KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-50427 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S. H. hagi S. T. vastu kahju hü

§ 405

). IV Hageja ja kostja täiendavad seisukohad ja tõendid Hageja märkis oma 18.01.

1. a vastuses, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja pole kostjat oma korterisse sisse lasknud ja kahju ette näidanud, on vale, kostja pole seda soovinudki ja vastupidi – ignoreeris hagejat ja ei püüdnudki asjas selgust saada. Lisaks sellele teostas hagejale hinnapakkumise teinud oma ala spetsialist hageja vannitoas kõik mõõtmised, mistõttu kostja väide vannitoa ruutmeetrite kohta ei vasta tõele. Hageja esitas kolm fotot veelekke kohta. Kostja saatis 17.02.
2. a täiendavad tõendid: hageja korteri pindala andmed (sh vannitoa kohta), 4 hinnapakkumist (AS Silbet, ADR Carriers OÜ, OÜ Aknameister ja OÜ Visto). V Kohtuotsuse põhjendused Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 240,85 eurot.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et hageja taotleb kahju hüvitamist, hageja kahjunõue kostja vastu tuleneb seoses veelekkega kostja vannitoast, hageja hindab kahju suuruseks kahjustada saanud vannitoa lae taastusremonti vastavalt Brenaver OÜ hinnapakkumisele (240,85 eurot). Nõude materiaalõiguslik alus on korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, võlaõigusseaduse §

1. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kohtule enda 30.11.
2. a avalduse KÜ Kasteheina 1 juhatusele, milles on kirjeldanud 30.11.
3. a veeleket ja palub seda kinnitada, avaldusele on KÜ juhatuse esimees märkinud: kinnitan, et 30.11.
4. a kell 19.25 vannitoa laest tilkus vett (tl 8-9). Seega on ebaõige kostja vastuväide selle kohta, et hageja esitatud tõenditest ei ilmne, et kahju oleks tekitatud kostja poolt ning et hagejal puuduvad nõuet tõendavad dokumendid. Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja mõjusfääris oli dušikabiini paigaldamine selliselt, et tagada veeühenduste hermeetilisus ning seeläbi ka vältida kahju võimalik tekitamine naabrile. Kohus nõustub osaliselt kostjaga selles, et hageja kahjunõue on liialdatud. Hageja on hinnanud vannitoa ripplae vahetust hinnapakkumise järgi 240,85 eurot (tl 7). Kostja väitel on hageja valinud liialt kõrge hinnapakkumise sest kostja poolt ehitusfirmadest võetud 4 hinnapakkumise järgi saaks hageja vannitoa lae välja vahetada tunduvalt odavamalt. Kostja poolt kohtule esitatud hinnapakkumised jäävad suurusjärku 42,94 eurot (kõige odavam) kuni 3 113,04 eurot (OÜ ADR Carriers, 94,20 EUR + käibemaks) (tl 37-40). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud fotode (tl 24-26) põhjal on kohus arvamusel, et hageja vannitoa viimistlusmaterjalid (ripplagi, liistud) ei olnud sedavõrd kallid ja kvaliteetsed, mis põhjustaksid hagejale uue ripplae paigaldamiseks kulutusi 240,85 euro väärtuses (materjal, tööraha, muud lisanduvad kulud), seda enam, et ripplae pindala on kõigest 2,7 m2 (tl 35-36). Kohus leiab, et piisav, mõistlik ja õiglane kahjuhüvitis on 100 eurot. VI Menetluskulude jaotus Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja nõudest rahuldab kohus ca 41,5%. Kohus määrab menetluskulude jaotuse proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega vastavalt

§ 163lg 1.

Kostja peab kandma hageja menetluskulud 41,5% ulatuses. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (

§ 174lg 1).

VII Edasikaebamise kord Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4