lg 4 tähenduses, milleks seadus loeb kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Tarbijalemüügi puhul on
lg 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (
lg 1).
lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta ning lubatud garantiist tekkis hagejal põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Asja ülevaatamise kohustus oli kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. 02.11.2007 eksperdi arvamuse nr 07/147 kohaselt oli vee äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Kohus leidis, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindrisse, pidas ekspert mootori seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas vee sattumine mootori silindrisse. Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme V.V. vastusest hageja 29.11.2007 järelepärimisele nähtub, et neil puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja
Kostja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel hagejale tuleb hinnata
lg 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja 3 lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asja üleandmise all tuleb mõista asja (otsese) valduse ostjale üleminekut. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti sõiduauto Audi A 6 hagejale üle 25.05.2007.
lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 10.10.2007, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas aknavannist takistatud vee äravool trapi ja kummiluttide ummistus. Ekspertarvamuse kohaselt olid ummistajateks nii Himaalaja seedri kui merimänni okkad. Mõlemad ei kasva Eestis vabas õhus. Kuna tarbijalemüügi puhul välistab
üldjuhul igasuguse müüja seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole tuvastanud erandite esinemist müüja suhtes sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest
Ostja peamiseks õiguskaitsevahendiks müüjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on lepingu täitmise nõue. Vastavalt
§-le 222 saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist.
lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt
lg-st 4 kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist nähtuvalt kandis hageja seoses mootori purunemisega erinevaid kulusid 90 894 krooni. Kohtuistungil vaidlustas kostja esitatud kalkulatsioonist vaid mootori remondiga seotud kuludest mootori vahetuse maksumuse, leides, et nimetatud summast kuulub mahaarvamisele 1 357 krooni, kuna nimetatud kulu ei ole seotud mootori remondiga. Hageja nõustus kostja sellekohase vastuväitega. Samas juhtis kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutuskõlbmatu mootori müünud ning saanud selle eest 8 000 krooni.
lg 3 kohaselt kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse
§-des 189-191 sätestatut. Kuivõrd hageja on kasutuskõlbmatu mootori, millele kostjal oleks õigus
lg 3 kohaselt, võõrandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendada 8 000 krooni võrra
Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme V.V. vastuses märgitu, et neil 5 puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta, ei ole lepingutingimustele mittevastavust
lg 2 p 6 tähenduses; piisav määratlemaks 3) pidi ostja eeldama, et ostab kasutatud sõiduauto ja nõustus selle kvaliteediga. Kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetud kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või, mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Puudused, mis asja eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad rooste- või avariikahjustused, ei kujuta endast siiski lepingutingimustele mittevastavust § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida § 77 kohaselt (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne § 217 kommentaar 3.2.2.b). Apellant on seisukohal, et äravoolutrapi luttide ummistus viitab otseselt hagejapoolsele asja mittenõuetekohasele kasutamisele ja hoolsuskohustuse rikkumisele asja kasutamisel. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust (RKTKo 3-2-1-32-00) Tegemist on kasutatud autoga, mistõttu remondi või hoolduse tegemist tuli hagejal eeldada juba ostmisel ning mis tema käitumisest ka tulenes.
-i kohaselt vastutabki. 6 Kuna OÜ Reval Auto töötaja V.V. vastuste järgi ei ole antud hagis käsitletud puudust kunagi neil teadaolevalt esinenud, siis on tegemist erilise ja erakordse puudusega, mille eest kostja vastutab
Apellandi vastutust suurendab veel asjaolu, et ta oli auto müümisel rõhutanud garantii olemasolu. Ebaõige on apellandi väide, et kummilutid on kadunud. Üks neist anti kohtuistungil kohtunikule ja teine on vastustaja käes. Arusaamatu on apellandi väide, et asjas on tõendatud, et mootori purunemine on tekkinud hagejast endast tulenevalt. Nagu hagiavaldusest ja kohtuasja materjalidest ilmneb, on vastustaja tellinud kahel korral sõidukile ekspertiisi, millest ta on eelnevalt kirjalikult teavitanud ka apellanti. Apellant ei ole ekspertiisidest osa võtnud. Kui apellant oleks ekspertiisist osa võtnud või tundnud huvi selle teostamise üksikasjade kohta, oleks ta saanud vastused apellatsioonkaebuses esitatud küsimustele, miks lutte üles ei otsitud (nad olid kukkunud veevanni ummistuse likvideerimise käigus käigukasti peale ja neid oli võimalik kätte saada alles pärast mootori mahavõtmist) või kuidas said kummilutid põhjustada ummistuse. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS 6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2009 otsusega Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 7. aprilli 2010 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2009 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilkolleegiumi otsuse põhjenduste kohaselt
lg 2 p 6 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kuna asjas on tuvastatud eksperdiarvamuse alusel, et okkad olid pärit puudelt, mida Eestis ei kasva, olid okkad aknavannis olemas eelduslikult juba asja üleandmise hetkel. Kolleegium nõustus hagejaga, et kui auto hooldusraamatusse oli märgitud, et autole on tehtud enne Itaalias korraline hooldus, ning kui kostja reklaamis autot garantiiga, võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Andes eeltoodud asjaoludel hagejale üle auto, mille aknavann ja vee äravoolu kummilutid olid täitunud okastega, mis olid pärit okaspuudelt, mida Eestis ei kasva, andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh võtta seisukoht, kas okaste olemasolu aknavannis ja vee äravoolu kummiluttides on põhjuslikus seoses tekkinud ummistusega ja selle tagajärjel tekkinud mootoririkkega. Selleks tuleb vastata küsimusele, kas ka ilma okasteta oleks tekkinud ummistus, mis tõi kaasa aknavanni täitumise veega ja mootoririkke. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ekspert ei ole eksperdiarvamuse p-st 4 tulenevalt saanud vaadelda kummilutte. Samuti on kostja apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja lasi teha 11.06.2007 autole hoolduse, mis pidi hõlmama ka vee äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma muu hulgas seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. 7 Kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus tuvastab, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel, annab see aluse
Selliseks asjaoluks võib muu hulgas olla ka see, kui hageja lasi 11.06.2007 teha autole korralise hoolduse, kus tuli kontrollida ka vee äravoolu trappe ja lutte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p 6 tähenduses.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijalemüügi puhul on
lg 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (
lg 1).
lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldaval kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. 02.11.2007 eksperdi arvamuse nr 07/147 (I kd tl 22-23) kohaselt seiskus mootor seetõttu, et Audi survepesu käigus täitus aknavann veega; vee äravool aknavannist oli takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad; pidurivõimendi paun täitus veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindritesse. 18.12.07 ekspertarvamuse kohaselt (I kd tl 64) olid trappi ja kummiluttidesse sattunud himaalaja seedri ja merimänni okkad ning seeder ja merimänd ei kasva Eestis vabas looduses. Kuna asjas on tuvastatud eksperdi arvamuse alusel, et okkad pärinesid puudelt, mida Eestis ei kasva, olid okkad aknavannis olemas eelduslikult juba asja üleandmise hetkel. Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta (I kd tl 86) ning lubatud garantiist tekkis hagejal põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Asja ülevaatamise kohustus oli kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. Arvestades eeltoodud asjaolusid, andes hagejale üle auto, mille aknavann ja vee äravoolu kummilutid olid täidetud okastega, mis olid pärit okaspuudelt, mis Eestis ei kasva, andis kostja hagejale üle varjatud puudustega ehk lepingutingimustele mittevastava asja
8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.