Obsah (6)

§ 436§ 122§ 125§ 123§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 25. novembril 2011.a., Tallinnas teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 03.06.2010.a. (t/l 74-78) Eesti Vabariigi Kohtute Raamatupidamiskeskuse avalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu registriosakonna xxx.a. määrusega nr. XXX määratud rahatrahv (t/l 69-70). Hageja sai täitemenetluse alustamisest teada elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.07.2010.a. kohtutäituri Kairi Kumm’i poolt avaldatud täitekutsest (t/l 59-60). Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu registriosakonna xxx.a. määruse nr. XXX suhtes ega tugine sellele kui asjaolule.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule hagi, milles vaidlustab täitedokumendi täitmise korda. Riigikohus on 02.06.2008.a. tsiviilasjas nr. 3-2-1-42-08 tehtud määruse p. 16 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus 2 võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hageja ei vaidlusta antud juhul hagis täitedokumendi aluseks olevat nõuet, vaid on suunanud nõude täitedokumendi täitmise korra vastu ja toonud esile asjaolu, et täitmisele on pööratud avalduse esitamiseks veel jõustumata määrus registriasjas.
3. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Sama sätte lg 4 kohaselt on kohtutäituril õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes.
4. Riigikohus on kohtulahendi nr. 3-2-1-116-09 p. 10 märkinud, et kui võlgniku arvates alustas kohtutäitur täitemenetlust täitedokumendi alusel, mis ei kuulu täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, saab võlgnik esitada TMS § 217 lg 1 järgi kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähtaeg on sama paragrahvi
5. lõike kohaselt ennistatav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Kostja on osundanud 11.11.2011.a. kohtule saadetud menetlusdokumendis sellele, et hageja on realiseerinud TMS § 217 lg 1 alusel õiguse vaidlustada täitemenetluse alustamine tema suhtes registriasjas nr. XXX ja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele tsiviilasi nr. 2-10-44267 (t/l 106-108). Hageja ei tugine asjaolule, et registriasjas nr. XXX määratud rahatrahv summas 3 500 krooni 2007.a. majandusaasta aruande esitamata jätmise eest on tasutud, ajatatud või esineb hagejal õigus nõude tasaarvestamiseks. Eeltoodu alusel ei esine asjaolusid, millega hageja nõudeõigust TMS § 221 alusel sisustada. Hageja nõue on tervikuna põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda

§ 123ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, s.t.

varalise nõudena. Hageja soovib vabaneda kohustusest tasuda rahatrahvi summas 223,69 eurot (3 500 krooni). Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 223,69 eurot. Menetluskulude jaotamine 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt 3 näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4