Obsah (7)

§ 95§ 94§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

2-11-19752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2012 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-19752 Tsiviilasi E. J. hagi K.

) §94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

§ 95

sätetel isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Eeltoodud sätete alusel on hageja õigustatud isikuks hagi esitamiseks.

§ 94

lg 2 sätetel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Pooled ei vaidle käesoleval ajal selle üle, et hageja põlvneb kostjast. Kohtule on esitatud ekspertiisiakt nr * DNA ekspertiisi teostamise kohta. Ekspertiisiakti kohaselt K. R. isadus E. J. suhtes ei ole välistatud ning K. R. saab väga suure tõenäosusega olla E. J. bioloogiline isa. Arvestades kostja omaksvõttu ning tõendiks olevat eksperdi arvamust, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et E. J. põlvneb K. R.. Nimetatud asjaolud võimaldavad pidada K. R. E. J. isaks ja seega tuleb lugeda tuvastatuks, et E. J. põlvneb K. R.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 22.12.2011 nr 169 määrusega kehtestatud töötasu alammäär on 290 eurot kuus alates 01.01.

1. Kuni 31.12.2011 oli töötasu alammäär vastavalt Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt 278,01 eurot. Seega elatise alammäär kuni 31.12.2011 oli 139,01 eurot kuus aja alates 01.01.2012 on 145 eurot kuus. Hageja on vähendanud elatise nõuet ja vähendatud nõude kohaselt nõuab elatist alates 13.06.2011 summas 139,01 eurot kuus kuni 31.12.2011 ning alates 01.01.2012 nõuab hageja 3 elatist 145 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni. Kostja nimetatud nõudele vastu ei vaielnud ning võttis selles osas hagi õigeks. Eeltoodu alusel asub kohus asub seisukohale, et kostja on hagi nii põlvnemise nõudes kui ka vähendatud elatise nõudes omaks võtnud, mistõttu esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 1 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et menetluskuludest poolte kanda jäävad võrdsetes osades tasutud ekspertiisikulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv põlvnemise nõudelt. Kostja nõustus, et ta maksab hagejale ½ hageja poolt tasutud põlvnemise riigilõivust. Kostja esindaja kulud jäävad kostja enda kanda. Kohus leiab, et poolte selline kokkulepe on õiglane ja vastab TsMS § 164 lg 2 sätetele. Hageja tasus 20.05.2011 põlvnemise nõudelt riigilõivu summas 319,55 eurot. ½ tasutud riigilõivust on 159,78 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4