KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. veebruar 2012.a., Tallinn Tsiviilasi GE’i kaebus

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on 15.07.2011.a. esitatud kohtutäiturile kaebus täiteasjades nr. XXXja nr. XXX milles avaldaja taotles 1) tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäitur Mati Kadak tegevusetus täitmisteadete kättetoimetamata jätmisel täitemenetlustes nr XXXja XXX; 2) tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäitur Mati Kadak poolt avaldajale kuuluva aadressil XXX asuva kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmisel; 3) kustutada käsutamise keelumärge avaldajale kuuluva ja aadressil XXX asuva kinnisasja osas kinnistusraamatust (t/l 82-83). Nimetatud kaebuse on kohtutäitur oma 25.07.2011.a. kirjaga tagastanud (t/l 34). 8.

§ 3

kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid.

§ 48kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kooskõlas Ts

MS § 475 lg 1 p 15 kontrollib kohus vaid kaevatava kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kuigi avaldaja on taotlenud ka oma kohtule 03.10.2011.a. esitatud menetlusdokumendis kohustada kohtutäitur Mati Kadak lõpetama täitemenetlused nr. XXXja XXX, millist nõuet ei ole avaldaja kohtutäiturile oma 15.07.2011.a. kaebuses esitanud, siis kohus jätab selle nõude läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd

§ 217lg 1 kohaselt tuleb sellekohane kaebus esmalt esitada kohtutäiturile.

Lisaks märgib kohus, et täitetoimikust nr. XXX nähtub, et kohtutäitur on oma 27.07.2011.a. otsusega antud asjas täitemenetluse lõpetanud (t/l 120). 9. Käesolevas asjas on kohtutäitur avaldaja kaebuse tagastanud põhjendusega, et kaebus kohtutäituri tegevusele täitmisteadete kättetoimetamisel ei ole esitatud tähtaegselt.

§ 217

lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohus leiab, et kui kohtutäitur keeldub kaebust menetlemast seetõttu, et kaebus on esitatud hilinenult, tuleb tal seda motiveerida ning selgelt välja tuua, miks ta leiab, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt. Sellisel juhul on isikul õigus esitada kohtutäiturile ennistamise avaldus. Seda enam, et antud juhul on avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses märkinud kolm erinevat nõuet, millest ühe (kustutada käsutamise keelumärge XXX asuva kinnisasja osas kinnistusraamatust) on kohtutäitur pärast kaebuse esitamist ka 19.07.2011.a rahuldanud (t/l 66). 10. Kohus leiab, et

§ 217

järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbivaatamata ning kirjaga tagastada, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata. Kuivõrd kohtutäitur ei ole antud juhul võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema otsuse, ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.

1. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
2. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja §
3. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui 3 menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4