lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on KÜ Kevade 3 hagi Narva linna vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitas kohtule poolte vahel 17.02.2012 sõlmitud ja allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromisslepingus leppisid pooled kokku selles, et kostja tasub hagejale kostja omandis oleva korteriomandi kommunaal- ja hooldusteenuste võlgnevuse 31.12.2011 seisuga kogusummas 2051,89 eurot ning pool hageja arvestatud viivistest summas 722,67 eurot. Samuti leppisid pooled kokku selles, et kostja hüvitab pool hageja poolt kantud menetluskuludest kogusummas 217,35 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama 2/3 2-10-42914 kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus tegema menetluskulude jaotust ega neid kindlaks määrama. (allkirjastatud digitaalselt) Helgi Vinni Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.