TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1561 Otsuse kuupäev 27.09.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Lemmo Libergi kaebus Viru Vangla 11.09.2009. a kä

§ 641

p 1 ei sätesta keelatud esemena püksikummi, mistõttu ei ole selle omamine keelatud. Seetõttu puudub alus tema karistamiseks ja käskkiri on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et rikutud on tema põhiseadusest tulenevat õigust tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks ja õigust heale haldusele. Õigusi on rikutud sellega, et Viru Vangla direktor on vaideotsuse tegemisel rikkunud seadusest tulenevaid tähtaegu, vaie on lahendatud alles 6 kuu möödudes. Kaebaja leiab, et vangla on käitunud õigusvastaselt ning õigusvastase halduspraktika jätkamine on lubamatu. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud kavatsuse esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue Viru Vangla vastu. Samuti on kaebajal preventiivne huvi, et vangla lõpetaks õigusvastase halduspraktika ning jälgiks edaspidi seadusest tulenevaid tähtaegu. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 2 Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 p 1 kohaselt on kinni peetavale isikule keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Valvurite ettekannete kohaselt toimus 13.08.2009 osakonnas E7 läbiotsimine ning kambris nr 3411, kuhu oli paigutatud kinnipeetavad L. Liberg ja XX, leiti ülemise nari madratsi alt püksikumm pikkusega umbes 90 cm. L. Liberg tunnistas oma 13.08.2009 seletuskirjas, et leitud püksikumm kuulus talle ning ta kasutas seda oma vanglariietuse pükste peale panemiseks, kuna ta kaalub 115 kg ning püksid kukuvad muidu alla. Menetluse käigus selgitati, et tegemist on keelatud esemega. L. Liberg ei kasutanud püksikummi sihtotstarbeliselt, see oli peidetud madratsi alla ning ese oli selline, et sellega on võimalik tekitada vigastusi. Keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja märgib, et kaebaja paigutati Viru Vanglasse 23.07.

1. Asjaolu, et vanglaametnikud ei võtnud/leidnud kaebajalt kohe keelatud esemeid, ei tähenda, et kaebajal sai tekkida alus arvata, et tegemist on lubatud esemetega. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (Tartu Vanglas 27.03.2009 ja Viru Vanglas 24.07.2009), mistõttu kaebaja pidi olema teadlik, millised on keelatud esemed ning hoiduma keelatud esemete omamisest. Kaebaja väitel otsiti ta läbi 04.08.2010 osakonda E7 paigutamisel, siis võeti ära Tartu Vanglas väljastatud nimesildi nöör, millega oli kokku seotud madratsirull ja kaks püksikummi. Kolmas püksikumm, mis oli tema pükste peal, jäeti alles kui ta selgitas selle vajadust. Kaebaja selgitab, et üks 04.08.2009 läbiotsijatest oli valvur E. Seier, kes aga 13.08.2010 läbiotsimisel varem kambrisse lubatud püksikummi ära võttis. Seoses selle väitega märgib vastustaja, et 04.08.2009 kohta ei ole koostatud akti, et L. Libergilt oleks esemeid ära võetud. Valvur E. Seier kinnitab, et nägi 13.08.2009 läbiotsimisel püksikummi esmakordselt ning ta ei ole kaebajale aluspükstest eemaldatud püksikummi kambrisse lubanud. Seega on kaebaja väited läbiotsimisel ära võetud esemete ning püksikummi kambrisse lubamise kohta alusetud. Samuti ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus viidanud, et valvurid on keelatud eseme kambrisse lubanud, mis näitab, et kaebaja väited on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Vastustaja märgib, et tähtsust ei oma, kuidas täpselt keelatud ese kaebaja kambrisse sattus. Kinnipeetavatel ei ole keelatud esemete omamine lubatud, mistõttu ei olnud vajalik menetluse käigus välja selgitada keelatud eseme kambrisse sattumise asjaolusid. Vajalik ei olnud võtta ka täiendavat seletust läbiotsimise juures viibinud inspektor-kontaktisik K. Luurilt, sest vaidlust ei olnud selles, et 13.08.2009 leiti kaebaja kambrist madratsi alt 90 cm pikkune püksikumm. Kaebaja ise tunnistas, et tegemist oli tema püksikummiga ning nõustus ka sellega, et püksikumm oli madratsi all. Seega ei saanud inspektor-kontaktisik K. Luuri seletus menetluse käiku kuidagi 3 mõjutada ning ka kaebaja ise ei ole selgitanud, millise kaalutlusvea sai kaasa tuua K. Luuri'It seletuse mitte võtmine. VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinni peetavale isikule keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VSkE § 641 p-st 1 tuleneb, et keelatud on esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi ning punktis olev loetelu ei ole ammendav. Seega ei ole oluline, et VSkE-s ei ole eraldi nimetatud keelatud esemena püksikummi, oluline on, et püksikumm vastab VSkE-s sätestatud tingimustele. 90 cm pikkune aluspükstest eemaldatud püksikumm on ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Püksikummi saab kasutada nii isiku enda kui ka teiste isikute tervise kahjustamiseks, nt kägistamiseks, kummi saab kasuta isiku kinnisidumiseks, mistõttu on tegemist keelatud esemega VSkE § 641 p 1 mõistes. Vangla tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada, sh ei lahendatud tähtaegselt ka L. Liberg'i esitatud vaiet. Tegemist ei olnud kaebaja vaide tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga.
2. aastal esitasid kinni peetavad isikud Viru Vanglale edastamiseks või lahendamiseks kokku 850 vaiet ning 2010 aasta 31.05.2010 seisuga on esitatud 395 vaiet. Vangla on teadlik VangS 11 lg 7 tulenevast tähtajast vaiete lahendamiseks ning üritab olukorda täiendava tööjõu leidmisega ning töökorralduse muudatustega parandada. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on 10.09.2009 otsuses nr 3-3-1-24-09 leidnud, et isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine isikule andma konkreetse eelise, mitte ainult tõdemuse, et haldusorgan on õigusvastaselt käitunud. L. Liberg ei ole oma kaebuses ära näidanud, kuidas aitab tema kaebuse rahuldamine kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel, mistõttu ei ole põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil piisav. Põhjendatud huviks võib olla küll kahjunõude esitamine, kuid ei piisa ainult paljasõnalisest väitest esitada kahju hüvitamise nõue, vaid see nõue peab olema reaalselt võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1, mille kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamine, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangla käitumine vaide hilinenud lahendamisel ei saanud tuua kaasa RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärge, mistõttu ei ole kaebajal põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja taotleb tühistada Viru Vangla II üksuse juhi N. Puškarjovi 11.09.2009 käskkiri nr 63/2121-D, tunnistada õigusvastaseks ja Viru Vangla toiming – 04.10.2009.a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamine ning kohustada Viru Vanglat järgima seadusest tulenevaid tähtaegu.
3. Viru Vangla 11.09.
4. a käskkirja nr 6-3/2121-D tühistamise nõue 4 Viru Vangla 11.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2121-D määrati kinnipeetavale Lemmo Libergile keelatud eseme omamise eest distsiplinaarkaristusena noomitus (tl 18). Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine 90 cm pikkuse püksikummi omamises. Vaidlust ei ole selles, et 13.08.2009 läbiotsimise käigus kambris nr 3411, kuhu oli paigutatud kinnipeetavad Lemmo Liberg ja XX, leiti ülemise nari madratsi alt püksikumm pikkusega umbes 90 cm. L. Liberg on tunnistanud, et püksikumm kuulus talle. Kaebaja on seisukohal,

§ 641

p 1 ei sätesta keelatud esemena püksikummi, mistõttu ei ole selle omamine keelatud. Tal ei olnud alust arvata, et tegemist on keelatud esemetega. Valvurid ise lubasid tal kummi kambrisse kaasa võtta. Kaebaja selgitab, et saabudes 21.07.2009 Viru Vanglasse otsiti kõik tema asjad põhjalikult läbi, tal oli kaasas 3 püksikummi, millest üks oli tema pükste peal, hoides pükse üleval. Läbiotsijad ei teinud talle ühtegi märkust ning lubasid need kambrisse kaasa võtta. Kaebaja otsiti läbi ka 04.08.2010 vastuvõtuosakonnast kambrisse paigutamisel, siis võeti ära nöör, millega oli kokku seotud madratsirull ja kaks püksikummi. Kolmas püksikumm, mis oli tema pükste peal, jäeti alles kui ta selgitas, et vajab seda pükste üleval hoidmiseks. Üks 04.08.2009 läbiotsijatest oli valvur Ergo Seier, kes aga 13.08.2010 läbiotsimisel varem kambrisse lubatud püksikummi ära võttis. Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 641 p 1 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud: esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Asjaolust,

§ 641

p-s 1 ei nimetata püksikummi ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole keelatud esemega. VSE § 641 p-s 1 nimetatud esemete loetelu on näitlik ja ei ole ammendav. VSE § 641 p-st 1 tuleneb, et keelatud on esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Kohus nõustub vastustajaga, et 90 cm pikkune aluspükstest eemaldatud püksikumm on ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Kui VSE § 641 p-s 1 nimetatakse nööri ja niiti, leiab kohus, et ka kumm on esemeks, mida on võimalik kasutada nii isiku enda kui ka teiste isikute tervise kahjustamiseks, nt kägistamiseks, kummi saab kasuta ka isiku kinnisidumiseks. Seetõttu on tegemist keelatud esemega VSE § 641 p 1 mõistes. Kaebuse esitaja väide, et valvur E. Seier ise lubas kummi kambrisse on paljasõnaline. 04.08.2009 läbiotsimise kohta ei ole koostatud akti, et L. Libergilt oleks esemeid ära võetud (tl 32). Valvur E. Seieri seletuskirja kohaselt nägi ta 13.08.2009 läbiotsimisel püksikummi esmakordselt ning ta ei ole kaebajale püksikummi kambrisse lubanud (tl 29). Kui kaebaja oli veendunud, et püksikumm ei ole keelatud ese ning valvurid ise lubasid tal selle kambrisse kaasa võtta, siis ei oleks olnud vajadust peita kumm ülemise nari madratsi alla. Keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Ekslik on kaebuse esitaja arvamus, et K. Luurilt seletuse võtmine oleks võinud mõjutada menetluse käiku ja vangla kaalutlusotsust. Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimise juures viibinud inspektor-kontaktisik K. Luurilt seletuse võtmata ei saanud menetluse käiku kuidagi mõjutada ega toonud kaasa kaalutlusviga. 5 Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Määratud karistus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 11.09.

1. a käskkiri nr 6-3/2121-D on õiguspärane haldusakt, millega ei rikutud Lemmo Libergi subjektiivseid õigusi. Seega ei kuulu Lemmo Libergi esitatud tühistamisnõue rahuldamisele.
2. Vaide menetlemise tähtaja ületamise õigusvastaseks tunnistamise ja tähtaegade järgimiseks kohustamise nõue Kaebaja leiab, et Viru Vangla direktor on vaideotsuse tegemisel rikkunud seadusest tulenevaid tähtaegu ja kaebaja põhiseadusest tulenevat õigust tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks ja õigust heale haldusele. Kaebaja märgib põhjendatud huvina kavatsuse esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue Viru Vangla vastu. Samuti on kaebajal preventiivne huvi, et vangla lõpetaks õigusvastase halduspraktika ning jälgiks edaspidi seadusest tulenevaid tähtaegu. Kuna kaebaja on selgelt väljendanud põhjendatud huvi tema vaide menetlemise tähtaja ületamise õigusvastaseks tunnistamise suhtes, käsitleb kohus kaebaja taotlust tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming – 04.10.2009.a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamine iseseisva tuvastusnõudena. Viru Vangla tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga ei jõudnud L. Libergi esitatud vaiet tähtaegselt lahendada. Tegemist ei olnud kaebaja vaide tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga. Vangla on teadlik VangS 11 lg 7 tulenevast tähtajast vaiete lahendamiseks ning üritab olukorda täiendava tööjõu leidmisega ning töökorralduse muudatustega parandada. 21.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p-s 17 märgib Riigikohtu halduskolleegium: Tuvastamiskaebuse esitamiseks on põhjendatud huvina kohtupraktikas aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kohtul tuleb tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle raames ei tohi kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-3-1-88-09). Kohus on seisukohal, et asjaolusid arvestades ei oleks Lemmo Libergi kahju hüvitamise nõudel ilmselgelt perspektiivi. Vaide läbivaatamisega viivitamine ei saanud kaebajale tekitada sellist (mittevaralist) kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Kaebuse esitajal oli vaide läbivaatamise tähtaja möödumisel vaide läbivaatamise tulemusi ära ootamata võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohe kohtusse. Eelviidatud kohtulahendis märgib Riigikohtu halduskolleegium veel järgnevat: Kolleegium on varasemalt selgitanud, et olukorras, kus isik on minetanud muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused, võib toimingu õigusvastasuse tuvastamine olla isiku jaoks küll moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks olulist märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid sellest reeglina põhjendatud huvi olemasoluks ei piisa (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus nr 3-3-1-4-10). Vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda iseenesest kahjulikke tagajärgi, tagajärgede kõrvaldamiseks (viivituse kõrvaldamine) oleks võinud viia tähtaegselt 6 esitatud kohustamiskaebus, mida kaebaja Justiitsministeeriumile ega kohtule esitanud aga ei ole. Samas ei tähenda kohustamiskaebuse esitamata jätmine tuvastamiskaebuse esitamise võimatust. ( p 19) /…/ Vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kui pikk või lühike oli vaide edastamisega viivitamine ega vangla tegevuse tahtlikkus ning rikkumise vorm ja ulatus, sest nimetatud asjaolud omavad tähtsust kahju hüvitamise kaebuse mitte aga tuvastamiskaebuse lahendamisel ( p 21). /…/ Kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium rõhutab, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus. Küll võib tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina olla piisav näiteks kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsus. Käesoleva asja asjaolud ei viita õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisele, mistõttu ei ole preventiivse huvi puudumine ilmselge. /…/ Riigikohtu halduskolleegium on eelviidatud kohtuasjas tühistanud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tunnistanud Viru Vangla viivituse õigusvastaseks. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-24-10 aktsepteerib kohus tuvastusnõude esitamist preventiivsel eesmärgil ning rahuldab kaebuse taotluse tunnistada õigusvastaseks 04.10.2009.a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamine. Kaebaja on esitanud ka Viru Vangla seadusest tulenevate tähtaegade järgimiseks kohustamise taotluse. Selle taotluse jätab kohus rahuldamata. 06.03.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01 selgitab Riigikohtu halduskolleegium: Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Seega saab kohus kohustada haldusorganit konkreetse kaebajat puudutava toimingu sooritamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud mingi konkreetse haldustoimingu sooritamiseks kohustamist, vaid on esitanud üldise nõude, et vangla edaspidi järgiks seadusest tulenevaid tähtaegu. Kohus ei saa teha vanglale üldist ettekirjutust, et kõikide vaiete lahendamisel või Lemmo Libergi vaiete lahendamisel, mida ta kunagi tulevikus ehk kavatseb esitada, järgitaks Viru Vanglas seadusest tulenevaid tähtaegu. 7 Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla toimingu - 04.10.
7. a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamine. Muude taotluste osas jääb kaebus rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 8