) §-s 152 lg 1 p 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Vastustaja on seisukohal, et menetluskulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ja täiendamiseks on kulude aruande nr A110605-101315-38524 kohaselt kulunud 14,7 h. Arvestades asjaolu, et suurema osa kaebusest moodustab VKS-i ja KMS-i Põhiseadusele vastavuse ning Riigikohtu praktika analüüs, millele on eelnimetatud kulude aruande põhjal kulunud 1 h (Jaak Parre), ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ja täiendamisele kulunud 14,7 h mõistlik ega põhjendatud. Vastustaja peab eelnimetatu koostamise osas mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 7 h. Kaebaja esindaja poolt esitatud kulude aruannetest nähtuvalt sisaldavad õigusabikulud kokku 1,4 h ulatuses kliendiga e-kirjavahetuse ja telefonikõnede pidamist. Vastustaja leiab, et nimetatud kulude osas puudub põhjalik spetsifikatsioon ning selliste kulude ulatus ei ole kontrollitav. Samuti ei ole vaidluse asjaolude väljaselgitamiseks kulunud 1,4 h mõistlik. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks mõistlik ajakulu oleks maksimaalselt 0,5 h e-maili teel kaebaja olukorra kirjelduse väljaselgitamiseks ning mõne täpsustava küsimuse esitamiseks. Kulude aruandest nr A110605-101315-38524 nähtuvalt on kulunud esialgse õiguskaitse määruse analüüsile 0,30 h. Seejärel on kulude aruande nr A110831-161725-52883 kohaselt kulunud taotluse koostamiseks, täpsustamaks halduskohtu 31.05.2011 esialgse õiguskaitse määrust, kohtu vastusega tutvumiseks, esialgse õiguskaitse määruse muutmise taotluse koostamiseks ja halduskohtu 12.07.2011 määrusega tutvumiseks ühtekokku 6,5 h. 31.05.2011 määrusega rahuldati OÜ esialgse õiguskaitse taotlus tingimuslikult ning 12.07.2011 määrusega jäeti kaebaja taotlus kohtumääruse muutmiseks rahuldamata. Nähtuvalt korduvast esialgse õiguskaitse taotlusest (07.07.2011) moodustab see suuresti üksnes kirjeldust kaebaja esindaja ja halduskohtu vahel 31.05.2011 kohtumääruse osas peetud kirjavahetusest. Kulude aruande nr A111122-144713-2613 kohaselt on kaebaja esindajal korduva esialgse õiguskaitse taotluse (29.08.2011) koostamiseks kulunud ühtekokku 4,5 h. Taotluse sisulised põhjendused on vaid 2-l lehel. Sealjuures on kaebaja esindaja esitanud täiendavaid tõendeid. Eeltoodu näitab, et kaebaja esindaja ei ole kohtumääruseid vaidlustanud, s.t ei ole esitanud määruskaebuseid, vaid on endapoolseid väiteid üksnes korduvalt täiendanud. Vastustaja hinnangul saab eeltoodut pidada üksnes õigusabi kulude teenimise eesmärgil esitatuks. Selles osas on vastustaja seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks saab lugeda 2 maksimaalselt 1 h. Kulude aruandest nr A110909-114716-95167 nähtuvalt on kulunud 7,5 h PMTK vastuse analüüsile ning vastuväidete ja teeside täiendamisele, Riigikohtu lahendite täiendava ja Euroopa Kohtu lahendite analüüsile, PMTK vastuste võrdlusele ja analüüsile, vastuses viidatud kohtupraktika ja teiste valdkondade regulatsiooni analüüsile ning vastuväidete ja teeside koostamisele kahe advokaadi (Helmut Pikmets ja Sergei Jegorov) poolt. Vastustajale jääb arusaamatuks analüüsile ning vastuväidete ja teeside koostamisele ja täiendamisele kulunud suur ajakulu, kuivõrd kaebaja ei ole vastuväiteid ega teese kohtule ega vastustajale esitanud. Samuti jääb arusaamatuks, miks on nimetatud analüüsi läbi viinud kaks advokaati olukorras, kus vastuväiteid ei ole üldse esitatud. Vastustaja peab mõistlikuks ja põhjendatuks üksnes PMTK vastuse analüüsi 1 h ulatuses. Kulude aruandest nr A111202-153929-77153 nähtuvalt on kaebaja esindajal kulunud 3,4 h käibemaksupettuse, kaupade vaba liikumise põhimõtete ja pöördmaksustamise laiendava kohaldamise võimaluste analüüsile EL tasandil, Tallinna Halduskohtu 04.11.2011 kohtuotsuse, õiguskantsleri, MTA, Riigikogu ja Justiitsministeeriumi vastuste ning nendes sisalduva Riigikohtu ja Euroopa kohtu praktika analüüsile, vastuse koostamisele vastavalt Riigikohtu esimehe nõudekirjale, Riigikohtu menetluse materjalide analüüsile, vastuse täiendamisele ja edastamisele Riigikohtule. Vastustaja märgib, et käesolevas haldusasjas oli menetlus peatatud halduskohtu poolt alates 20.10.2011, mistõttu ei olnud kaebajal detsembris 2011. a põhjust koostada käesolevas haldusasjas mingit täiendavat seisukohta ega Riigikohtu menetluse materjalidega tutvuda. Seega on arusaamatu käesolevas haldusasjas nimetatud kulutuste asjakohasus. Puuduvad andmed, et Riigikohus oleks antud asjaga seoses või kohtuasja nr 3-4-1-24-11 raames kaebajalt seisukohta küsinud. Seega on kaebaja esindaja esitanud vale informatsiooni osutatud teenuste kohta. Nimetatud kulusid ei saa pidada põhjendatuks ega mõistlikuks. Vastustaja peab nimetatud kulude lisamist käesoleva haldusasja menetluskuludesse pahatahtlikuks menetluskulude suurendamiseks, kuivõrd nimetatud toiminguid ei ole käesoleva menetluse raames üldse tehtud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asja keerukust ja mahtu ning kaebaja esindaja pikaajalisi kogemusi maksuasjades esindamisel, on vastustaja seisukohal, et käesolevas asjas esitatud menetluskulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Vastustaja leiab, et menetluskulude taotlust tuleks vähendada ¾ ulatuses, s.o 4321,65 euro võrra. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
lg 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks ning kaebaja on kinnitanud, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. Kuna käesolevas haldusasjas on menetlustoimingud tehtud enne 01.01.2012, kuulub kehtiva
kohaselt menetluskulude jaotusele ning nende väljamõistmisel kohaldamisele menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud seadustik.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). 3 Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-05). Kaebuse esitaja taotleb 5 821,51 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Õigusabikulu kandmise tõendamiseks on kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitanud Advokaadibüroo Varul AS 07.06.2011 arve nr 111789, 01.09.2011 arve nr 111119. 09.09.2011 arve nr 111223, 22.11.2011 arve nr 111621 ja 02.12.2011 arve nr 111713 koos kulude aruannetega ning tasumist tõendavad maksekorraldused. Esitatud arvete kohaselt kulus õigusabile 42 tundi ja 9 minutit. Hinnanud käesoleva asja keerukust, kohtule esitatud kaebuse mahtu ning asjaolu, et vastustaja tunnistas kohtuväliselt vaidlustatud haldusakti kehtetuks, mistõttu pole kohtumenetlus osutunud kaebajale aeganõudvaks ega koormavaks, leiab kohus, et väljamõistetava õigusabikulu suurust tuleb vähendada. Kohus nõustub vastustaja väidetega, et õigusabikulud ei ole täies mahus põhjendatud ja leiab, et need on üle paisutatud. Taotlusega esitatud arve nr 110788 kulude aruande nr A110605-10131538524 kohaselt on esindajal kulunud kaebuse koostamisele ja täiendamisele kokku 14,7 tundi. Arvestades asja keerukuse astet ja kaebaja esindaja kogemust maksuasjade lahendamisel, leiab kohus, et 14,7 h kaebuse koostamiseks on põhjendamatu ja ilmselt ülepaisutatud. Arve nr 111223 kulude aruande nr A110909-114716-95167 kohaselt on kaebaja esindajal kulunud 7,5 h vastustaja vastuse analüüsile ning vastuväidete ja teeside täiendamisele, Riigikohtu lahendite täiendava ja Euroopa Kohtu lahendite analüüsile, vastustaja vastuste analüüsile ja võrdlusele, vastuses viidatud kohtupraktika ja teiste valdkondade regulatsiooni analüüsile ning vastuväidete ja teeside koostamisele kahe advokaadi poolt. Kaebaja ei ole vastuväiteid ja teese kohtule ega ka vastustajale esitanud, seetõttu ei ole kohtul võimalik ka hinnata, kas kaebaja esindajal kulus nende koostamiseks nii palju aega kui näidatud või mitte. Kohtul ei ole võimalik hinnata ka arve nr 111713 kulude aruandes nr A111202-153929-77153 märgitud töid. Kuigi need on seotud ilmselt OÜ Baltic Safety Solutions esindamisega, ilmneb kulude aruandest ka asjaolu, et analüüsi ja vastuse koostamine seondub hoopis Riigikohtu esimehe nõudekirjale vastamisega. Et sellel perioodil oli käesoleva haldusasja menetlus peatatud, siis ei olnud menetlusosalistel põhjust koostada ega esitada haldusasjas seisukohti. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et arve nr 111119 kulude aruandes nr A110831-161725-52883 näidatud kulud esialgse õiguskaitse taotluse, esialgse õiguskaitse määruse täpsustamise taotluse ning korduvate esialgse õiguskaitse taotluste koostamiseks kulunud aja kohta on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asja mahtu, keerukuse astet ning asjaolu, et asjas toimunud kohtuistungil sisulist arutelu vastustaja ilmumata jäämise tõttu ei toimunud, siis ei ole kaebuse ettevalmistamiseks ning selle koostamiseks, samuti korduvate õiguskaitse taotluste ja õiguskaitse määruse täpsustamise taotluse koostamiseks kantud esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 1451,39 eurot. Haldusasjas nr 3-3-1-9-11 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et eristada tuleb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõive ning juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, ei kuulu see tagastamisele kuni 31.12.2011 kehtinud
Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastavad taotlused sisuliselt ning ka
lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks saab olla see, et riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest riigilõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv kokku summas 38,34 eurot tagastamisele. Küll aga peab kohus võimalikuks mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv välja vastustajalt. 4
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja taotleb riigilõivu tagastamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on tasunud kokku riigilõivu summas 54,31 eurot (15,97 eurot kaebuse esitamisel ja 3x12,78 eurot esialgse õiguskaitse esitamisel). Kuivõrd kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu välja vastustajalt, siis eeltoodud summa ei kuulu kaebajale tagastamisele. Lähtudes
§-st 104 lg 5 p 4 kuulub kaebaja eest kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,97 tagastamisele. Varem kehtinud
lg 4 p 4 alusel (sama kehtiva
lg 5 p 4) tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja Advokaadibüroo Varul AS on tasunud kaebuselt riigilõivu 15,97 eurot. Kaebaja lepinguline esindaja on esitanud koos menetluse lõpetamise taotlusega kohtule ka taotluse riigilõivu tagastamiseks, kuid seda nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluste eest tasutud riigilõivu osas. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud ning kaebuselt tasutud riigilõiv tuleb tagastada Swedbanka Advokaadibüroo Varul AS arveldusarvele nr 221025347530. Õiguskaitse taotluste esitamise eest tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel tagastamisele ei kuulu, kuivõrd see mõistetakse välja vastustajalt. Elle Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.