MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-639 Haldusasi AS-i G4S Eesti kaebus riigihangete vaidlustuskomi
§-le 135, § 136 lg-le 6 ja § 137 lg-le 1, et vaidlustust võis esitada kuni „tähtaja kolmanda (töö)päeva“ 16.07.2007 lõpuni, st kuni kl 24.00.
§ 1kohaselt sätestab see seadus „tsiviilõiguse üldpõhimõtted“.
Õigussuhted, mis tekivad riigihangete vaidlustuskomisjoni ja vaidlustuse esitaja vahel vaidlustuse esitamisel ja läbivaatamisel, ei ole „tsiviilõigus“
§ 1mõttes.
Tsiviilõiguse norm ei ole ka RHS § 121 lg 1. Kuna RHS ei sätesta, et vaidlustusmenetluse tähtaegade arvutamisele kohaldatakse
sätteid, on viimatinimetatud sätted RHS-s reguleeritud vaidlustusmenetlusele kohaldatavad analoogia alusel, arvestades, et haldus- ja tsiviilkohtumenetlust reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS, § 62 lg 1), millele omakorda viitab ka vaidemenetlust reguleeriv haldusmenetluse seadus (HMS, § 33 lg 1), sätestab, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Samas tuleb normi analoogia korras rakendamisel arvestada selle sobivust reguleeritava õigussuhte olemusega.
§ 137
lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kl 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja 3
(5)leiab, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäevane tähtaeg peaks sellest normist tulenevalt lõppema tähtpäeva saabumise päeval, 16.07.2009, kl 24.00. Kohus selle tõlgendusega ei nõustu.
§ 137
lg 1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav.
§ 137
lg 1 eesmärgiks on anda õigus sooritada toiming, mille sooritamiseks tähtaeg kehtib, kuni tähtaja saabumise päeva lõpuni. RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäevane ajavahemik ei ole tähtaeg, mille vältel kestaks õigus mingi toimingu tegemiseks. Tegemist on ajavahemikuga, mille võrra eelneb hanke alusdokumendi peale vaidlustuse esitamise õiguse lõppemine hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäevale. Selle ajavahemiku pikkuseks määratleb RHS § 121 lg 1 kolm tööpäeva. Tõlgendus, mille kohaselt mööduks see ajavahemik kui ajaliselt tagurpidi arvestatav tähtaeg
§ 137
lg 1 kohaselt pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates viimasel päeval kell 24.00, lühendaks tähtaega ühe päeva võrra võrreldes tähtaja pikkuse sätestavas normis määratud päevade arvuga. Selline tulemus ei ole kooskõlas RHS § 121 lg 1 sõnastusega ega vasta
§ 137lg 1 eesmärgile.
Õige on halduskohtu seisukoht, et käesoleva tähtaja eripära arvestades oleks
§ 137
lg 1 põhimõttega kooskõlas lugeda vaidlustuse esitamise õigus lõppenuks 16.06.2009 kl 00.00.“ Viidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kohtuasjas. Kuna pakkumuste esitamise tähtajaks oli 26. märts 2012. a, tuli vaidlustus esitada kolm täistööpäeva varem ehk hiljemalt 20. märtsil 2012. a. Kaebaja tõlgendustega
-i osas ei saa nõustuda. Antud juhul seadusandja kasutab spetsiifilist mõistet „kolm tööpäeva enne“. RHS § 121 lg 1 ls 2 n.ö ümberpööratud reegel oleks lause „Toiming tuleb teha kolm tööpäeva pärast tähtpäeva saabumist“ – sellisel juhul on üheselt arusaadav, et toimingut saab teha mitte kolmandal, vaid neljandal päeval (enne tähtpäeva saabumist peab jääma kolm täistööpäeva). Selliselt on PankrS § 82 lg 3 tõlgendatud ka
-i kommenteritud väljaandes, lk
- Väide, et õiguskaitsevahendi taotlemise tähtajad ei tohi olla ebaproportsionaalselt lühikesed, on iseenesest õige, kuid antud juhul põhjustas vaidlustusega hilinemise mitte ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg, vaid tähtaja ebaõige arvutamine. 7 tööpäeva asemel 5 tööpäeva vaidlusetuse esitamiseks ei ole nii oluline erinevus, et see annaks alust pidada kaebetähtaja lühenemist ebaproportsionaalseks ja põhiseadusevastaseks, arvestades riigihangete menetluste kiireloomulisust ja selles osalejate eeldatavat professionaalsust. Järelikult on õige vaidlustuskomisjoni tõlgendus, mille kohaselt pidi vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile neljandal päeval enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kuna kaebaja ei esitanud vaidlustust VAKO-le tähtaegselt, VAKO otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta on õiguspärane ning kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, on see HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebuse tagastamise kohustuslikuks aluseks.
- Kaebaja on samuti taotlenud asja tagasi saatmist VAKO-le kohtueelse menetluse läbiviimiseks või vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist, teisalt aga leiab, et kohtueelses menetluses vaidlustuse esitamise tähtaja eiramine ei oma kaebuse esitamisel tähtsust. Kaebaja ei ole osutanud vaidlustuse VAKO-le tagastamise ega ennistamise taotluse esitamise õiguslikule alusele. Kohus selgitas eelnevalt, et kui VAKO tegevus oleks õigusvastane, loeks kohus kohtueelse menetluse läbituks ja vaataks kaebuse ise sisuliselt läbi. VAKO otsuse peale eraldiseisvalt, hankija vastu nõudeid esitamata, ei saa praegusel juhul kaevata ning VAKO ei saa olla asjas iseseisvaks vastustajaks. Hankija tegevuse vaidlustamise kord ning vaidlustusmenetlus on reguleeritud RHS-ga, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle (vt Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus haldusasjas nr 3-114
(5)941). Isegi kui ennistamine oleks õiguslikult lubatav, ei saa mõjuvaks ja kaebajast sõltumatuks põhjuseks olla asjaolu, et pakkumuste esitamiseks oli määratud 13-päevane tähtaeg (s.h 8 tööpäeva). Kaebajal pidi juba kutse saamisel olema selge, et pakkumuste esitamise tähtaeg on lühike ning tal oli võimalik esitada vaidlustus vähemalt 5 tööpäeva jooksul, mis ei ole riigihankevaidluste kui kiireloomuliste asjade kontekstis ebamõistlikult lühike aeg. HKMS § 47 lg 1 ls 2 kohaselt järgi võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mis hõlmab muuhulgas kohustusliku eelmenetluse tähtaegadest kinnipidamist. Õiguskorras puudub norm, mis toetaks kaebaja seisukohta, et kohtueelse menetluse normi, s.h tähtaja rikkumine kaebaja poolt ei oma kaebuse esitamisel tähtsust. 10. HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. Praegusel juhul kohus tuvastas, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust VAKO-s läbinud. Kuna kaebus tagastatakse, ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise võimalikkusest ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Villem Lapimaa 5
(5)