Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174

2-11-46490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 26. jaanuar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-46490 Tsiviila

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Arvestades, et kostja elab Prantsusmaal ning ei saa ärakuulamiseks Eestisse ilmuda, kuulas kohus kostja ära e-posti teel (tl 47-48). Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.
2. a. liitumise- ja teenuse osutamise lepingu ja seadme kasutamise lepingud (tl 4-7). Hageja esitas kostjale 01.11.2008 arve summas 38,98 eurot, 01.12.2008 summas 29,35 eurot, 01.01.2009 summas 49,18 eurot, 01.02.2009 summas 4,22 eurot, 01.03.2009 summas 10,10 eurot ja 01.04.2009 kolm erinevat arvet summades 9,59 eurot, 95,23 eurot ja 63,27 eurot, kogusummas on arveid esitatud 299,92 eurot (tl 14-21). Pooltel on vaidlus 235,39 eurot ületava põhinõude osas ning viiviste tasumise kohustuses.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kokkulepitud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on leidnud, et hageja nõue on põhjendamatu, sest kostja ei ole arveid kätte saanud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja väited, et ta on arved saanud kätte alles koos hagiavaldusega 11.10.2011 on vastuolus kostja enda seletustega. Esimeses kohtule edastatud vastuses märkis kostja, et üritas alates 2009.a. algusest võtta hagejaga ühendust ning leppida kokku arvete tasumine osadena. Eeltoodust nähtub, et kostja oli hagis esitatud nõude aluseks olevate arvetega tutvunud ning teadlik võlgnevuse olemasolust juba
4. aastal. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et kostja sai arvetest teada alles hagiavalduse kättesaamisel. Vastupidist ei ole kostja ka tõendanud. Kohus märgib ka seda, et üldtingimuste punkt 5.2.2 järgi oli kostjal kohustus teatada hagejale enda kontaktandmete muutumisest. Kohus leiab, et kostja sai arved kätte ning oli teadlik kohustusest tasuda arvetel märgitud summad. Asjas esitatud tõendite alusel peab kohus põhinõuet summas 299,92 eurot põhjendatuks ning mõistab selle kostjalt välja.
5. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus ei nõustu kostjaga, et viivisenõue on põhjendamatu. Viivise tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punktist 8.
6. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud lepingutingimustega ning nendest teadlik. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja oli arvete sisust teadlik. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist 0,2% päevas. Võlausaldajal on õigus panna oma nõue maksma selle aegumistähtaja jooksul, mida hageja on ka teinud. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (RKTsKo 3-2-1-70-09, p 14). Hagejal ei olnud kohustust teatada kostjale pärast arvete esitamist eraldi veel ka viivise nõudmisest. Kostja on kohtule esitatud kirjavahetuses (tl 57) viidanud viivist käsitleva tüüptingimuse tühisusele viivisemäära ebamõistlikkuse tõttu. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud viivisemäära ebamõistlikkus. Põhinõudest väiksema viivise ebamõistlikkust peab tõendama kostja (RKTsKo 3-2-1-87-10, p 12). Eeltoodud kostja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et viivisenõue on täies ulatuses 3 2-11-46490 põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.

§ 367

alusel mõistab kohus kostjalt välja ka pärast hagiavalduse esitamist 29.09.2011 sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskulud 13. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4