lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Väike-Maarja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) leiab, et vallavolikogu kohustamine detailplaneeringu vastuvõtmiseks rikub käesoleval juhul vallavolikogu õigust teostada planeerimisdiskretsiooni ja üldplaneeringu muutmine on vallavolikogu ainupädevuses (lk 73 jj). Vastustaja märgib, et Karja katastriüksuse detailplaneering (maksumus 73160 krooni), keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (maksumus 70 000 krooni) ja uurimus VäikeMaarja ümbruses paiknevate saasteallikate mõju välisõhu kvaliteedile (maksumus 75000 krooni) on finantseeritud Väike-Maarja valla poolt. Kaebuse esitaja on katnud ainult Maramaa sigala lõhnaainete mõõtmise ja hajumise modelleerimise kulud. Üldplaneeringuga sätestatud eesmärgi täitmiseks on üldplaneeringuga määratud piirkonnad, kus kasutusest väljalangenud farmide hoonete taaskasutusse võtmist loomakasvatuse eesmärgil ei kavandata. See aitab kujundada valla ruumilist arengut tasakaalustatult. Üldplaneeringuga sätestatud eesmärgi järgimisega välditakse tulevikus tootmisalade (eelkõige loomakasvatus) segunemise elamu- ja turismialadega. Karja maaüksusel ei ole seakasvatusega kunagi tegeletud. Kaebuse esitaja soovib vastava tegevusega alustada endise ühismajandi perioodil ehitatud noorkarjalaudas. Vastustaja leiab, et Karja maaüksuse detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga ja ei vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele (üldplaneeringu lk 8 p 2 viimane lõik). Kavandatav tegevus mõjutaks sõltumata kasutatavast tehnoloogiast samas tegutsevaid ettevõtjaid. Vastustaja leiab, et valla üldplaneeringu kehtestamisest (üldplaneering kehtestati 26.11.2008.a) on möödunud vähe aega, mistõttu üldplaneeringuga seatud eesmärk luua elamu- ja turismialade läheduses piirkonnad, kus 3 loomakasvatusega ei tegeleta ja kasutusest väljalangenud hooneid sellel otstarbel kasutusse ei võeta on endiselt oluline. Üldplaneeringu muutmine kaebuse esitaja poolt soovitud ulatuses ei võimaldaks üldplaneeringuga seatud eesmärki täita. Valla üldplaneeringu KSH-s ja üldplaneeringu seletuskirjas on käsitletud loomakasvatuse sobivust piirkonda laiemas tähenduses, mitte ainult lõhna aspektist. Nimetatu kohaselt on põllumajandusliku tootmise väljaviimine Väike-Maarja aleviku ja Ebavere tervisespordikeskuse vahel asuvalt maa-alalt positiivne nii keskkonna kui ka sotsiaalsest aspektist. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Keskkonnaamet märgib kirjalikus vastuses kohtule, et omab Karja katastriüksuse detailplaneeringuga seoses järgmist puutumust: Karja katastriüksuse detailplaneering ja detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Väike-Maarja Vallavolikogu 24.01.2007 otsusega nr 59. KSH läbiviimise korraldaja oli Väike-Maarja Vallavalitsus ja hindaja AS Maves. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 38 kohaselt oli KSH menetluse järelevalvaja kuni 31.01.2009 Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus ja alates 01.02.2009 Keskkonnaamet. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse 16.07.2007 kirjaga nr 36-12-1/27584-5. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 15.07.2009 kirjaga nr V6-8/8036-3. Õige on OÜ SF Pandivere kaebuses esitatu, et Keskkonnaameti poolt 15.07.2009 koostatud heakskiitvas otsuses kehtestati järgnevad seiremeetmed ja keskkonnanõuded: Omavalitsusel teha ettepanek ettevõtetele meetmekava koostamiseks vähendamaks ebameeldivat lõhna; Ettevõttel koostada ebameeldiva lõhna vähendamise kava ja integreerida see kogu piirkonna ebameeldiva lõhna vähendamise kavasse; Teha Tartu lähedal oleva toimiva käitise lõhnatundide mõõtmised ja arvestada tulemustega tegevusloa andmisel/mitteandmisel. Arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud leevendavate meetmetega. 17.02.2011 kirjaga nr 7-2.11/319 on Väike –Maarja Vallavalitsus, tuginedes Lääne-Viru maavanema 15.02.2011 kirjale nr 9-7/709 ja juhindudes planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 2, palunud Keskkonnaametil kooskõlastada Karja katastriüksuse detailplaneering. Keskkonnaameti 31.03.2011 kirjaga nr V6-5/11/75602 on Keskkonnaamet kooskõlastanud Karja katastriüksuse detailplaneeringu. Eeltoodud kooskõlastust ei ole kaebuses vaidlustatud ning seetõttu palub Keskkonnaamet end menetlusest kõrvaldata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
lg 3 kohaselt on ruumiline planeerimine selle seaduse tähenduses demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
lg 2 näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, samuti kehtestatud planeeringute järgimise.
lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele.
Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.10.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-07, p 10). 4 Seejuures tuleb eriti hoolikalt põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-04, p 11). Planeerimisseaduse kohaselt koosneb planeerimismenetlus järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Väike-Maarja Vallavolikogu 24.01.2007 otsusega nr 1 algatati detailplaneering Väike-Maarja vallas Ebavere külas Karja katastriüksuse sigala projekteerimiseks 22.02.1995 kehtestatud üldplaneeringu alusel ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanded. Vastavalt planeerimisseaduses sätestatule toimub peale planeeringu koostamise etapi läbiviimist planeeringu vastuvõtmine. Planeeringu vastuvõtmisega lõpetatakse planeeringu koostamise staadium ning järgneb planeeringu avalik väljapanek. Põhimõtteliselt võib planeeringu koostamise staadiumi lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Väike-Maarja Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 49 jäeti Karja katastriüksuse osas detailplaneering vastu võtmata ja lõpetati detailplaneeringu koostamise menetlus (lk 40). Kaebaja on kohtule esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Isik ei saa detailplaneeringu algatamise järel õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et detailplaneering igal juhul kehtestatakse, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (RKHK lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-62-02, 3-3-1-79-09). Planeerimisotsustustele on omane ulatuslik diskretsioonilisus. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (RKHK lahend kohtuasjas nr 3-3-1-62-02). Pooltel ei ole vaidlust haldusorgani pädevuse üle. Detailplaneering algatati eesmärgiga anda hinnang planeeritava sigala asukoha sobivuse kohta, arvestades Karja katastriüksuse paiknemist Väike-Maarja aleviku elamutsooni läheduses (lk 11 pöördel). Nähtuvalt detailplaneeringu algatamise eesmärgist tuli haldusorganil hinnata planeeritava sigala asukoha sobivust keskkonnamõju strateegilise hindamise kaudu keskkonnatingimuste seadmisega planeeringuga kavandatu elluviimiseks jne. Seega oli detailplaneeringu eesmärgiks projekteerimiseks vajalike tingimuste määratlemine. Kaevatavas Väike-Maarja Vallavolikogu 25.08.2011 otsuses nr 49 „Detailplaneeringu vastu võtmata jätmine“ on põhimotiivid järgmised: Karja maaüksuse detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga. Samuti ei vasta see valla ruumilise arengu eesmärkidele (üldplaneeringu lk 8 p 2 viimane lõik). Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuid üldjuhul koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-37-04 p 14 leidnud, et üldplaneeringu üldeesmärgi muutmist ei saa konkreetse krundi detailplaneeringuga õigeks pidada. Käesoleval juhul esineb põhimõtteline vastuolu avalike huvide ja erahuvide vahel. Avalik huvi, mille eesmärgiks on tagada vallaelanikele parim võimalik elukeskkond kaalub üle erahuvi 5 loomakasvatuse arendamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on leitud, et ükskõik milline loomakasvatus põhjustab teatud määral lõhnatundide tõusu. Piirkonnas on aga lõhnatundide normatiiv juba ületatud (lk 29,39). Eriti häiriv võib mõju olla samas tootmistsoonis tegutsevatele teistele ettevõtjatele (toimik lk 40 ). Vaidlustatud otsuses on tuginetud
lg 1, Väike- Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 poolt kehtestatud üldplaneeringule ja seletuskirjale. Antud juhul on tegemist Väike- Maarja Vallavolikogu poolt antud keelduva otsustusega, mis rikub kaebaja õigusi, kuna DP vastu võtmata jätmisega lõpetati detailplaneeringu koostamise menetlus. Kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringu vastuvõtmisest, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähte-eesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel (nt objektiivne võimatus planeeringut ellu viia või selle suur tõenäosus). Ka
lg 1 näeb alates 01.07.2009 kehtivas redaktsioonis ette, et planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Eelnevast järeldub, et planeeringu vastuvõtmisel kontrollitakse üksnes koostatud planeeringu vastavust õigusaktidele ja planeeringuala ruumilise arengu eesmärkidele (sh lähtetingimustele ja liigilt üldisematele planeeringutele). Asja materjalide järgi on Väike-Maarja Vallavalitsus 07.02.2007 korraldusega nr 59 kinnitanud Karja katastriüksuse detailplaneeringu lähteülesande ning otsustanud algatada Karja katastriüksuse osas planeerimismenetluse, mis viitab asjaolule, et Väike-Maarja Vallavalitsus pidas siiski võimalikuks põllumajandustegevust Karja katastriüksusel olenemata üldplaneeringus sätestatust. Kusjuures vastustajal oli siis juba võimalus jätta DP algatamata, kui vallal oli kavatsus teha uus üldplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad saavad tuleneda detailplaneeringu algatamise taotlusest ning nad on aluseks detailplaneeringu koostamisele ja kinnitamisele. Kohus leiab, et DP lähteülesande lähtematerjaliks oli 22.02.1995 kehtestatud valla üldplaneering, kuid kaevatavas Väike-Maarja Vallavolikogu 25.08.2011 otsuses nr 49 „Detailplaneeringu vastu võtmata jätmine“ ei ole kirjas, miks on kõrvale kaldutud DP lähteülesandest ja miks ei ole otsus kooskõlas püstitatud lähteülesandega. Vaidlustatud haldusaktis ega ka seletuskirjas ei ole seda motiveeritud ega põhjendatud, mis põhjusel selline muudatus tehti. Detailplaneeringu menetluses ei ole neid asjaolusid üldse hinnatud. Õiguslike põhjendustena ei ole volikogu kaevatavas otsuses ega ka seletuskirjas seega käsitlenud, miks ei arvestatud Karja katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud üldplaneeringuga (22.02.1995), vaid juhinduti Väike-Maarja valla uuest üldplaneeringust, mis võeti vastu 26.11.2008 ja milles seati Karja kinnistu kasutuse osas piirangud. Seega õige on kaebaja väide, et DP algatati ja lähteülesanne kinnitati 22.02.1995 a kehtestatud valla üldplaneeringu alusel, aga DP otsustati jätta vastu võtmata juba DP menetlemise ajal kehtestatud uue 2008 valla üldplaneeringu alusel. Riigikohtu halduskolleegium märkis 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 9), et otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta annab planeeringu menetleja hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Riigikohus selgitas 18.12.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08 (p 25) täiendavalt, et planeeringu vastuvõtmisel kontrollib kohalik omavalitsus planeeringu nõuetekohasust. Halduskohus märgib, et kohalikul omavalitsusel oli pärast uue valla üldplaneeringu vastuvõtmist
lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Vaidlust ei ole selles, et
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega peab üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu olema tingitud põhjendatud vajadusest, kuid halduskohus ei saa volikogu kohustada tegema konkreetse sisuga otsust - kohustada volikogu vastu võtma Karja katastriüksuse detailplaneeringut või siis kohustada volikogu muutma valla üldplaneeringut selliselt, et sellest eemaldatakse alapunkt 2.1.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.