← Eesti

2-11-56333/6

Obsah (5)§ 29§ 23§ 109§ 30§ 150

2-11-56333 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2012. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-56333 Tsiviilasi VL

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 17.11.

  1. a esitas võlgniku likvideerija kohtule avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 17.11.
  2. a. seisuga on võlgnikul tekkinud võlausaldajate ees kohustusi kogusummas 261 553 eurot, likviidne vara puudub. Võlgniku varaks on nõuded ostjate vastu ja kaubajäägid. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 12.12.
  3. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Nauri. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (266 314.46 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 272 eurot. Võlgnik on nimetanud maksejõuetuse põhjusena müügi vähenemist ja sellega seotud kahjumi suurenemist. Külm ja lumerohke talv kahel viimasel aastal on oluliselt suurendanud küttekulusid. Kasvuhoone varises seoses lumerohke talvega ning valmistoodang hävines. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku

  1. ja 2010 majandusaasta lõppes suure kahjumiga, netovara puudus tuvastati hiljemalt
  2. a majandusaasta aruande äriregistrile esitamist, s.o. 30.06.
  3. a. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 17.11.
  4. a. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse 2

(4)raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 töötundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Võlgnikul on vara 272 eurot. Juhatuse liige on nõustunud solidaarselt võlgnikuga tasuma ajutise halduri tasu. Tulenevalt eeltoodust ja

§ 150lg 4 ning Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja RK’ilt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 960 eurot ajutise halduri Indrek Nauri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RK’ile. Karin Sonntak Kohtunik 3

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.