Obsah (8)

§ 414§ 423§ 306§ 338§ 656§ 657§ 613§ 351

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-13158 T

§ 414lg 2 p 1 kohaselt ei või kohus asja poole (A.

Stepanovi) osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt (A. Stepanovit) ei ole kutsutud istungile õigel ajal (pole saanud kätte kohtukutset).

§ 423

lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole suutnud, vaatamata mõistlikele pingutustele, neid andmeid ka ise leida. Hageja ei ole suutnud esitada kohtule andmeid A. Stepanovi viibimiskoha kohta lisaks hagiavalduses toodule, rahvastikuregistri, emaksuameti jt kohtu käsutuses olevate elektrooniliste registrite andmetele. Kohtuistungil nõustus hageja kohtuga, et kohtuotsust ei saa A. Stepanovi suhtes teha ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A. Lukjanets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2010 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule uues koosseisus. Menetluskulud palub apellant panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus vääralt jätnud kohaldamata KOS § 1 lg 1 ja §
3. KOS § 1 lg 1 viitab otseselt asjaõigusseaduse rakendamisele juhul, kui korteriomandiseadus vaidlusalust olukorda ei reguleeri. Hageja nõudeks on kaasomandis oleva maatüki ja hoone teenindamiseks vajaliku kanalisatsioonitorustiku ning autode jaoks rajatud juurdepääsutee kasutamise õiguse lubamatu riive kõrvaldamine. KOS §-st 2 nähtuvalt ei ole vaidluses tegemist mitte korteriomandi eseme reaalosa, vaid kaasomandis oleva maa ja tehnorajatistega (kanalisatsioon, autodele juurdepääsuks maja taha rajatud tee); 2) on kohus valesti kohaldanud KOS § 15 ning jätnud kohaldamata AÕS § 72 lg 1 ja
4. KOS § 15 ei reguleeri hageja nõudes kirjeldatud, kostjate poolt kaasomandi kasutamise takistamiseks loodud olukorda. Hageja on nõudnud AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel korteriomandi juurde kuuluva maatüki ühistes huvides valdamist, kasutamist ja käsutamist. Seega on vaidluse ese mitte korteriomandi, vaid kaasomandi mõttelise osa, mille juurde reaalosa kuulub, kasutamine, ning seda reguleerib KOS § 1 lg-st 1 tulenevalt asjaõigusseadus. Maatükki kasutavad kõigi korteriomandite omanikud ühetaoliselt, maja ja kinnistu on planeeritud arvestades kõigi korteriomanike vajadusi ning majasisest korterite planeeringut. Planeeringus on maja taga kruusatee, millel paiknevad korterite kanalisatsioonikaevude 4 luugid, majja sissepääs on eestpoolt mööda jalgteed ja tagantpoolt autoga – mööbli ja ehitusmaterjalide vedamiseks, juurdepääsuks kiirabile ja tuletõrjele. AÕS § 72 lg 2 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul puudub kokkulepe aedade rajamiseks ning enamuse otsust ei ole kaasomanikud kunagi teinud. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega puudus kostjatel igasugune õigus püstitada aedu või takistusi kinnistu tavapärases kasutuses olevatele juurdesõiduteedele. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja on esitanud nõude, et kaasomandis oleva maatüki kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Juurdepääsu äralõikamine ületab tavakasutamise ning rikub hea usu põhimõtet. Kuna tegemist on hoovialaga, siis kostja ja kolmanda isiku väited turvariskist ei ole kohased – hoovil liiguvad üksnes majaelanikud. Antud juhul on kahjustatud hageja kui kaasomaniku huve ning see kahju on selgelt tuvastatav; 3) on kohus põhjendamatult teinud üht kostjat soosiva otsuse, kaldudes kõrvale kõigi kaasomanike võrdsest kohtlemisest. Kohus on eelistanud kostja A. Kanini huve kõigi teiste kaasomanike huvidele olukorras, kus kaasomandi valitsemiseks ei ole tehtud kaasomanike otsuseid ning A. Kaninile ei kuulu enamus kaasomandist, mistõttu tema huvi ja õiguseid kinnisasja kasutamisel ja käsutamisel saab vaadelda üksnes võrdsete ja proportsionaalsetena teiste kaasomanike huvide ja õigustega; 4) on kohus rikkunud

§ 306

lg-t 3, mille järgi kohus korraldab menetlusdokumentide kätteandmist, kasutades selleks erinevaid seaduses loetletud kättetoimetamise viise. Kohus ei ole võtnud tarvitusele kõiki kohtu käsutuses olevaid abinõusid dokumentide kättetoimetamiseks.

§ 306

lg 5 sätestab kohtu kohustuse toimetada menetlusosalistele kätte hagiavaldus ja kohtukutsed. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-2-5-06, mille kohaselt asjaolu, et hagejale on kostja asukoht teadmata, ei võta kohtult kohustust teha täiendavaid toiminguid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks, et talle kätte toimetada hagiavaldus. Kohus ei ole pakkunud hagejale võimalust kuulutuse avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Hagi esitati

1. a, seega on kohtu käsutuses on olnud enam kui piisavalt aega hagi kättetoimetamisega tegeleda; 5) on kohus rikkunud menetlusnorme, jättes hagi A. Stepanovi vastu läbi vaatamata. Otsusest ilmneb, et kohus on istungi käigus veennud hagejat, et otsuse tegemine A. Stepanovi suhtes ei ole võimalik, kuna hagi ei ole kätte toimetatud. Samas ei ole kohus täitnud oma kohustust menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Kohus on riivanud lubamatult hageja kaebeõigust ning ei ole võimaldanud hagi täies mahus ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidega läbi vaadata; 6) on kohus ebaseaduslikult jätnud rahuldamata hageja nõude ehitusprahi kõrvaldamiseks. Kohus tuvastas, et kostja on kohtumenetluse ajal lasknud ehitusprahi minema vedada, seega ei olnud hageja nõue mitte põhjendamatu, vaid kostja oli nõude vabatahtlikult kohtumenetluse vältel täitnud. Ebaõige on ka kohtu järeldus, et hageja on kohustatud taluma ehitusprahi ladustamist kinnistule. Ehitusprahi kogumiseks on vastavad jäätmekäitluseeskirjad, ehitusprahi ladustamine hunnikutes võib olla tuleohtlik ja ehitusprahi mittenõuetekohase käitlemisega võib kaasomanike varale tekkida kahju. Seetõttu pidanuks kohus kohustama kostjat edaspidi ladustama ehitusprahti üksnes seaduses ette nähtud viisil, selliselt, et ehitusprahi ladustamine ei kahjustaks teiste kaasomanike poolt kinnistu tavapärast kasutamist. 5
2. A. Kanin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas A. Kanin dokumentaalsed tõendid (katastriüksuse plaan tl 8) ja kohus tuvastas, et kui A. Kanin soetas XXX -1 korteriomandi, oli piirdeaed juba olemas, st A. Kanin ei ole seda ehitanud. Korteriomanikud kasutavad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset sel moel, nagu see oli ette nähtud maja ehitamise algusest peale eelmisel sajandil. Esialgne kasutuskord oli selline, et korteri nr XXX (mis kuulub hagejale) omanik võis sõita autoga oma korteri sissekäigu juurde maja tagant korteri nr XXX poolt. Vaidlus tekkis siis, kui A. Stepanov ehitas piirdeaia, tõkestades sellega läbipääsu hageja korteri juurde; 2) esitas A. Kanin dokumentaalsed tõendid (katastriüksuse plaan tl 8) ja kohus tuvastas, et kui A. Kanin soetas korteriomandi, olid metallväravad objektil juba olemas, st A. Kanin ei ole väravaid paigaldanud. Kohtuliku uurimise hetke seisuga väravaid enam ei olnud. Hagejal on olemas vaba juurdepääs kanalisatsioonikaevule; 3) puhastas A. Kanin territooriumi ehitusprügist enne, kui hageja esitas hagi kohtusse. A. Kanin ei kavatse edaspidi ehitusprügi ladustada. Kui selline vajadus siiski tekib, siis teeb ta seda seaduslikult; 4) kohaldas kohus korteriomandiseaduse sätteid, kuna just see seadus reguleerib küsimusi korteriomandi suhtes. Asjaõigusseaduse sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui vastav küsimus on korteriomandiseaduses reguleerimata. Kohus jättis õigesti asjaõigusseaduse kohaldamata, kuna vaidlust oli võimalik lahendada korteriomandiseaduse alusel; 5) ei vasta tegelikkusele ja ei ole millegagi põhjendatud apellandi väide, et kohus tegi üht kostjat soosiva otsuse; 6) kasutas kohus A. Stepanovile menetlusdokumentide kättetoimetamiseks erinevaid võimalusi, kuid dokumente ei õnnestunud kätte toimetada. Vastavalt

§ 338

lg 1 p-le 1 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Vastavalt

§ 338

lg-le 3, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hageja ei võtnud ette midagi selleks, et välja selgitada kostja A. Stepanovi asukoht. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele kohtu poolt määratud tähtajaks andmeid, mis võimaldanuks kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja ei taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Hageja ise oma tegevusetusega tingis hagi läbivaatamata jätmise, seega ei ole kohus kitsendanud hageja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada

§ 656

lg 1 p 2 alusel ja asi saata

§ 657lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Maakohus jättis hagi A. Stepanovi vastu

§ 423

lg 1 p 8 järgi läbi vaatamata, kuna hageja poolt kohtule esitatud aadressidel ei olnud A. Stepanovile võimalik anda kätte hagiavaldust ja kohtukutset. Vastavalt

§ 423

lg 1 p 8 esimesele alternatiivile kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. 6 Maakohus on nimetatud sätet ebaõigesti kohaldanud ja jätnud põhjendamatult hagi A. Stepanovi vastu läbi vaatamata. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja A. Stepanovi elukohaks XXX ning asja materjalidest nähtuvalt on sellelt aadressilt A. Stepanov kätte saanud 26.08.2009 kohtu poolt saadetud avalduse (t.l 63), kohtukutse 12.10.2009 toimunud kohtuistungile (t.l 77, 81) ja kohtukutse 05.04.2010 toimunud kohtuistungile (t.l 94, 96). Asjas puuduvad andmed, et A. Stepanovi elukoht oleks pärast 2010. a märtsi muutunud ning kohus ei ole ka hagejat kohustanud esitama kohtule täiendavaid andmeid A. Stepanovi väidetava elukoha kohta. Seega puudus maakohtul alus A. Stepanovi suhtes hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist (t.l 130 pöördel) nähtuvalt otsustas kohus lahendada asja sisuliselt ilma A. Stepanovi osavõtuta ning kohus ei arutanud menetlusosalistega võimalust jätta hagi A. Stepanovi suhtes läbi vaatamata. Kuivõrd A. Stepanovile ei olnud kätte toimetatud hagiavaldust ega kohtukutset 18.10.2010 kohtuistungile, siis puudus kohtul ka alus asja sisuliseks läbivaatamiseks A. Stepanovi osavõtuta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagi läbi vaatamata jätmine ühe kostja suhtes rikub tema õigusi, sest hagi läbi vaatamata jätmise korral peab ta pöörduma uuesti kohtusse. Samuti on põhjendatud apellandi seisukoht, et ta ei ole rikkunud

§ 423lg 1 p 8 nõudeid, kuna ta on esitanud kohtule A.

Stepanovi elukoha andmed ning A. Stepanovile hagiavalduse ja kohtukutse kätteandmine ei ole põhjustatud tema poolt andmete esitamata jätmisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus toimetama A. Stepanovile kätte hagiavalduse ja kohtukutse ning lahendama asja sisuliselt kõigi menetlusosaliste suhtes. 9. Asja materjalidest nähtub, et A. Lukjanets, A. Kanin, A. Stepanov ja I.K. on kinnisasja reg nr 1690507 kaasomanikud ning igaühele nendest kuulub reaalosana korteriomand. Hageja esitas A. Kanini vastu nõude võtta maha tema poolt ehitatud aed ja metallväravad ning koristada ehituspraht, A. Stepanovi vastu nõude võtta maha tema poolt ehitatud aed ning kohustada mõlemaid kostjaid edaspidi mitte tegema hagejale takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel. 12.08.2009 menetlusdokumendis (t.l 58) märkis hageja, et sisuliselt ta nõuab kaasomandis oleva asja suhtes kasutuskorra kindlaksmääramist. A. Kanin on kinnitanud maakohtu istungil (t.l 130), et puudub nii kirjalik kui suuline kaasomanike otsus kaasomandis oleva asja kasutamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud asja menetlema hagita menetluses

§ 613lg 1 p 1 alusel.

Iseenesest ei ole ebaõige menetlusliigi valik kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama hagita menetluse erisustega (mh kaasama menetlusse kõik asjast puudutatud isikud ning selgitama välja kõigi seisukoha, lähtuma

§ 613lg-s 3 sätestatud kaalutlusõigusest jms).

Põhjendatud on apellandi väide, et kohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel lähtuma KOS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ning kohaldama AÕS § 72. Kui kasutuskorda ei ole kindlaks määratud ning A. Lukjanets seda soovib, peab maakohus asja uuel läbivaatamisel arvestama kohtu diskretsiooniõigusega ning lähtuma kasutuskorra määramisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, arvestama kõigi kaasomanike ühiseid huve, kaasomandi senist kasutust, pooltevahelisi suhteid jm olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus märgib lisaks, et AÕS § 72 lg 5 ja

§ 613

lg 1 p 1 ja lg 2 võimaldavad kaasomanikust korteriomanikule õiguse esitada hagita menetluses ka avalduse, kohustamaks kaasomanikku lõpetama mingi tegevuse, õiguse rikkumise või sellest hoidumise ning seda ilma kasutuskorda kindlaksmääramise nõudeta. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguserikkumine ja oht, et see rikkumine võib tulevikus aset leida.

§ 351lg-te 1 ja 2 alusel tuleb maakohtul nimetatud asjaolud välja selgitada.

7 10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 8 Üllar Roostoja