← Eesti

2-09-44362/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-44362 Tsiviilasi OÜ Ženeli EST (pankrotis) hagi Jelena Rudniku vastu 26 206.97 euro nõudes Tsiviilasja hind 319.55 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jelena Rudniku apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Jelena Rudnik (isikukood: XXXXXXXXXXX; postiaadress: XXX) Vastustaja (hageja): OÜ Ženeli EST, pankrotis (registrikood: 11003987; asukoht: Ida Virumaa Jõhvi Tammsaare 26-2), esindaja pankrotihaldur T.E. esindajad RESOLUTSIOON
  5. Muuta Viru Maakohtu 09.03.2011 otsuse p-i 4, millega mõisteti kostjalt välja riigilõiv riigi tuludesse.
  6. Teha selles osas uus otsus, millega: 2.1.Mõista Jelena Rudnikult Eesti Vabariigi kasuks 2 904,78 (kaks tuhat üheksasada neli eurot ja 78 senti) maakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu katteks. Riigilõiv osamaksuna tuleb summas tasuda 242,06 igakuise (kakssada nelikümmend kaks eurot ja 06 senti). Esimene makse tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 2900078567, Swedbankis, selgitusse viitenumbriga kohtuasja number. Järgmised maksed tuleb tasuda igakuiselt 11 kuu jooksul kuu
  7. kuupäevaks.
  8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  10. OÜ Ženeli EST (pankrotis) esitas 04.09.
  11. a kohtule hagi Jelena Rudniku vastu 26 206.97 euro (410 050 krooni) nõudes. 2 Hageja pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 23.02.
  12. a kohtumäärusega. Hageja juhatuse liige Jelena Rudnik kinnitas pankrotimenetluse käigus ajutisele haldurile, et hageja ainus väärtust omav vara, s.o õmblustsehh müüdi
  13. a juulis hinnaga 300 900 krooni. Pärast 25.11.
  14. a kohtuistungit teatas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, et
  15. a detsembris deklareeriti hageja poolt käibemaksuga maksustatavat käivet
  16. a oktoobrikuu sularahaarve nr 2 alusel summas 410 050 krooni. Kontrollimisel esitas kostja haldurile 15.07.
  17. a sõlmitud notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluvate seadmete ja asjade müük OÜ-le Kiotto. Lepinguga tutvudes selgus, et tegelik hagejale kuulunud seadmete ja asjade lepingujärgne müügihind oli 760 484 krooni. Halduri pärimisele vastas kostja, et Ženeli EST bilansis kajastunud õmblustsehhi koosseisu kuulunud seadmed ja asjad kuulusid osaliselt kostjale kui füüsilisest isikust ettevõtjale ning seetõttu sai ta arve nr 2 alusel tasutud raha summas 410 050 krooni eraisikuna. Kostja ei ole maksnud OÜ-lt Kiotto saadud raha hageja kassasse ega pangakontole, kuigi juhatuse liikmena oleks pidanud seda tegema, seega tekitas kostja hagejale kahju summas 410 050 krooni.
  18. Hostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel võõrandati 15.07.
  19. a müügitehinguga osaliselt tema kui eraisiku vara. Perioodil
  20. a kuni
  21. a omandas kostja eraisikuna olulises koguses õmblusseadmeid ja -tarvikuid. OÜ-ga Kiotto jõuti kokkuleppele, et OÜ Kiotto omandab ettevõtte valduses (õmblustsehhis) oleva vara tervikuna, hinnaga 300 900 krooni. Kostja isiklikku vara võõrandati ca 300 000 krooni eest. Ülaltoodust lähtuvalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  22. 21.02.
  23. a kohtuistungil esitas kostja kohtule avalduse, milles palus hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja märkis, et soovib hagi rahuldada kinnisvara müügiarvelt ning võõrandada kinnisvara pankrotihalduri vahendusel. Kostja nõustus sellega, et kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega ja hagi rahuldamisega õigeksvõtuotsusega. MAAKOHTU LAHEND
  24. Viru Maakohus rahuldas 09.03.
  25. a otsusega OÜ Ženeli EST (pankrotis) hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistis välja Jelena Rudnikult OÜ Ženeli EST (pankrotis) kasuks võlgnevuse 26 206.97 eurot. Kohus jättis kõik menetluskulud Jelena Rudniku kanda. Kohus mõistis välja Jelena Rudnikult Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu summas 2 904.78 eurot, mis tuli tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga
  26. osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul summas 484.13 eurotkuus alates 01.04.
  27. a kuni 01.10.
  28. a. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Kohus leidis, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 26 206.97 eurot (410 050 krooni). Viru Maakohtu 07.09.
  29. a määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluselt, kogusummas 2 904.78 eurot. 3 TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 26 206.97 eurot (410 050 krooni) tasumisele riigilõiv summas 2 876.02 eurot (45 000 krooni), hagi tagamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 28.76 eurot (450 krooni, kokku 2 904.78 eurot (45 450 krooni). Kohus kohustas kostjat Jelena Rudnikut tasuma riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks summas 2 904.78 eurot (45 450 krooni) osade kaupa 6 kuu jooksul summas 484.13 eurot kuus, alates 01.04.
  30. a kuni 01.10.
  31. a. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. Jelena Rudnik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohustati Jelena Rudnikut tasuma riigilõiv summas 2 904.78 eurot 6 kuu jooksul summas 484.13 eurot kuus ja uue otsuse tegemist osas, millega kohustada Jelena Rudnikut tasuma riigilõiv summas 2 904.78 eurot osamaksetena igakuiselt summas 30 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei suuda apellant tasuda igakuiselt 484.13 eurot kuus, sest tema sissetulek ei ole nii suur ja samuti lasuvad tal erinevad igakuised kohustuslikud maksed. Apellant leiab, et ta suudab tasuda igakuiselt 30 eurot kuus.
  33. OÜ Ženeli EST (OÜ) esindaja pankrotihaldur T.E. seisukohtade kohaselt puuduvad vastustajal vastuväited apellatsioonkaebuses toodud asjaoludele ning vastustaja on nõus apellandilt väljamõistetud riigilõivu ühe kuu osamakse vähendamisega ja selles tuleneva maksmisperioodi pikendamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus ei selgitanud ilma õigusteadmistega esindajata kohtuistungil osalenud kostjale õigust taotleda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist või otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist TsMS § 445 alusel, siis on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekas kostja taotluse läbivaatamine apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebuse nõue on muuta maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt välja riigilõiv summas 2 904, 78 eurot. Apellant taotleb, et kohus annaks talle võimaluse tasuda maakohtuotsusega väljamõistetud riigilõiv 30 euroste osamaksetena. Vastustaja apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud ei ole. Maakohtu istungi protokolli kohaselt nõustus kostja tasuma menetluskulud. Maakohus ei selgitanud tasumisele kuuluva summa suurust ega tasumise võimalusi. Maakohus on vaidlustatud otsuses ise määranud osamaksed igakuiselt summas 484,13 eurot. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellandile kuulub üks kinnisasi, millele on seatud hageja kasuks keelumärge, apellandile ei kuulu muud registrisse kantud vara, arvestades, et apellant 4 tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kelle kulud ületavad tulusid, et tema ülalpidamisel on poeg, on põhjendatud apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määrata apellandile riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks igakuised osamaksed summas 242,06 eurot. Apellandi poolt märgitud 30 eurot igakuise osamaksu suuruse määramine ei ole põhjendatud, kuna sellisel juhul toimuks riigilõivu tasumine ebamõistlikult pika aja jooksul.
  35. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 5 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.