Obsah (5)

§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

3-11-2376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2376 Haldusasi Ferroline

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord 1 ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK,i maksuhaldur või vastustaja) viis läbi Ferroline Grupp OÜ (edaspidi Ferroline Grupp, kaebaja või kaebuse esitaja) suhtes revisjoni, mis algas 10.12.
2. a. Revisjonitulemuste kohta koostati 29.09.
3. a revisjoniakt nr 12-3/721 ja 08.01.
4. a tegi PMTK maksuotsuse nr 12-5/9, millega kohustas äriühingut tasuma käibemaksu 329 833 krooni ja tulumaksu 648 507 krooni.
5. Ferroline Grupp esitas 08.01.
6. a maksuotsuse peale vaide maksuotsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 30.03.
7. a vaideotsusega nr 6-1/124-4 vaie rahuldati ning maksuotsus tunnistati kehtetuks osas, millega määrati tasumisele käibemaksu 185 527 kr ja tulumaksu 365 934 kr. Vaideotsuse resolutiiviosa p 3 kohaselt saadeti asi tühistatud osas PMTK-le uuesti otsustamiseks.
8. PMTK tegi 17.09.
9. a kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1, millega määras tasumisele käibemaksu 185 527 kr ja tulumaksu 365 934 kr. Ferroline Grupp esitas 19.10.2009 maksuotsuse peale MTA-le vaide, milles taotles ühtlasi ka vaidemenetluse ajaks maksuotsuse täitmise peatamist.
10. MTA 29.10.
11. a otsusega nr 6-2/2036 peatati maksuotsuse täitmine vaidemenetluse ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
12. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja saatis 25.05.
13. a MTA peajuristile järelepärimise vaide läbivaatamise kohta.
14. MTA tegi 19.10.
15. a esitatud vaide kohta 01.04.
16. a vaideotsuse nr 6-1/497-4, millega tunnistas 17.09.
17. a maksuotsuse kehtetuks ning tegi PMTK-le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks.
18. PMTK andis 12.04.
19. a korralduse revisjoni uue tähtaja määramiseks. Korralduses märgitu kohaselt 04.12.
20. a korralduse nr 12.2-1/27930 alusel alustatud revisjon jätkub PMTK 17.09.
21. a maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1 kehtetuks tunnistamisega ning revisjoni lõpetamise uueks tähtajaks on 30.09.
22. a.
23. Ferroline Grupp vaidlustas Tallinna halduskohus 01.04.
24. a vaideotsuse p 3 osas. Tallinna halduskohus võttis 06.06.2011 määrusega haldusasjas nr 3-11-1080 kaebuse menetlusse. Kaebuse esitaja vaidlustas Tallinna halduskohtus ka 12.04.
25. a maksuhalduri korralduse, millega määrati uus revisjoni tähtaeg. Tallinna halduskohtu 01.06.
26. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1184 võeti kaebus menetlusse.
27. PMTK koostas 23.05.
28. a revisjoniakti nr 12.2-3/7485-
30. Ferroline Grupp esitas 13.06.
31. a PMTK-le taotluse riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 4 lg-te 1 ja 3 alusel revisjonis tema õiguste rikkumise lõpetamiseks /tl 6-10/.
32. 13.06.
33. a esitas kaebaja ka Tallinna halduskohtule haldusasjas nr 3-11-1080 esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes peatada 01.04.
34. a vaideotsuse nr 6-1/497-4 p 3 (millega tehti Põhja MTK-le ettekirjutus asja uueks otsustamiseks) kehtivus või täitmine ning keelata revisjoni läbiviimine kuni haldusasjas nr 3-11-1080 lahendi jõustumiseni /tl 11-15/. 2 Tallinna Halduskohus 16.06.
35. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1080 jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata /tl 16-21/.
36. PMTK 29.06.
37. a otsusega nr 6-1/0497-4-1-1 (edaspidi 29.06.
38. a otsus) tagastati kaebaja 13.06.
39. a esitatud taotlus läbi vaatamata osas, millega Ferroline Grupp taotles oma õiguste rikkumise lõpetamist. Maksuhaldur põhjendas esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et Ferroline Grupp on vaidlustanud Tallinna halduskohtus 12.04.
40. a korralduse nr 12.2-3/7485-
41. Maksuhalduri arvates on tegemist vaidega ning vaie tagastatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 139 lg 1 p 5 alusel, kui samas asjas toimub kohtumenetlus /tl 22-23/.
42. Ferroline Grupp esitas 29.06.
43. a otsuse peale vaide osas, millega tagastati 13.06.
44. a esitatud taotlus läbivaatamatult. MTA 02.09.
45. a vaideotsusega nr 6-1/384-3 jäeti vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et maksuhaldur on õigesti tõlgendanud esitatud taotlust vaidena ning kuna samal alusel esitatud sama nõude osas on samade poolte vahel vaidlus halduskohtus, siis on vaide tagastamine PMTK poolt toimunud õigest /tl 26-28/.
46. Ferroline Grupp esitas 06.10.
47. a Tallinna halduskohtule kaebuse 29.06.
48. a otsuse tühistamiseks p 1 osas, millega tagastati Ferroline Grupi 13.06.
49. a esitatud taotlus läbi vaatamata, ja kaebaja 13.06.2011 taotluse sisuliseks läbivaatamiseks kohustamiseks /tl 15/.
50. 11.10.2011 kohtumäärusega kohus võttis Ferroline Grupi kaebuse menetlusse /tl 31-32/ ja 05.12.2011 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 47/.
51. 28.11.2011 esitas PMTK kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 39-42/. 10.01.2012 esitas Ferroline Grupp kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 53-56/ ja 30.01.2012 tegi sama vastustaja /tl 63-66/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Ferroline Grupp OÜ leiab, et vaidlustatud 29.06.
52. a otsusega on PMTK jätnud alusetult kaebaja 13.06.
53. a taotluse revisjonis subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamiseks läbi vaatamata. Õiguste rikkumist tekitab Ferroline Grupile MTA 01.04.
54. a vaideotsuse järgselt taasalustatud revisjoni läbiviimine ja selle raames toimingute sooritamine. Samuti on maksuhaldur ebaõigesti tõlgendanud esitatud taotlust ning on eksinud, pidades esitatud taotlust vaideks. Tegemist on olulise maksuhalduri poolse rikkumisega, kuna taotluse läbivaatamata jätmisega viivitamine ei võimalda kaebajal end õiguste rikkumise eest efektiivselt ja tõhusalt kaitsta. Viitega RvastS § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 sätetele märgib Ferroline Grupp, et ta tugines enda õiguste kaitseks taotluse esitamisel RvastS § 4 lg-le
55. RvastS § 4 lg 1 võimaldab isikul nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist. Jätkuvaks toiminguks pidas kaebaja tema suhtes läbiviidavat maksurevisjoni. Taotluse toimingu lõpetamiseks saab esitada ka toimingut sooritavale haldusorganile. Sarnaselt kaebaja ka toimiski. Kaebaja ei ole RvastS § 4 lg 1 alusel esitanud nõuet Tallinna halduskohtule. Seepärast on maksuhalduri väide sama eseme üle käivitunud halduskohtumenetlusest põhjendamatu. Ferroline Grupp on vaidlustanud Tallinna halduskohtus 01.04.
56. a tehtud vaideotsuse p 3 osas või 12.04.
57. a revisjoni tähtaja pikendamise määruse, kuid nende kaebuse ese ei ole sarnane RVS § 4 lg 1 alusel esitatava õiguste kaitse nõudega. 3 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 sätestab taotluse esitamise korra, nõuded taotlusele ja taotluse läbivaatamatult tagastamise alused. Nimetatud sätetest ei tulene, et RvastS § 4 lg 1 alusel esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui menetlusosaline on sarnase taotluse esitanud ka kohtule. Käesolevas ajal ei ole kohtumenetluses samuti ühtegi Ferroline Grupi RvastS § 4 lg 1 alusel esitatud kaebust. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud 29.06.
58. a otsus taotluse tagastamise osas tühistada ja maksuhaldurit tuleb kohustada 13.06.
59. a esitatud taotluse läbivaatamiseks. Vastustaja PMTK palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud seadust, käsitledes kaebaja taotlust vaidena ning tagastades vaide MKS vaidemenetluse sätete alusel. Kaebaja taotluses on selgelt väljatoodud isiku soov tema subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamiseks (taotluse pealkiri on „Taotlus revisjonis subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamiseks“). MKS alusel on selline taotlus tõlgendatav vaidena, mistõttu menetles maksuhaldur taotlust MKS vaidemenetluse sätete kohaselt. Ka kohtumenetluses on väljendatud seisukohta, et sellist taotlust saab pidada vaideks (Riigikohtu 14.11.
60. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-07, p 12). Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses toonud eraldi välja, kuidas taotluse menetlemisel vaidena isiku õigusi rikuti erinevalt sellest, kui taotlust oleks menetletud taotlusena, siis ei analüüsi vastustaja antud küsimust laiemalt, kui seda on tehtud juba 02.09.
61. a vaideotsuses. Vastustaja peab põhjendamatuks ka kaebaja seisukohta, et maksuhaldur on jätnud põhjendamatult 13.06.
62. a taotluse läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole RvastS alusel esitanud nõuet Tallinna halduskohtule. Vastavalt MKS § 143 lg-le 1 p-le 5 tagastatakse vaie, kui selles asjas toimub kohtumenetlus. Vastustaja on seisukohal, et haldusorganile 13.06.
63. a esitatud taotluse osas toimub juba kohtumenetlus. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud kaebusi küll viitega RvastS-le, kuid esitatud kaebused on oma sisult samad 13.06.
64. a esitatud taotlusega ning nendes kohtumenetlustes lahendatakse ka kaebaja taotlus revisjoni lõpetamiseks. Seaduses on mõeldud „selles asjas toimub kohtumenetlus“ all seda, et kaebaja on juba esitanud halduskohtusse kaebuse, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (Riigikohtu 18.03.
65. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-09, p 11). Riigikohus on selgesõnaliselt väljendanud, et kaebuse alusena tuleb mõista neid kaebaja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega kaebaja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude ning et kaebuse alusena ei ole vaadeldavad kaebuses viidatud materiaalõiguse normid, millele kaebaja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel kaebaja kohtult taotleb. Seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt leiab vastustaja, et kuigi kaebuse esitaja on esitatud taotluses nimetanud teist materiaalõiguse normi, kui halduskohtus menetlevates haldusasjades, siis esitades 13.06.
66. a täpselt samasuguste põhjendustega taotluse, kui halduskohtusse esitatud kaebused, siis on tegemist sama asjaga ning haldusorganil on õigus vaie MKS § 143 lg 1 p 5 alusel tagastada (Vt viide 5, p 15). Vastustaja peab vajalikuks korrata vaidemenetluses avaldatud seisukohta, mille järgi RvastS-t ei saa kohaldada, kui isik on kasutanud oma õiguste kaitseks juba teisi õiguskaitsevõimalusi ning saavutab oma eesmärgi läbi nende. Eeltoodud regulatsioonist tulenevalt oli kaebajal õigus valida, kas esitada jätkuva toimingu lõpetamise taotlus haldusorganile või halduskohtule. Kaebaja esitaski kõigepealt kaebuse revisjoni lõpetamiseks halduskohtule. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-04 leidnud, et halduskohtumenetlus tagab kaebaja õiguste kiire ja efektiivse kaitse. RvastS eelnevalt viidatud regulatsiooni eesmärgiks ei ole soodustada paralleelmenetluste teket. Raske on mõistlikult põhjendada otsust esitada pärast halduskohtusse esitatud kaebust sama taotlus haldusorganile. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-32-05 leidnud, et mõistlikult ei saa eeldada, et isik, kes täpselt samas küsimuses on juba pöördunud kohtusse, hakkaks vältava kohtumenetluse ajal esitama taotlust haldusorganile. Kaebaja peab õiguskaitsevahendeid kasutama ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt. Kui isik esitab kaebuse 4 halduskohtule, siis sellest kaebusest saab haldusorgan kohtu või menetlusosalise kaudu teada ning haldusorganil on võimalik seejärel samuti võtta seisukoht, kas vastava kaebusega nõustuda või mitte. Eraldiseisva ja täiendava taotluse esitamiseks haldusorganile puudub vajadus. Kaebaja täiendav selgitus ja vastuväited vastustaja vastuses toodud seisukohtadele Käesolevas asjas tugineb maksuhaldur asjaolule, et Ferroline Grupp on PMTK-le esitatud 13.06.2011.a taotlusele, lõpetada Ferroline Grupi õiguste rikkumine, mida tekitab kaebajale MTA 01.04.
67. a vaideotsuse järgselt taasalustatud revisjoni läbiviimine ja selle raames toimingute sooritamine, sarnase nõude esitanud juba halduskohtusse. See asjaolu välistas vastustaja hinnangul esitatud taotluse läbivaatamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vaidlustas kohtus MTA 01.04.
68. a vaideotsuse p 3, millega tehti PMTK-le ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Tallinna halduskohus jättis 19.10.
69. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1080 kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Samuti Ferroline Grupp esitas kaebuse PMTK 12.04.
70. a uue revisjoni tähtaja määramise korralduse nr 12.2-3/7485-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks lõpetama kaebaja suhtes 04.12.
71. a korraldusega nr 12.2-1/27930 alustatud revisjon. Tallinna halduskohtu 11.10.
72. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1184 kohus peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-1080 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Nimetatud kaebus ei takistanud maksuhalduril jätkata revisjoni läbiviimist. Haldusasjas nr 3-11-1080 esitas Ferroline Grupp Tallinna halduskohtule 14.06.
73. a esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles 01.04.
74. a vaideotsuse resolutiivosas p 3 kehtivuse või täitmise peatamist. Tallinna halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Kohus selgitas määruses, et selleks, et kaebaja saavutaks oma eesmärgi – maksumenetluse jätkamise lõpetamise – tuleb kaebajal vaidlustada menetluse jätkamise korraldus, mida kaebaja on juba teinud. Samuti on kaebajal võimalik maksumenetluse kestel taotleda menetluse jätkamise lõpetamist. Seega on halduskohus enda määruses leidnud, et kohane õiguskaitse vahend oleks muu hulgas haldusmenetluses esitatav revisjoni jätkamise lõpetamise nõue. Käesolevas asjas ongi kaebaja maksuhaldurile esitanud revisjoni kui toimingu lõpetamise nõude, tuginedes RvastS § 4 lg-le
75. Nimetatud nõude võib esitada sõltumata sellest, kas kaebaja on vaidlustanud revisjoni käigus antud konkreetsed korraldused või tehtud toimingud. Oluline ei ole seegi, kas kohtusse esitatud kaebuse rahuldamine tingib maksumenetluse lõpetamise või mitte. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub pelgalt tema suhtes revisjoni läbiviimine, mida maksuhaldur jätkab vaatamata Tallinna halduskohus vaidlustatud haldusaktidele. Nimetatud õiguste rikkumine on kestva iseloomuga. Vastustaja ei ole osundanud ühelegi õigusnormile, mis piiraks eelnimetatud õiguskaitse vahendi kasutamist haldusmenetluses. Kaebaja peab oluliseks märkida, et nõuete aluseks olevate asjaolude sarnasus on antud juhul petlik. Revisjoni jätkamisel korral ei saa asjaolude kogum olla sama võrreldes sellega, mis oli korraldusega revisjoni tähtaja pikendamise korral. Pärast seda on maksuhaldur teinud uusi toimingud. Märkida tuleb ka seda, et kohtule ühes tühistamiskaebusega esitatud revisjoni lõpetamise nõue on sõltuv tühistamiskaebuse edukusest. Samuti ei pruugi korralduse tühistamine kaasa tuua revisjoni lõpetamist või selle lõpetamiseks kohustamist kohtu poolt. Kohtus ei ole vaidlustatud iseseisvalt revisjoni kui toimingut. Vastustaja viide Riigikohtu lahenditele on asjakohtu. Asjas nr 3-3-1-32-05 käsitles Riigikohus olukorda, kus isik, olles pöördunud kohtusse, hakkaks vältava kohtumenetluse ajal esitama taotlust haldusmenetluse uuendamiseks, sest kohtumenetluse ajal olid asjaolud muutnud. Käesoleval juhul ei ole tegemist sarnase juhtumiga. Eeltoodust tulenevalt vastustaja seisukohad ei anna alust jätta esitatud kaebust rahuldamata. 5 Vastustaja täiendavad seisukohad kaebaja 10.01.2012 vastuväidetele Kohus on 16.06.2011 kohtumääruses, haldusasjas nr 3-11-1080, millega jäeti Ferroline Grupi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, selgitanud kaebajale erinevaid võimalusi, kuidas kaebajal oleks võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus on selgitanud, et oma eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal vaidlustada menetluse jätkamise korraldus, mida kaebaja on juba teinud. Lisaks on kohus välja toonud seadusest tuleneva alternatiivi, mille kohaselt on võimalik nimetatud taotluse esitamine ka maksumenetluse kestel. Vastustaja möönab, et kohus on jätnud täpsustamata, et olukorras, kus isik on juba samas asjas kohtusse pöördunud, ei saa ta enam haldusorganile vaiet esitada, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja esindaja on õigusvaldkonnas pikaajalise kogemusega, peaks kaebaja esindajale teada olema, et seadus sellist õigust ei anna. Käesolevas asjas ei ole küsimus selles, et kaebaja on paralleelselt maksuhaldurile esitatud revisjoni lõpetamise nõudega vaidlustanud kohtus muid revisjoni käigus antud korraldusi või tehtud toiminguid, vaid selles, et Ferroline Grupp on 13.06.2011 esitanud maksuhaldurile taotluse, kus taotleb kaebaja õiguste rikkumise lõpetamist, mida tekitab vaideotsuse nr 6-1/4974 järgselt taasalustatud revisjoni läbiviimine ning selle raames toimingute sooritamine. Kaebaja on taotluses tuginenud asjaolule, et 04.12.2007 alustatud revisjon on kujunenud ebamõistlikult pikaks ja maksukohustuslast erakordselt koormavaks. Kuu aega varem (13.05.2011) Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-11-1184 on kaebaja taotlenud muuhulgas PMTK kohustamist lõpetada Ferroline Grupi suhtes 04.12.2007 korraldusega nr 12.2-1/27930 alustatud revisjon teate väljastamisega maksukohustust muutvate asjaolude mittetuvastamisega. Ka nimetatud kaebuses tugineb kaebaja asjaolule, et 04.12.2007 alustatud revisjon on kujunenud ebamõistlikult pikaks ja maksukohustuslast erakordselt koormavaks. Seega peab kohus viidatud asjas kõigepealt tuvastama, kas revisjoni kestus on olnud ebamõistlikult pikk, mis tooks endaga kaasa revisjoni uue tähtaja määramise korralduse tühistamise. Vastupidiselt kaebaja seisukohale, et revisjoni lõpetamise nõue on sõltuv tühistamiskaebuse edukusest, on 12.04.2011 korralduse nr 12.2-3/7485-4, millega määrati revisjoni uus tähtaeg, kehtivus sõltuv asjaolust, kas kohus tuvastab revisjoni ebamõistliku pikkuse või mitte. Seega peab kohus hindama kõigepealt seda, kas revisjoni pikkus rikub kaebaja õigusi või mitte, mida taotles kaebaja ka oma 13.06.2011 maksuhaldurile esitatud taotluses. Seega on vastustaja seisukohal, et 13.06.2011 maksuhaldurile esitatud taotluse sisu on sama 13.05.2011 Tallinna halduskohtule esitatud kaebuse sisuga. Tuginedes eeltoodule on vastustaja seisukohal, et Ferroline Grupi kaebus ei ole põhjendatud ning vaidlusalune otsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
76. Asja materjalidest nähtuvalt Ferroline Grupp esitas 13.06.2011 PMTK-le „Taotluse revisjonis subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamiseks“, milles RvastS § 4 lg-te 1 ja 3 alusel taotles kaebaja õiguste rikkumise lõpetamist, mida tekitab talle MTA vaideotsuse nr 6-1/497-4 järgselt taasalustatud revisjoni läbiviimine, sh selle raames toimingute sooritamine. Taotluses viidatud MTA 01.04.
77. a vaideotsusega nr 6-1/497-4 tunnistati kaebajale tehtud 17.09.
78. a maksuotsus kehtetuks ning p-s 3 tehti PMTK-le ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Ferroline Grupp esitas Tallinna halduskohtule kaebuse 01.04.
79. a vaideotsuse p 3 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1080). Selles asjas on Tallinna halduskohus 16.06.
80. a määrusega jätnud rahuldamata kaebaja 14.06.2011 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse, milles Ferroline Grupp palus peatada kõnealuse vaideotsuse p 3 kehtivus või täitmine ning keelata revisjoni läbiviimine kuni haldusasjas nr 3-11-1080 lahendi jõustumiseni. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist ei vaidlustanud, mistõttu PMTK-l puudus takistus „asja uuesti otsustamiseks“. 6 13.05.2011 on Ferroline Grupp esitanud halduskohtule ka kaebuse PMTK 12.04.2011 korralduse nr 12.2-3/7485-4 tühistamiseks ja PMTK kohustamiseks lõpetama Ferroline Grupp revisjoni, väljastades Ferroline Grupp OÜ-le teate maksukohustust muutvate asjaolude mitteavastamise kohta (haldusasi nr 3-11-1184). Kõnealuse korraldusega nr 12.2-3/7485-4 PMTK pikendas Ferroline Grupi revisjoni tähtaega, määrates revisjoni uueks lõpptähtajaks 30.09.
81. Halduskohus 11.10.2011 määrusega peatas haldusasja nr 3-11-1184 menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-1080 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Käesolevas asjas vaidlustatud 29.06.
82. a otsuse p-ga 1 tagastati Ferroline Grupi 13.06.
83. a esitatud taotlus läbi vaatamata MKS § 139 lg 1 p 5 alusel. Kohtule jääb arusaamatuks väidetav juhindumine olematust sättest. Et seletuses on osundatud MKS § 143 lg 1 p-le 5, mis tõesti näeb ette, et vaie tagastatakse, kui selles asjas toimub kohtumenetlus, siis tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses on tegemist eksitusega, valeviitega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seda enam, et kaevatud otsuses on tuginetud ka asjakohasele õigusnormile - HMS § 79 lg 1 p
85. Vaidlustatud 29.06.
86. a otsusest nähtuvalt PMTK on käsitanud Ferroline Grupi nimetatud taotlust vaidena MKS § 137 lg 1 ja 2 mõistes. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on jätnud alusetult kaebaja poolt 13.05.2011 esitatud taotluse revisjonis subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamiseks läbi vaatamata, tõlgendanud kaebaja taotlust ekslikult vaideks ning et taotluse läbivaatamata jätmine ei võimalda Ferroline Grupil enda õiguste rikkumise eest efektiivselt ja tõhusalt kaitsta. Seega on käesoleva vaidluse põhiküsimus, kuidas käsitada Ferroline Grupi 13.05.2011 taotlust. Kohus, arvestades eelmärgitud asjaolusid, ei nõustu kaebuse esitaja positsiooniga ja leiab sarnaselt vastustajaga, et Ferroline Grupi kaebus on ilmselgelt alusetu. Kohus põhjendab oma seisukohta eelkõige järgmiselt.
87. RvastS § 4 lg 1 kohaselt isik võib nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju. Sama paragrahvi lg 3 järgi taotluse toimingu lõpetamiseks võib esitada toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. MKS § 137 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 alusel menetlusosalisel on õigus vaidlustada ka: 1) viivitust; 2) tegevusetust; 3) ametiisiku või eksperdi taandamisest keeldumist; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamist; 5) muid maksuhalduri toiminguid. 13.05.2011 taotlusest nähtuvalt nõude lõpetada kaebaja õiguste rikkumine on põhjustanud Ferroline Grupi suhtes 04.12.2007 alustatud revisjoni jätkamine. Seega formaalselt isik võib esitada nii RvastS § 4 lg 1 alusel nõude (taotluse) haldusorgani jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamiseks kui ka samade toimingute peale MKS § 137 lg 2 alusel vaide. Antud juhul ei ole tegemist suvalise haldusmenetlusega, vaid maksumenetlusega ning vastavalt MKS § 1 lg-le 1 maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulenevalt MKS §-st 16 RvastS-s sätestatut kohaldatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel. 7 Kohus leiab eelmärgitut arvestades, et kui taotluses vaidlustatakse maksuhalduri tegevust (toiminguid) maksumenetluse (revisjoni) läbiviimisel ja nõutakse maksukohustuslase õiguste rikkumise (revisjonitoimingute) lõpetamist, siis tuleb niisugust pöördumist käsitada MKS alusel vaidena. Kohus rõhutab, et maksukohustuslase pöördumise kvalifitseerimisel ei oma määravat tähtsust õiguslik alus, millele tuginevalt isik mingi taotluse esitab ja kuidas ta oma pöördumise pealkirjastab, vaid oluline on välja selgitada isiku tegelik tahe ja eesmärk. Analoogne on olukord kohtusse pöördumisel, kus isik ei pruugi pealkirjastada oma pöördumist kaebusena ja kohus ei pea lähtuma asja lahendamisel kaebuse sõnastusest (hõlmab ka õiguslikku alust), vaid taotlusest. Ühtlasi kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ehk selgitab muu hulgas välja kaebaja tegeliku tahte. Samamoodi tuleb haldusorganil, antud juhul PMTK-l, hinnata maksukohustuslase pöördumist ja seda eelkõige vastava eriseaduse - MKS - alusel. Nii nagu kohtusse võib esitada kohustamisja keelamisnõudeid, nii ka vaide esitamisega on isikul võimalik nõuda „halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist“ (vt HMS § 72). Kaebuses märgitu kohaselt „jätkuvaks toiminguks“ pidas kaebaja tema suhtes läbiviidavat maksurevisjoni. Järelikult neil asjaoludel on vastustaja käsitanud Ferroline Grupi 13.05.2011 taotlust lõpetada tema õiguste rikkumine õigesti vaidena PMTK maksumenetlustoimingute peale. Tõik, et kaebaja on taotluses teinud rõhuasetuse õiguste rikkumise lõpetamisele ning ei ole palunud lõpetada tema suhtes jätkuvalt läbiviidav revisjon ja selle raames sooritatavad revisjonitoimingud, ei muuda vaiet muuks taotluseks. Ka vaide (nagu kohtukaebusegi) võib esitada ikkagi see isik, kelle subjektiivseid õigusi on väidetavalt rikutud.
88. Ferroline Grupi 13.05.2011 taotlusest ilmneb selgelt kaebaja tahe (eesmärk): et maksuhaldur lõpetaks tema suhtes läbiviidava revisjoni ja selle raames sooritatavad revisjonitoimingud, kuna need rikuvad väidetavalt isiku õigusi ja on vastuolus MKS § 10 lg-ga
89. Viidatud sätte kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Samuti on väidetavalt tegemist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2010/C 83/02) artikkel 14 lg 1 nõuete rikkumisega. Ferroline Grupp heidab taotluses PMTK-le ette, et vaiet vaadati läbi 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva (kuigi vaide lahendaja ei ole PMTK, vaid MTA, mis viitab sellele, nagu ka kaebaja arvates pidanuks taotluse/vaide lahendama just MTA). Kaebaja leiab, et vastustaja on maksumenetluses ületanud mõistliku aja piirid ja õigusriigis pole normaalne, et kaebaja peab taluma ja alustama enda õiguste kaitseks paralleelseid menetlusi ja ka vaatamata kohtusse pöördumisele taluma enda õiguste jätkuvat rikkumist. Oma täiendavates selgitustes kohtule kaebaja leiab samuti, et tema õigusi rikub pelgalt tema suhtes revisjoni läbiviimine, mida maksuhaldur jätkab vaatamata Tallinna halduskohus vaidlustatud haldusaktidele. Seega on selged ka taotluse motiivid (alused), miks kaebaja peab jätkuvat revisjoni õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks.
90. Oma kaebuses 01.04.
91. a vaideotsuse p 3 tühistamiseks haldusasjas nr 3-11-1080 on Ferroline Grupp motiveerinud kaebust, st põhjendanud enda subjektiivsete õiguste rikkumist, järgmisega: vaideotsusega ettekirjutuste tegemine PMTK-le asja uuesti otsustamiseks tingib revisjoni taasjätkamise olukorras, kus revisjoni tähtaeg on ebamõistlikult pikk; vaiet vaadati läbi 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva, kuigi seadusest tulenev vaide läbivaatamise tähtaeg on 30 päeva. Nimetatud aja jooksul oli vaiet läbivaataval MTA-l võimalik hinnata maksuotsus kõikides materiaal- ja menetlusõiguslikest aspektidest ning vajadusel koguda täiendavaid tõendeid; vaideotsusega saadeti asi uuesti otsustamiseks teist korda, mis tähendab, et maksuhaldur peab samadel asjaoludel maksusumma määramise osas võtma vastu otsuse kolmandat korda, mis on vastuolus MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega. 8 Samas asjas on kaebaja edutult taotlenud esialgse õiguskaitse korras peatada 01.04.2011 vaideotsuse p 3 kehtivus või täitmine ning keelata revisjoni läbiviimine kuni haldusasjas nr 311-1080 lahendi jõustumiseni. Muu hulgas on kaebaja nimetatud rahuldamata jäetud taotlust põhjendanud järgmiselt: „Praegusel on juhul on kaebuse esitaja vaideotsuse vaidlustamisega püüdnud tõrjuda õiguste rikkumist, mida toob endaga kaasa revisjoni jätkamine selle ebamõistliku pikkuse tõttu. Pelgalt kaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste rikkumist peatanud, vaid maksuhaldur on õiguste rikkumist jätkanud. Seepärast on kaebuse esitaja pidanud õiguste rikkumist taluma ja alustama enda õiguste kaitseks paralleelseid menetlusi – vaidlustades haldusakti ja toiminguid. Selline olukord ei ole õigusriigis normaalne, kus vaatamata kohtusse pöördumisel peab isik jätkuvalt õiguste rikkumist taluma ja neid rikkumisi erinevate kaebusega tõrjuma. Antud juhul tuleb lõpetada kaebuse esitaja õiguste vältav rikkumine seeläbi, et kohus peatab esialgse õiguskaitse korras vaideotsuse punkti 3 kehtivuse või täitmise. See võimaldab nõuda maksuhaldurilt kaebaja õiguste rikkumise vältimist kuni kohtuvaidluse lõpuni.“ Käesolevaks ajaks Tallinna halduskohus haldusasjas nr 3-11-1080 teinud küll 19.10.2011 otsuse Ferroline Grupi kaebuse rahuldamata jätmise kohta, kuid kuna kaebaja on esitanud selle peale apellatsioonkaebuse, on asi endiselt kohtu menetluses. Muu hulgas halduskohus leidis, et kaevatava vaideotsuse punkti 3 vaidlustamisega (tühistamisega) ei saavuta kaebaja maksumenetluse jätkumise lõpetamist. PMTK poolt läbi viidava maksumenetluse jätkumise lõpetamiseks on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada menetluse jätkamise korraldust, mida kaebaja on ka juba teinud.
92. Haldusasjas nr 3-11-1080 tehtud kohtuotsuses viidatud PMTK 12.04.
93. a korraldusega nr 12.2-3/7485-4 otsustati jätkata 04.12.2007 korralduse nr 12.2-1/27930 alusel alustatud revisjoni ning revisjoni lõpetamise uueks tähtajaks määrati 30.09.
94. Haldusasjas nr 3-11-1184 taotleb Ferroline Grupp PMTK 12.04.
95. a korralduse tühistamist ja maksuhalduri kohustamist lõpetama Ferroline Grupi suhtes 04.12.2007 korraldusega nr 12.21/27930 alustatud revisjon. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane (jätkuv revisjon ei vasta MKS § 10 lg 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2010/C 83/02) artikkel 14 lg 1 nõuetele) ja rikub kaebaja subjektiivseid (õigust kiirele ja efektiivsele menetlusele). Kaebaja leiab, et teda kohustatakse taluma jätkuvalt revisjonitoiminguid olukorras, kus maksumenetluse on ületanud mõistliku aja piiri ning ühte ja sama maksustamise küsimust on juba eelneval otsustatud kaks korda, mis on MTA enda poolt tunnistatud kehtetuks. Kaebaja arvates nimetatust saab teha ühemõttelise järelduse, et maksukohustus muutvaid asjaolusid kaebaja tegevuses ei esine. „Järelikult tuleb maksumenetlus lõpetada ja väljastada kaebajale teade maksukohustust muutvate asjaolude mittetuvastamise kohta“ on Ferroline Grupi seisukoht nimetatud haldusasjas. Haldusasjas nr 3-11-1184 on menetlus peatatud kuni haldusasjas nr 3-11-1080 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
96. Seega ilmneb ülaltoodust, et 29.06.2011 otsuse tegemise ajaks oli kohtute menetluses ja on ka endiselt kaks Ferroline Grupi kaebust, mille mõlema eesmärgiks on, et lõpetataks tema suhtes 04.12.2007 korralduse nr 12.2-1/27930 alusel alustatud revisjon. Mõlemad kaebused on esitatud samadel põhimotiividel: PMTK poolt MKS § 10 lg 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2010/C 83/02) artikkel 14 lg 1 nõuete rikkumine ehk kaebaja õiguse kiirele ja efektiivsele menetlusele rikkumine. Järelikult sisuliselt nii kohtukaebustes kui ka 13.05.2011 taotluses on Ferroline Grupi tahe suunatud „jätkuva toimingu“ (kaebaja suhtes läbiviidavat maksurevisjoni) lõpetamisele ja seda samadel põhjustel. Tõik, et kaebaja ei ole Tallinna halduskohtule esitatud kaebustes tõepoolest esitanud konkreetset õiguste rikkumise lõpetamise nõuet RvastS § 4 lg 1 alusel, ei muuda aga 9 ülalkirjeldatud asjaoludel põhjendamatuks maksuhalduri väidet sama eseme üle käivitunud halduskohtumenetlustest. MKS § 45 kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt HMS § 14 lg-st 6 haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata või teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Vastavalt MKS § 143 lg 1 p-le 5 vaie tagastatakse, kui selles asjas toimub kohtumenetlus (analoogne on HMS § 79 lg 1 p 5, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus). Kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et vastustaja on käsitanud Ferroline Grupi 13.05.2011 taotlust õigesti vaidena ja nimetatud vaie (taotlus) on olemuslikult esitatud „selles samas asjas“, milles toimuvad kohtumenetlused, kuna kaebaja lõppeesmärk on kõigil juhtudel kokkulangev vabaneda jätkuvast revisjonist ja sellega oma õiguste väidetavast rikkumisest - ning vaide (nn taotluse) ja kaebuste põhimotiivid on sealjuures samad. Seega väär on kaebaja väide, et nõuete aluseks olevate asjaolude sarnasus on antud juhul petlik. Järelikult, eriti olukorras, kus kohus ei ole pidanud vajalikuks keelata revisjoni läbiviimist kohtumenetluse ajal, oli igati õiguspärane jätta Ferroline Grupi 13.05.2011 vaie (taotlus) sisuliselt läbi vaatamata ja tagastada see eelviidatud alustel.
97. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kaebaja on eri menetlustes kurtnud, et ta on pidanud alustama enda õiguste kaitseks paralleelseid menetlusi – vaidlustades haldusakti ja toiminguid. Kohus ei pea seda küll vastustaja süüks, et Ferroline Grupp on alustanud oma õiguste kaitseks samas küsimuses paralleelseid menetlusi. Kaebeõigus on küll isiku põhiseaduslik õigus, kuid see, kuidas, kus ja millal seda menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes kõige efektiivsemalt kasutada, on isiku enda valik ja selle valiku tegemisel saab teda abistada tema lepinguline esindaja, kes on professionaalne õigusabi osutaja. Seetõttu ei näe kohus mingit vajadust uuesti taotleda PMTK-lt revisjoni lõpetamist olukorras, kus sama on sisulist taotletud kahes kohtumenetluses, mis pole lõpplahenduseni jõudnud. Kaebaja on teadlik vastustaja positsioonist neid kohtumenetlustes (läbitud olid ka vaidemenetlused), mistõttu ei saanud tal olla alust loota, et maksuhaldur Ferroline Grupi 13.05.2011 taotluse rahuldab enne, kui pole selge kohtu seisukoht revisjoni jätkumise õiguspärasuse osas. Seega, isegi kui PMTK-l oleks lasunud kohustus kaebaja taotlus sisuliselt lahendada, võib suure tõenäosusega aimata, milline oleks olnud selle lahendamise tulemus. Loomulikult ei oleks vastustaja keelduv otsus kaebajat rahuldanud (nagu teda ei rahuldanud ka taotluse/vaide tagastamine) ja Ferroline Grupp oleks ilmselt algatanud veel ühe paralleelse kohtumenetluse. Nagu öeldud, oma õiguste kaitse taktika ja strateegia valik on kaebaja enda pädevuses, ja ainuüksi paralleelmenetluste alustamine Ferroline Grupi poolt ei muuda võimalikku vastustajapoolset kaebaja õiguste rikkumist kuidagi raskemaks või ulatuslikumaks. Kõike eeltoodut (sh juba algatatud kohtumenetlusi) silmas pidades on vale ka kaebaja arvamus, et taotluse läbivaatamata jätmisega viivitamine ei võimalda kaebajal end õiguste rikkumise eest efektiivselt ja tõhusalt kaitsta. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et kaebuste esitamine kohtule ei takistanud maksuhalduril jätkata revisjoni läbiviimist. Miks oleks pidanudki, kui pelgalt kaebuse esitamine kaevatud haldusakti või toimingu täitmist või kehtivust ei peata, hiljem kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-11-1080 aga jäeti rahuldamata. Järelikult neil asjaoludel revisjoni jätkumine ei pidanud küll tingima PMTK-le 13.05.2011 taotluse esitamist. 9.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 109

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. 10 Käesoleval juhul kohus jätab Ferroline Grupi kaebuse rahuldamata ja kuna vastustaja ei ole omalt poolt kohtukulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis peavad mõlema poole võimalikud menetluskulud jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 11