2-11-32089/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32089 Tsiviilasi R H hagi RP vastu elatise suurendamise nõudes 1251,00 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Hageja: R H (isikukood xxx, elukoht xxx ); Kostja: RP (isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista kostjalt RP elatis hageja R H (isikukood xxx) kasuks igakuiselt summas 95,87 EUR (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti, väljamõistetud elatisest on kostja ajavahemikul 13.07.2011.a-03.02.2012.a tasunud 766,96 eurot.) alates 11.07.2011.a kuni R H põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule 11.07.2011.a esitatud ja 17.07.2011.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis igakuiselt miinimumsummas 139,00 eurot kuus. Kuni hageja täisealiseks saamiseni maksis RP Harju Maakohtu 22.10.2007 määruse alusel elatist R H ülalpidamiseks 95,87 eurot (1500,00 Eesti krooni) kuus hageja ema K H arveldusarvele. Kostja vastuväited Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles on märkinud, et on 22.10.2007.a kohtumääruse alusel igakuiselt maksnud hagejale elatist summas 95,87 eurot ning on nõus ka edaspidi elatist summas 95,00 eurot kuus maksma. Kostja on töötuna arvele võetud ning maksab elatist lisaks hagejale ka M H ülalpidamiseks. Samuti on kostjal vaja ülal pidada abielust H P sündinud tü- tart KLP. Kostja on seisukohal, et hagejale makstava elatise summa suurendamine seaks ebavõrdsesse olukorda kostja teised alaealised lapsed. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde ja ei soovi hagi muuta ega tühistada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 290,00 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 145,00 eurot. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja elatis miinimumsummas. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on peale R H veel tütred M H (sünd XXX.a) ja KL P (sünd XXX.a). Kostja töötus ei saa iseenesest olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumsumma, kuid asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel ilmselt osutuks vähem kindlustatuks kui hageja, on põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla PKS §-s 101 lg-s 1 ettenähtud suuruse. Arvestades asjaolu, et kostjal on olnud võimalik R H ülalpidamiseks maksta 95,87 eurot kuus ning kostja on elatist ka menetluse käigus tasunud (kostja on ajavahemikul 13.07.2011.a03.02.2012.a tasunud igakuiselt 95,87 eurot, kokku 766,96 eurot), peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista elatise R H kasuks summas 95,87 eurot kuus. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda võrdsetes osades, kuna kostja on hagejale igakuiselt elatist tasunud. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimiku materjalidest, et pooled oleks menetluskulu kandnud. Koidula Laurisaar Kohtunik 2