KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2012; Tallinn Haldusasja number 3-10-2179 Haldusasi OÜ Westnett kaebus Maksu- j

sättest tulenevate aluste olemasolul, on kaalutlusvigadeta ning nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt motiveeritud. Vastustaja kordab, et tagastusnõude pikendamise otsuste tühistamise nõue on lisaks sellele, et otsused on õiguspärased, põhjendamatu ka seetõttu, et nende haldusaktide õiguslik toime on lõppenud. Sama tuleb öelda ka 02.08.2010 tagastusnõude täitmise peatamise otsuse kohta. Seega puudub alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel (tl 99). KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud haldusakte, millega kõigepealt pikendati kahel korral käibemaksu tagastamise tähtaega ning seejärel peatati vastava tagastusnõude täitmine summas 1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. See toimus enne vastava maksuotsuse koostamist. Maksuhaldur otsustas lahendada vaidlusaluse küsimuse maksuotsusega nr 12.2-3/3345917, mis koostati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt 22.12.
2. Kaebuse esitaja vaidlustas (samas asjas) tehtud maksuotsust haldusasja 3-11-176 raames. Hiljem (29.12.2011) tunnistas maksuhaldur nimetatud maksuotsuse kehtetuks ning selles osas on menetlus haldusasjas 311-176 Tallinna Halduskohtu 05.01.2012 otsusega ühtlasi ka lõpetatud, mõistetud välja põhjendatud õigusabikulud ning kohustatud 1 679 193 krooni suurust käibemaksu koos vastavate intressidega välja maksma.
3. Arvestades asjaolu, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktid eelnesid maksuotsusele ning maksuotsuse koostamise järgselt ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma sisulist eesmärki 1 679 193 krooni suuruse summa tagastamiseks enam saavutada, tõusetus küsimus menetluse lõpetamisest varem kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt reguleerib menetluse lõpetamist samal alusel nüüd seadustiku § 152 lg 1 p
4. Kohtu hinnangul tuleks menetlus lõpetada, sest (samas asjas) maksuotsuse koostamise järgselt ei olnud selle haldusaja raames võimalik enam tagastusnõuet täitma kohustada ning sellekohase otsustuse tähtaja pikendamised on muutunud samuti sisutuks. Mis puutub kahel korral tasutud riigilõivu, siis on see ühes osas Tallinna Halduskohtu 20.12.2011 määrusega käesolevaks ajaks tagastatud (II köide, tl 90-91).
5. Menetlusosalised ei ole menetluse lõpetamisega nõustunud ja kohus ei pidanud seda ka võimalikuks kui menetluse lõpetamisele varem kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel vaidlesid vastu mõlemad protsessiosalised. Kaebuse esitaja kaalus menetluse lõpetamisega nõustumist veel 20.01.2012 toimunud kohtuistungil (II köide, tl 104-106), kuid teatas 27.01.2012, et OÜ Westnett menetluse lõpetamisega (siiski) ei nõustu. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust kui kaebaja seda taotleb. Kaebuse esitaja taotleb haldusaktide tühistamist, sest kaebuse esitamise ajal olid nõuded esitatud seaduses nimetatud 30-päevase tähtaja raames või siis tuvastada nende õigusvastasus kui kohus leiab, et tühistamisnõue ei ole võimalik. Nõude ulatust on lähtuvalt HKMS § 49 lg-st 1 täpsustatud veel ka kohtuistungil ning selles osas protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 145-146).
6. Olenemata sellest kas tegemist on haldusaktide tühistamise nõudega või alternatiivselt esitatud õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega, tuleb järgnevalt kontrollida kas antud juhul olid haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusaktide õiguspärasuse eeldused üldse täidetud. HKMS § 158 lg-s 2 on sätestatud, et haldusaktide õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. 8
7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.05.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-3 pikendati käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva, sest vastustaja hinnangul ilmnes vajadus saada maksumaksja poolt esitatud
8. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammaksu õigsuse veendumiseks ning enammakstud käbemaksu tagastamise otsuse tegemiseks täiendavaid dokumente ja selgitusi ka OÜ-ga Westnett kontrollitaval perioodil tehinguid teinud kolmandatelt isikutelt (tl 22). Haldusakti andmise alusena on viidatud maksukorralduse seaduse § 33 lõigetele 1 ja 11 ja § 106 lõikele 2 ning

§ 34lõigetele 2 ja 4.

Selgitatud on ka tagastusnõude täitmise võimalusi piisava tagatise esitamise korral lähtuvalt MKS § 107 lg-st 5 ja §-dest 120-127. 42.

§ 34

lg-s 2 on sätestatud, et maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Sama seaduse ja paragrahvi neljandas lõikes on sätestatud, et tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse eelnimetatud paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 34

lg 3 kohaselt võib tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada korraga kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta peab tegema maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Maksukorralduse seaduse § 33 lg-s 1 on fikseeritud maksumaksja õigus ettenähtust suuremas summas tehtud makseid tagasi saada ning § 106 lg 2 teise lause kohaselt täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem sama seaduse § 33 lõike 11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Käesoleval juhul maksuhaldur varem OÜ Westnett tagastusnõuete õigsust kontrollinud ei olnud ning selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole. Järgitud on

34 lg-s 2 nimetatud nõuet eelneva lisatõendite küsimise suhtes. Vastavale 23.04.2010 korraldusele on vaidlustatud haldusakti esimese lehekülje teises lõigus osundatud. Tagastusnõude täitmise tähtpäeva ei ole korraga pikendatud ka rohkem kui 30 päeva. Selles osas vastab haldusakt samuti seaduse nõuetele. Seadus võimaldab tagastusnõude kontrollimisel selle täitmise tähtaega pikendada ning maksuhaldur on eelnimetatud võimalusest lähtunud. Menetlusosaliste vahel ei olnud vaidlust ka selles, et tagastusnõude täitmise tähtaega oli vaja arvestada alates 20.05.

1. Haldusasja materjalist nähtuvalt on tagastusnõude täitmise tähtaega pikendatud esimest korda 11.05.2010 kolmekümne päeva võrra ehk kuni 21.06.
2. Selles osas protsessiosalised ei vaidle. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud 11.06.2010 otsusega pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega uuesti ja seejuures on järgitud nõuet koostada vastav otsus vähemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. OÜ Westnett põhiväide taandub sisuliselt sellele, et maksuhalduril ei olnud piisavat kahtlust selle kohta, et tagastusnõude täitmisel makstava summa tagasinõudmine võiks osutuda hiljem võimatuks. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et kahtlusele on vaidlustatud haldusakti teisel leheküljel osundatud, täiendavalt tuleneb see ka otsuse esimeselt leheküljelt ja haldusakti ei saa tühistada või õigusvastaseks tunnistada pelgalt seetõttu, et kahtlust oleks olnud võimalik põhjalikumalt motiveerida. Seejuures ei saa lähtuda asjaolust, et hilisemalt on tagastusnõue põhjendatuks osutunud ning maksuhaldur on ka vastava maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Antud juhul ei ole tegemist enam tagastusnõude õigsuse küsimusega, vaid sellega kas maksuhaldur võis kahelda ja kas see oli põhjendatud. Haldusakti andmise aja seisuga oli olukord teistsugune, menetlus algusjärgus ning vastustajal oli seadusest tulenevalt õigus tagastusnõude täitmist pikendada.
3. Maksuhalduri 12.07.2010 otsusega pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega uuesti ning selle õiguslik alus on sama. Maksuhaldur selgitas vaidlustatud haldusaktis, et OÜ-lt Valiser Trade soetatud kinnistute müügihind on kaebuse esitaja poolt osaliselt tasumata, samuti lasuvad kinnisvaral mitmed 9 hüpoteegid kolmandate isikute kasuks, kelle võlanõuded on OÜ Westnett müüjalt nimetatud tehingu raames üle võtnud ja et äriühingu pangakontodel puuduvad ka rahalised vahendid. Seetõttu pidas vastustaja võimalikuks, et tagastusnõude kohesel rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda hiljem oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Ka see otsus on koostatud vähemalt 5 päeva enne tagastusnõude tähtaja lõppemist. Seonduvalt eelnimetatud haldusaktiga väljendub kaebuse esitaja põhiline etteheide selles, et maksuhalduri tegevus oli ebaefektiivne ja et korduv pikendamine ei ole mõeldud selleks, et uusi asjaolusid välja selgitada, vaid nendeks juhtudeks kui esimese pikendamise korraldusega ei saadud kolmandale isikule esitatud küsimustele vastust (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 146). Siinkohal tuleb aga nõustuda vastustaja selgitusega, mille kohaselt ei pea maksuhaldur kavandama kohe kontrollimise alguses (ammendavalt) kolmandate isikute ringi, kellelt dokumente või teavet küsida.

§ 34

lg 2 p 2 on tähtaja pikendamine kuni 90 kalendripäeva võimalik eeldusel, et tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule ja seda ei ole seatud sõltuvusse kolmandate isikute arvust või sellest kas tegemist on esimese või teise järelepärimisega. Piirang väljendub üldises 90 päevases tähtajas. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et 90 päevast tähtaega ei ole ületatud. Haldusasja materjalist nähtub, et esimest korda pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega 11.05.2010, seejärel 11.06.2010 otsusega teist korda 30 päeva võrra ning 12.07.2010 otsusega kolmandat korda 30 päeva võrra kuni 20.08.

1. Vaidlust ei olnud selles, et tagastusnõue esitati 20.04.2010 ja et tagastusnõude täitmise tähtaega oli vaja arvestada alates 20.05.
2. Vaidlustatud haldusaktidega ei ole pikendatud tagastusnõude täitmist konkreetsete kuupäevadeni, vaid igal korral 30 päeva võrra. Arvestades asjaolu, et 02.08.2010 haldusaktiga peatati tagastusnõude täitmine kuni vastava otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, siis ei olnud eelnimetatud kuupäevaks arvestatuna tagastusnõude täitmise pikendamiseks ettenähtud piirtähtaega ületatud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole alust tühistada või õigusvastaseks tunnistada ka PMTK 12.07.2010 otsust.
3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.08.2010 otsusega peatati OÜ Westnett poolt 20.04.2010 esitatud tagastusnõude täitmine summas 1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, sest kaebuse esitaja tegevuses tuvastati maksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses rikkumisega alustati väärteomenetlust. Seejuures on viidatud haldusakti andmise õigusliku alusena maksukorralduse seaduse § 106 lõikele 2 ja § 107 lõigetele 1 ja
4. Maksukorralduse seaduse § 106 reguleerib tagastusnõude täitmist, kuid MKS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada sama seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud nimetatud seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teise lõike kohaselt peatatakse tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni ja et tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.
5. Seonduvalt 02.08.2010 tagastusnõude täitmise peatamise otsusega taanduvad kaebuse esitaja põhiväited samuti sellele, et haldusakti andmist on põhjendatud ebapiisavalt ja et puudusid ka väärteo tunnused. Samas võimaldab seadus tagastusnõude täitmist peatada kui alustatakse väärteomenetlust. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta on vormistatud 4-leheküljeline haldusakt ning seda on ka piisavalt motiveeritud. Põhjendatud kahtlust on väljendatud 5-punktilises loetelus. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Mis puutub aga väärteomenetluse tunnuste puudumisse või väärteomenetluse kui sellise alustamise ebapiisavuse sisulistesse põhjendustesse, siis väärteomenetluse toimingute põhjendatust halduskohus hinnata ei saa. See toimub väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Arvestades asjaolu, et käesoleva haldusasjaga seonduv ja hiljem koostatud maksuotsus on käesolevaks ajaks ühtlasi kehtetuks tunnistatud, võivad kaebuse esitaja sellekohased seisukohad (osaliselt) põhjendatud olla, kuid see on teine teema. Ka eelnimetatud haldusakti tuleb hinnata lähtuvalt HKMS § 158 lõikest 2 haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti andmise ajahetke seisuga oli see maksuhalduri hinnangul põhjendatud 10 ja kohtul ei ole antud juhul alust seda seisukohta arvestamata jätta. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata ka maksuhalduri 02.08.2010 otsuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
6. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusaktid osutusid nende andmise ajahetke seisuga õiguspärasteks, ei ole vaja pikemalt hinnata õigusvastuse tuvastamise nõuete eelduseks olevat põhjendatud huvi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul menetluskulusid kaebuse esitajalt välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 147). Enno Loonurm Kohtunik 11