseluugi maksumuse 2 343 krooni, siis jääks lepingust nr 3004-08 tulenevaks hageja nõudeks kostja vastu 0.95 krooni.
6. Hageja nõue kostja vastu sisaldab muuhulgas lisatööde eest, s.o akende põskede remondi osas sõlmitud lepingust tulenevat, tasunõuet 18 054 krooni (arve nr 04-10, tl 38).

§ 644

lg 1, lg 2 ja lg 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostja ei ole teatanud hagejale puudustest lisatööde, s.o akende põskede remondi, osas ja ei ole seega puudusi täpselt kirjeldanud. Apellandi väite kohaselt on ta esitanud lisatööde puuduste kohta tõendid maakohtule 09.10.2009 ning seetõttu on ta vastavad tõendid esitanud. Vastusest hagiavaldusele nähtub, et kostja oli lisatööde puudustest teadlik juba arve nr 04-10 esitamise ajal 12.10.

1. Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemine ja selle kohta tõendite esitamine 09.10.2009 ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav ja seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda hinna alandamist 10% võrra. Apellant on ise ekslikult sõnastanud apellatsioonkaebuses oma vastava nõude leppetrahvi nõudena. 10 Tegemist ei saa olla leppetrahvi nõudega, sest lisatööde tegemise osas oli sõlmitud suuline kokkulepe ning kostja ei ole tõendanud, et suuliselt lepiti kokku ka leppetrahvi kohaldamises lepingu rikkumise korral. Maakohus on õigesti leidnud, et lisatööde eest, s.o akende põskede remondi osas sõlmitud lepingust tulenevalt, on kostjal hagejale tasumata 18 054 krooni.
2. Kostja on menetluse kestel esitanud tasaarvestuse vastuväite, leides, et tal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 punkti 2.4.d. alusel 41 350.46 krooni ning soovinud nõude tasaarvestada hageja nõudega. Maakohus on nimetatud nõude tasaarvestanud hageja nõudega ning tasaarvestuse tegemist summas 41 350.46 krooni ei ole vaidlustatud. Samas on maakohus ebaõigesti kindlaks määranud enne tasaarvestuse tegemist summa, mille tasumist on hagejal õigus nõuda kostjalt. Arvestades käesoleva otsuse punktides 8 ja 9 märgitut, on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 18 054.95 krooni (18 054+0.95=18 054.95). Tasaarvestades

§ 197

lg 1 kohaselt hageja nõude kostja vastu summas 18 054 krooni kostja nõudega hageja vastu summas 43 693.94 krooni, ei tuleks kostjal hagejale üldse tasuda. Samas on apellant ise apellatsioonkaebuses märkinud, et tal jääb tasaarvestuse tulemusena kohustus hagejale tasuda 590.14 krooni. Kuna ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse läbivaatamisel seotud TsMS § 651 lg 1 kohaselt kaebuse piiridega, siis tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 590.14 krooni, s.o 37.72 eurot. Maakohus on juba vaidlustatud otsuses juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tema poolt esitatud arvutused ei ole õiged, kuid ka apellatsiooniastmes ei ole kostja neid parandanud. 11. Arvestades hagi rahuldamise väikest ulatust, tuleb jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 11 Viivi Tomson