KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011. a Tsiviilasja number 2-10-26960 Tsiv

§ 2

lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.

§ 3

lg 4 kohaselt on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.

§ 12

kohaselt, kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milliseid lisatöid ta tegi tööandja taotlusel vaidlusalusel perioodil. Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata lisatasu 50 krooni tund iga kostja juures töötatud tunni eest. Kohus oli seisukohal, et hageja arusaam on ekslik. Töötajal ei ole õigust nõuda lisatasu maksmist, kui ta ei tõenda, et ta tegi tööandja nõudmisel lisatööd. Lisatasu on tasu täiendava töö eest nähtuvalt

§-s 12 sätestatust. Preemia maksmise aluseks sai olla ainult tööandja ühepoolne otsus. Sellise otsuse olemasolu ei ole kohtule väidetud ega ka tõendatud. Hageja ei saa nõuda kostjalt hageja töö hindamist nõutavast tulemuslikumaks ja selle alusel preemia maksmist. Alates 01.07.

1. a reguleerib töötasu maksmist töölepingu seadus (TLS). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel. TVK tl 67 oleva töölepingu p 4.
2. kohaselt on hageja ja kostja 26.10.
3. a kokku leppinud põhipalga (kuupalga) 3000 krooni kuus ning töölepingu p 4.
4. kohaselt lisapalga, preemia 50 kr tund. Kohus oli seisukohal, et põhipalk (kuupalk) töölepingu seaduse mõtte kohaselt on töötasu. TLS § 29 lg 4 kohaselt, kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Kuid töötaja nõudeõigus kokkulepitud suuruses lisatasu saamiseks peab põhinema lisatööl, mille tegemise nõudmine tuleb kohtule tõendada. Lisatasu saamiseks tuleb hagejal tõendada tööandja nõudmine teha täiendavat tööd, poolte kokkulepe täiendava töö tasustamise kohta ning lisatasu maksmata jätmine. Tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole saamata jäänud töötasu ja lisatasu, on põhjendamatud ja tuleb rahuldamata jätta hageja nõuded täiendava puhkusetasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Taavi Tiidor esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) mõistis töövaidluskomisjon 26.04.
6. a otsusega tööandjalt välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 15 492.60 krooni, mida tööandja ei vaidlustanud ja millise summa ka tasus; 2) nähtub tööandja poolt esitatud andmetest palga ja kinnipidamiste kohta (tl 18-20), et tööandja maksis hagejale ajatöötasu. Makstud töötasud olid igal kuul erinevad. Palgateatisi 3 tööandja hagejale ei andnud. Seega puudus hagejal selgus, millest palk koosneb. Tõendatud on, et tööandja maksis hagejale rohkem kui põhipalga; 3) ei ole töölepingu tingimuste muutmist vormistatud. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-17-09 asunud seisukojale, et juhul kui töötaja palgamäära muutusi ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud.
7. OÜ Mandragora vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt ei saa 50 krooni tund käsitleda ega tõlgendada selliselt, et apellant pidi saama lisaks põhipalgale iga töötatud tunni eest veel täiendavalt 50 krooni. Sellisel viisil tasu maksmist ei ole vastustaja poolt kunagi toimunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
9. Apellant on märkinud, et talle ei võimaldatud 16.09.2010 kohtuistungi protokolliga tutvuda. Toimikus oleva 16.09.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt osales apellant koos õigusteadmistega esindajaga kohtuistungil ja kohus teavitas menetlusosalisi, et protokolliga on võimalik tutvuda alates 05.10.2010 kolme tööpäeva jooksul (tl 17). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda protokollis märgitud teabes. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks apellandi esindaja e-posti aadressile kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 2 protokolli edastanud. Hagiavalduses avaldas hageja esindaja oma e-posti aadressi, seega oleks pidanud maakohus protokolli edastama. Ringkonnakohus ei pea lubatavaks ka seda, et kohtuistungi protokolli paranduste tegemise aeg hakkas kulgema pärast maakohtu otsuse tegemist. Kohtuistungi protokollis kajastatakse tõendite uurimise käiku ning pooled formuleerivad oma seisukohad, mistõttu enne protokolli paranduste tähtaja möödumist ei peaks maakohus otsust tegema. Ringkonnakohus aga leiab, et kuna apellant ei ole märkinud, milles seisneb protokolli ebaõigsus ja millise õigusliku tagajärje maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine kaasa tõi, siis ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega.
10. Õige on apellandi väide, et töövaidluskomisjoni 26.04.
11. a otsusega mõisteti tööandjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 15 492.60 krooni. Ringkonnakohus märgib, et kuna töölepingu lõpetamise aja ja formuleeringu ning hüvitise summas 15 492,60 kr osas pooled töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, siis selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus.
12. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata töötasu nõude. Hageja esindaja väitis maakohtu istungil, et tööandja maksis lisatasusid suvaliselt graafiku alusel (lk 16). Kostja on töövaidluskomisjonile ja maakohtule esitanud hagejale arvestatud töötasu andmed (tl 18-20). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nendest tuleneb, et hagejale maksti suuremat töötasu kui oli töölepinguga kokkulepitud põhipalk. Kostja on väitnud, et hageja töötasu kujunes vastavalt reaalselt töötatud ajale ja täidetud ülesannetele. Hageja kostja väiteid sõnaselgelt ei 4 vaidlustanud ja kostja ei ole esitanud materjale, mille alusel oleks maakohus saanud kontrollida hagejale tasu maksmise kujunemist. Apellandi väide, et kostja rikkus tõendamiskoormist, kuna ei tõendanud, kuidas palga suurus kujunes, ei ole eeltoodut arvestades õige. Ringkonnakohus leiab, et kostjale on tõendamiskoormise rikkumist alusetu ette heita ka hageja nõuet arvestades. Hageja on jäänud töövaidluskomisjonis ja hagis nõude juurde, mis põhineb arvestuslikul lisatasu nõudel. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht, et arvestuslik tasunõue on tõendatud töölepingu p-ga 4.2, mille kohaselt lisatasu, preemia on 50 kr tund (töövaidluskomisjoni toimik lk 6), ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue esitatud alusel ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et hagejale on makstud lisatasu, ei anna alust arvestuslikult iga töötatud tunni eest 50 kroonise lisatasu saamiseks õigust. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue võiks olla põhjendatud eeldusel, et ta reaalselt tegi lisatööd. Sellist väidet hageja töövaidluskomisjonis, maakohtus ega ringkonnakohtus esitanud ei ole. Hagejal oli maakohtus õigusteadmistega lepinguline esindaja, kes oli teadlik asjaolude esitamise kohustusest TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi ning tõendamiskoormisest TsMS § 230 lg 1 alusel.
13. Apellandi väite, et töölepingu tingimuste muutmist ei ole vormistatud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Apellant tugineb sellele esmakordselt apellatsioonkaebuses ja põhjenda, mis ta sellele ei tuginenud eelnevates menetlustes. Samuti ei too apellant esile, mis on uue asjaolu esitamise eesmärk.
14. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 5 Andra Pärsimägi