2-11-56731/12

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-56731 Määruse kuupäev 19.märts 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MR avaldus ühise hooldusõiguse osaliselt üleandmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: MR(isikukood XXX, XXX); Avaldaja esindaja: Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn, e-post: deivi.vaht@riversen.ee); Puudutatud isik: GEE(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isiku esindaja: advokaat Kairi Pobbul (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Vana-Viru 4, 10111 Tallinn, e-post: kairi@tsp.ee); Puudutatud isik: GJR(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post: andreslusmagi@hot.ee); Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja: Karin K (Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn, e-post: mustamae@tallinnlv.ee) 05. märts 2012 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud avaldaja MR, avaldaja esindaja Deivi Vaht, puudutatud isik GEE, puudutatud isiku esindaja adv. Kairi Pobbul, alaealise lapse esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja Karin K Resolutsioon Jätta MR avaldus ühise hooldusõiguse osaliselt üleandmiseks, so otsustusõiguse lapse igapäevaelu korraldamise ja lapse igakordse viibimiskoha ning elukoha suhtes, rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avalduses esitatud nõue MR ja GEE vabaabielust on sündinud poeg GJR XXX. Poolte kooselu on lõppenud juba mitu aastat tagasi ja lapse suhtes teostavad vanemad ühist hooldusõigust perekonnaseaduse mõttes. Enamuse aja on laps hetkel ema kasvatada, lisaks viibib laps tihti ka lapse emapoolse vanaema ja vanavanaema juures. Pooled ei ole viimasel ajal leidnud üksmeelt lapse kasvatamise ja ühise hooldusõiguse teostamises, kuna lapse ema seda ei soovi. Ema ei anna selgitusi lapse käekäigu ega lapse lasteaiast puudumise kohta. Avaldaja leiab, et lapse ema ei ole lapse kasvatamisega vajalikul määral toime tulnud ja laps on ema poolt hooletusse jäetud. Laps peaks käima käesoleval ajal lasteaias kuid viibib seal lapse ema tõttu väga ebakorrapäraselt ja harva. Need vähesed korrad kui laps viibib lasteaias, on lapse sinna viinud isa. Lapse ema on töötanud mitmetes erinevates töökohtades erineva töögraafiku alusel, tihtipeale õhtuses ja öistes vahetustes ning sel ajal on laps vanavanaemaga. MR on olemas kindel elu- ja töökoht ning soov ja võimekus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Isa ja poja suhe on lähedane. Kuna vanemate ühist hooldusõigust teostada ei ole võimalik, tuleks ema hooldusõigus GJ suhtes osaliselt, so otsustusõigus lapse igapäevaelu korraldamise ja lapse igakordse viibimiskoha ning elukoha suhtes, üle anda MR . GEE arvamus Puudutatud isik GEE avaldusega ei nõustu. Avaldaja ja lapse ema kooselu lõppes 2008 lõpus ning laps jäi elama koos emaga, viibides enamuse ajast oma ema elukohas. Kui avaldaja on lapse käekäigu kohta huvi tundnud, on ta saanud piisavat informatsiooni lapse tervisliku seisundi ning tegemiste kohta ning on soovi avaldades saanud lapsega aega veeta ja teda hooldada. Puudutatud isik ei ole teinud takistusi isal lapsega kohtumiseks. Puudutatud isik leiab, et lapse hooldusõiguse üleandmine avaldajale ei ole õigustatud. Avaldaja ei ole näidanud ühtegi põhjust, miks oleks lapse huvides parim anda lapse isikuhooldusõigus, ka osaliselt üle avaldajale. See, et laps ei ole kõikidel päevadel lasteaias viibinud, ei ole aga aluseks lapse hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Lapse ema on töötanud ligi 6,5 aastat AS-s G, kus oli töö vahetustega. Öiste vahetuste ajal oli laps kas vanaemaga ja vanaisaga nende elukohas XXXvõi 80 aastase vanavanaema juures, kes oma vanusest hoolimata on endaga väga hästi hakkama saav vanaproua. Lapse isa enamasti keeldus täitmast lapse ema palveid laps öövahetuse ajaks enda juurde võtta. Lisaks kahtleb huvitatud isik avaldaja vaimses valmisolekus last kasvatada. GJR esindaja arvamus Lapse esindaja leiab, et ühishooldusõiguse lõpetamiseks ning otsustusõiguse lapse igapäevaelu korraldamise ja elukoha suhtes üleandmiseks ei ole põhjendatud. 2 Lapsel on nii isa kui emaga lähedased suhted. Avaldaja saab lapsega vabalt suhelda ja lapse ema selleks takistusi ei tee. Etteheited lapse ema ebapiisavale lapse kasvatamisele ja lapse hooletusse jätmisele on paljasõnalised. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kui laps viibib avaldaja juures, siis saab lapse isa otsustada lapse tavahooldamise asju sel ajal. Lapse vanust arvestades, ei saa lapse kooli valiku küsimused vaidluse all olla. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamus Eestkosteasutus leiab, et hooldusõiguse üleandmine koos otsustusõigusega igapäevaelu korraldamise osas ei ole antud olukorras vajalik, sest viide poja lasteaias mitte käimisele ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära avaldaja ja teised menetlusosalised ja arvestanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt PKS § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi 3.lõike järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt, so otsustusõiguse osas lapse igapäevaelu korraldamisel ja lapse viibimiskoha ning elukoha määramisel, käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Lapse hooldamisel on välja kujunenud olukord, kus laps elab ühe vanema, ema juures ning viibib teise vanema, isa juures, mil isa seda soovib. Laps ise soovib suhelda mõlema vanemaga. Seega teostavad tegelikult lapse hooldusõigust mõlemad vanemad ühiselt. Lapse igapäevaelu korraldavad kumbki vanem lapse suhtes ajal, mil laps viibib nendega. Lapse elukoha ja viibimiskoha otsustamise õiguse üleandmiseks puudub samuti põhjus. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi kaalukat põhjust, mis annaks aluse muuta lapse elukohta. Keila Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja on külastanud GJR elukohta XXX ning leidnud, et lapsele on tagatud kõik tingimused elamiseks. Tegemist on 2-kordse elumajaga, mis on ruumikas. Lapsel on oma tuba, mis on sisustatud kõigi vajalikuga. Avaldaja heidab lapse emale ette seda, et laps viibib lasteaias harva, st ema ei tegele lapse arendamise ja kooliks ettevalmistamisega. Kohus ei nõustu avaldajaga. GEE on last kasvatanud sünnist alates, tal on lapsega väga lähedased suhted, ta on lapse hooldamise ja kasvatamisega hästi hakkama saanud, vastupidine ei ole leidnud tõendamist. 3 Laps on nelja aastane ning kooliks ettevalmistamise küsimusega on hetkel vara tegeleda. Küll aga kinnitas lapse ema kohtuistungil, et tal on võimalik laps panna Keila kooli, mis on kodule tunduvalt lähemal kui Tallinn. Lapse vähene lasteaias käimine aga ei saa olla põhjuseks, et lapse senist elukohta muuta. See on vanemate vaba tahe, kas laps käib lasteaias või mitte. Kuna ema ja lapse elukoht on Tallinnast suhteliselt kaugel, siis ei ole mõistlik, et ema peaks lapse igal tööpäeval lasteaeda viima, seda enam, kui ema on ise kodus ja saab lapsega tegeleda. Kui laps on isa juures, siis isal on võimalik laps ka lasteaeda viia. Kohus arvestab ka lapse esindaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja arvamusega, kes on seisukohal et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja otsustusõiguse lapse igapäevaelu korraldamise ja lapse igakordse viibimiskoha ning elukoha suhtes üleandmine avaldajale on põhjendamata. Koidula Laurisaar Kohtunik 4