2-11-56919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2012. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-56919 Tsiviilasi FE

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 21.11.

1. a esitas võlgniku nõukogu liige kohtule avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 21.11.
2. a. seisuga on võlgnikul tekkinud võlausaldajate ees võlgnevusi kogusummas 191 816,49 eurot. Võlgnikul on vara 110 543,73 euro väärtuses. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 12.12.
3. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Nauri. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (191816.49 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku varaks on amortiseerunud kontoriseadmed ja amortiseerunud teadmata päritoluga optikaseadmed. Tegemist on Lääne-Euroopas kasutuselt võetud seadmetega, millel väärtus puudub. Võlgnik on nimetanud maksejõuetuse põhjusena optikakaupade tootmise ja müügi sektoris viimastel aastatel tugevnenud konkurentsi. Toimunud on teenuste turuhindade langus, suurenenud on logistika ja kauba tarnekulud, alanenud klientide ostuvõime. Turg muutus üldise majanduslanguse mõjul viimase aasta jooksul võlgniku jaoks ebasoodsas suunas, millele võlgniku juhatus ei suutnud õigeaegselt reageerida. Mitteõigeaegsete juhtimisotsuste vastuvõtmise üheks põhjuseks võib pidada juhatuse liikme pikaajalist ravimatut haigust. Seega ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse 2

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 720 eurot ajutise halduri Indrek Nauri kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul varast ei piisa ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, seega kuulub riigi arvelt Indrek Naurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Katre Kelgule. Karin Sonntak Kohtunik 3