Obsah (4)

§ 60§ 356§ 361§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-04-1363 Ts

RS § 3, kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 60

lg 1 ja § 61 sätetele ning märkis, et kohtule ei ole esitatud taotlust õigusabikulude kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Elvarem esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb käesoleva asja menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluse lõpetamiseni ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Kui ringkonnakohus ei pea vajalikuks asja menetlust peatada, siis taotleb apellant Viru Maakohtu
2. märtsi 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnustada Kohtla-Järvel XXX asuva ehitise (vallasasjana) 71% mõttelise osa ostu-müügileping sõlmituks OÜ VR-Pavandu (pankrotis) (müüjana) ja OÜ Elvarem (ostjana) vahel lepinguhinnaga 50 000 krooni ning kohustada OÜ-t VR-Pavandu (pankrotis) andma OÜ-le Elvarem omandiõigus Kohtla-Järvel XXX asuva ehitise (vallasasjana) 71% mõttelisele osale üle, vormistades selleks kõik nõutavad dokumendid. Samuti palub apellant välja mõista vastustajalt apellandi kasuks menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) peatas maakohus 18.09.2006 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse

§ 356

lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-05-14804 lahendi jõustumiseni, kuna tsiviilasjas nr 2-05-14804 taotletakse kostja omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele varale ja vara väljanõudmist kolmanda isiku ebaseaduslikust valdusest. Menetluse uuendamisel on kohus jämedalt rikkunud

§ 361lg 1, 2, 3 norme.

Kohus uuendas menetluse omal algatusel olukorras, kus tsiviilasja nr 2-05-14804 menetlus ei ole lõppenud ja kostja omandiõigus varale (või selle puudumine) ei ole veel kindlaks tehtud. Seega menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (

§ 361

lg 1) ning kuigi asja nr 2-05-14804 menetlus venib, ei ole käesolevat asja võimalik lahendada (

§ 361lg 2).

Vastuolus

§ 361

lg-ga 3 ei ole kohus põhjendanud, miks ta uuendas käesoleva menetluse enne tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluse lõppemist. Ülaltoodu kujutab endast menetlusnormi olulist rikkumist, mis

§ 656

lg 1 p 5 alusel toob kaasa apelleeritava otsuse tühistamise; 2) on kohus ebaõigesti tuvastanud asjaolu, mis puudutab omandiõigust varale. Jääb ebaselgeks, kuidas ehitisregistrile esitatud avaldus võib tõendada omandiõiguse olemasolu või puudumist. Vastavalt VV 17.12.2002 määruse nr 405 §-le 24 on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Seega isegi avalduse alusel ehitisregistris tehtud kanne ei tõenda omandiõiguse olemasolu, rääkimata avaldusest. Tsiviilasja nr 2-05-14804 menetluses (kus OÜ VR-Pavandu (pankrotis) on hageja ja OÜ Elvarem kolmas isik) on see ühisavaldus esitatud tõendamaks asjaolu, et vara kuulub OÜ-le VR-Pavandu (pankrotis); 3) on hagi võimalik rahuldada ka situatsioonis, kus vara omanik ei ole selge. Selle õiguslikeks alusteks on AÕS § 93, mille kohaselt, kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, ning VÕS § 12 lg 1, mille järgi lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega võivad pooled sõlmida ostumüügilepingu ka eseme suhtes, mille omandiõiguse üle käib vaidlus müüja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel tingimusel, et ostja on nõus võtma endale vaidlusesemega seotud riskid. 4 5. OÜ VR-Pavandu (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus menetluse uuendamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Asja peatamist põhjustanud teise asja menetlus oli veninud ülemäära pikaks ning peatatud asja on võimalik lahendada (

§ 361

lg 2); 2) on kohus tuvastanud, et vara, mille osas oli 30.01.2004 välja kuulutatud enampakkumine, ei kuulunud kostjale, kuna 03.12.2001 oli kohtutäitur võõrandanud nimetatud vara O.Z. . Kohtuvaidlus, milles kostja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse, ei oma antud asjas tähtsust. Oluline on, et vara, mille kohta oli enampakkumine välja kuulutatud, ei kuulunud siis ega kuulu ka praegu kostjale; 3) on eksimust enampakkumisteate osas tunnistanud ka kostja pankrotitoimkond, kelle 23.02.2004 otsusega on tunnistatud enampakkumine nurjunuks. Seega ei saa hageja nõuda tema enampakkumise võitjaks tunnistamist ja lepingu sõlmimist, sest puudub vara, mille osas saaks enampakkumise võitja välja kuulutada ja nõuda lepingu sõlmimist; 4) on kohus õigesti asunud seisukohale, et hageja oli juba enampakkumisteate ilmumise ajal teadlik asjaolust, et enampakkumisele pandud vara ei kuulu kostjale, sest juba 27.12.2001 oli kohtutäitur teatanud hagejale, et XXX asuv tootmishoone koos seadmetega on võlgade katteks võõrandatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu resolutsiooniga, kuid otsuse põhjenduses tuleb arvestada käesoleva otsuse põhjendustega. 7. Apellandi väide, et maakohus uuendas peatatud menetluse menetlusõigusnorme rikkudes, ei ole õige. Toimikust nähtub, et maakohus peatas menetluse 18.09.2006 ja uuendas menetluse 01.02.2010.

§ 361

lg 2 tuleneb, et teise menetluse tõttu peatatud menetluse (

§ 356

) võib kohus uuendada muuhulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oli õigustatud menetluse uuendama

§ 361lg 2 alusel.

Menetluse uuendamine, samuti menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmine ei ole eraldi kaevatavad.

1. Apellandi nõue on lugeda enampakkumisel ostu-müügileping sõlmituks ja kohustada kostjat vara üleandmisega lepingut täitma. Apellant tugineb õigesti VÕS (redaktsioon 27.12.2003 - 14.04.2004) § 10 lg-le 1, mille kohaselt enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Eeldatakse, et enampakkumise läbiviija on volitatud andma nõustumuse parimale pakkumisele. 30.01.2004 avaldatud enampakkumisteade on õiguslikult määratletav pakkumuse esitamise ettepanekuna VÕS § 16 lg 3 kohaselt (lk 8). Hageja poolt esitatud ostuettepanek on käsitletav pakkumusena (ofert) VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Lepingu sõlmituks lugemiseks pidi kostja 5 nõustuma (aktseptima) hageja pakkumusega. Hageja väitel kostja nõustumust ei andnud. Kostja on oma vastuväidetes samuti kinnitanud, et ta ei nõustunud hageja ettepanekuga. Ringkonnakohus leiab, et asjaoludest tulenevalt ei ole VÕS § 10 lg 1 mõttes lepingut enampakkumisel sõlmitud. Vara, mille osas lepingu sõlmituks lugemist hageja taotleb, oli pankrotivara, mistõttu kuulub lisaks VÕS-ile kohaldamisele PankrS (redaktsioon 01.01.2004 - 30.04.2004) § 136 lg 4, mis sätestab, et enampakkumise kohta koostab haldur akti. Justiitsministri
2. detsembri
3. a määruse nr 74 «Pankrotivara enampakkumise vormi kehtestamine» lisa kehtestas kohustusliku vormi. Enampakkumise aktis tuli märkida: enampakkumise tulemus; ostja nimi; ostuhind ja ostetud vara ülemineku alus. Enampakkumisel ostetud vallasvara anti ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. Kui ostetud vara tuli vormistada ostja nimele, toimus see enampakkumise akti ärakirja alusel. Käesolevas asjas vaidluse all oleva vara osas enampakkumise akti vormistatud ei ole. VÕS § 20 ei sätesta nõustumusele vorminõudeid. Ringkonnakohus leiab, et pankrotivara enampakkumise korral kohaldub erinorm PankrS § 136 lg 4 ja nõustumus tuleb vormistada enampakkumise aktiga. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõue lugeda ostu-müügileping enampakkumise tulemusena sõlmituks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole nõustumust andnud. Kui enampakkumise tulemusel lepingut ei sõlmitud, siis puudub hagejal alus nõuda omandiõiguse üleandmist enampakkumise teates märgitud vara osas.
4. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tuleb lepingu puudumise tõttu jätta täielikult rahuldamata, siis ei oma asjas tähtsust apellandi esitatud väited vara omandiõiguse kuuluvuse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole vaidlusaluse varaga seotud taotluste ja nõuete esitamisel järginud TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hageja ei ole ümber lükanud väiteid, et ta teadis enampakkumisel pakkumuse tegemise ajal, et pankrotivarana märgitud vara ei kuulu pankrotivarasse. Nimetatud asjaolu kinnitab hageja kiri kostjale 08.04.2004 (lk 10).
5. Ringkonnakohus jätab

RakS § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 60lg-te 1 ja 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus märkis otsuses, et pooled ei ole esitanud taotlusi menetluskulude osas. Apellatsioonkaebuses piirdus apellant taotlusega mõista menetluskulud kostjalt välja. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis ei ole otsuse tegemisel takistuseks menetluskulude nimekirja esitamata jätmine. Vastustaja (kostja) menetluses menetluskulude taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohus ei teavitanud eraldi menetlusosalisi õigusest esitada menetluskulude nimekiri kirjalikus menetluses, kuid kuna pooli esindasid õigusteadmistega esindajad ja maakohus oli otsuses selgitanud kulude hüvitamise korda, siis tuleb seda lugeda piisavaks ning menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Andra Pärsimägi