Obsah (4)

§ 28§ 19§ 25§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-37058 T

§ 28

lg 1, mille kohaselt dokumendi kättetoimetamisel menetlusosalisele dokumendi väljastanud haldusorgani poolt antakse dokument menetlusosalisele kätte allkirja vastu teatisel, millel märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Oluline on, et menetlusdokument antakse üle allkirja vastu. Käesolevas asjas edastas haldusorgan töövaidluskomisjon otsuse ärakirja hagejale elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituse vastu. Vastuvõtmise kinnituse edastas hageja elektrooniliselt ning see on

§ 19kohaselt säilitatud toimikus.

Töövaidluskomisjoni liikmete poolt allkirjastatud otsust ei ole hagejale esitatud ja seda ei ole ka töövaidluskomisjoni toimikus. Otsuse ärakirja (millel puuduvad komisjoni liikmete allkirjad, kes on väidetavalt otsuse teinud) õigsuse on kinnitanud digitaalse allkirjaga komisjoni juhataja. Tulenevalt ITVS § 22 lg-st 31 ei saanud komisjoni juhataja teha otsust ainuisikuliselt ja otsus peaks olema allkirjastatud kõigi komisjoni liikmete poolt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik tuvastada, kas otsus on seaduse nõuete kohaselt allkirjastatud ehk kas otsus on üldse tehtud ning apellant leiab, et otsust ei ole tänaseni kätte toimetatud; 2) ei vastanud hagejaga töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele ja on tühine ning hagejal on õigus seadusega ettenähtud hüvitisele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kadusid nii pearaamatupidaja kui XXX ametikoht. Kostja ei võrrelnud XXX na töötava hageja ja pearaamatupidajana töötava M. K. oskusi, vilumust jm seadusega sätestatud kriteeriume koondamisotsuse tegemisel, et välja selgitada, kumb neist omab töölejäämise eelisõigust. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei oleks sobinud peaspetsialisti ametikohale, vaid on pigem kinnitanud vastupidist. Kostja leidis, et hageja võinuks kandideerida nimetatud ametikohale, kuid ei teinud seda. TLS § 89 lg 4 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, seega peab töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel tööandja töötajaid võrdlema ja hindama ja tegema seejärel kaalutletud valiku. Eeltoodud seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-103-

1. Kandideerimise võimalus ei ole käsitletav töö pakkumisena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-103-06 asunud seisukohale, et töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi korraldamisega. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et samuti ei saa võimaluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö pakkumisena. Samuti ei pakkunud kostja hagejale muud tööd, kuigi samal ajal kui hageja koondati, korraldati konkursse uute töökohtade täitmiseks. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda kitsalt erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. 4 Kostja on väitnud, et infopunkti töötaja lahkus pärast hageja koondamist, kuid sellel töökohal eeldatakse inglise keele valdamist. Kostja ei ole nimetatud töökohta hagejale pakkunud ja ei ole ka kontrollinud tema sobivust sellele ametikohale. Hageja valdab inglise keelt.
2. Eesti Põllumajandusmuuseum vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja vastustaja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi aegunud. Hageja sai tööinspektsiooni 02.06.2010 otsuse kätte 18.06.2010 e-posti teel ning ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tuli hagiavaldus esitada hiljemalt 19.07.
3. Hageja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ta viivitas e-kirja kättesaamise kinnitamisega 12 päeva, samas kui ta on olnud teadlik töövaidluskomisjoni otsuse sisust ja ta on tööinspektsioonile avaldanud dokumentide kättesaamise kohana enda e-posti aadressi.

§ 25

lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Seega on tegemist alternatiivsete kättetoimetamise viisidega.

§ 27

lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt toimetatakse dokument isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Juhul kui hageja ei soovinud tööinspektsioonilt saada dokumente e-posti teel, oli tal võimalus jätta enda e-posti aadress avaldamata; 2) puudub hagi rahuldamiseks seadusest tulenev alus. Hageja koondamise tingis Eesti Põllumajandusmuuseumi restruktureerimine, mille käigus muudeti raamatupidamise korraldust vastavalt põllumajandusministri 29.03.2010 käskkirjale nr

1. Eesti Põllumajandusmuuseumis toimus tsentraliseeritud raamatupidamisele üleminek 01.04.
2. Vastavalt põllumajandusministri 26.03.2007 määruse nr 27 „Eesti Põllumajandusmuuseumi põhimäärus“ 01.04.2010 jõustunud muudatustele kaotati § 7 lg-s 1 nimetatud ametikoht ja pearaamatupidaja ametikoht nimetati ümber peaspetsialisti ametikohaks ning seda tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja M.K. . Restruktureerimise käigus kuulus XXX ametikoht koondamisele. Teise töö pakkumine ei ole tööandja absoluutne koondamisega kaasnev kohustus, vaid teise töö pakkumise võimalust ja ümberõppe vajadust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi, mis nähtub samuti töölepingu seaduse seletuskirjast. Hageja koondamisel ei olnud kostjal töökohti pakkuda ja see kajastus ka asutuse kodulehel. Samuti ei kuulutanud kostja avalikku konkurssi vabade töökohtade täitmiseks. Eesti Põllumajandusmuuseumist on lahkunud mõned töötajaid. Kostjat finantseeritakse riigieelarvest ning kostja eelarvest lähtuvalt ei ole kõikide vabanenud töökohtade täitmine võimalik. Selliseid vakantseid ametikohti, mille täitmine on muuseumi eelarvega ettenähtud ja millistele oleks oma hariduse, töökogemuse ja isikuomaduste poolest kvalifitseerunud hageja, koondamise hetkel ei olnud. Hageja administraatori või kommunikatsioonija turundusjuhi ametikoha kvalifikatsiooninõuetele ei vastanud. Turismi infopunkti klienditeenindaja lahkus pärast hageja koondamist, kuid sellel töökohal eeldatakse inglise keele valdamist. Rahaliste ressursside piiratust arvestades ei saanud kostja pakkuda hagejale teist tööd, täiendõpet ega töötingimuste muutmist. Lisaks kvalifikatsioonile peab tööandja arvesse võtma isikuomaduste sobivust ametikohale. Nimetatud asjaolusid on hagejale selgitatud nii töölepingu ülesütlemisavalduses kui ka suuliselt. Muuhulgas ei avaldanud hageja koondamiseelsel perioodil soovi jätkata Eesti Põllumajandusmuuseumis ja soovis saada koondamisteadet. Kostja andmetel otsis hageja kogu ametisoleku aja (sh enne koondamisest teada saamist) pidevalt uut tööd ja käis pärast koondamisest teada saamist järjepidevalt koondamisteadet tööandjalt küsimas. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes muutmata kohtuotsuse resolutsiooni.
4. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi on aegunud. ITVS § 23 lg 2 kohaselt otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või saadetakse pooltele samal päeval posti teel. Töövaidluskomisjoni 02.06.2010 istungi protokollist (töövaidluskomisjoni toimik, lk 62) nähtuvalt otsus väljastatakse pooltele seaduses ettenähtud korras. Maakohus on õigesti märkinud, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 25

lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole töövaidluskomisjoni otsust ITVS § 23 lg 2 kohaselt posti teel kätte toimetatud, vaid otsus on kätte toimetatud elektrooniliselt. Tulenevalt

§ 25

lg-s 1 ja §-s 27 sätestatust on võimalik töövaidluskomisjoni otsust kätte toimetada ka elektrooniliselt.

§ 27

lg 2 kohaselt dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt puudub L. Teerni nõusolek talle otsuse elektroonilise kättetoimetamise kohta ning seetõttu on maakohus ekslikult leidnud, et töövaidluskomisjoni otsus on L. Teernile kätte toimetatud 18.06.2010, s.o otsuse e-kirjaga saatmise päeval. Üksnes asjaolust, et L. Teern on avalduses töövaidluskomisjonile märkinud enda e-posti aadressi, ei saa järeldada, et ta on andnud sellega

§ 27lg 2 kohase nõusoleku dokumendi elektrooniliselt kättetoimetamiseks.

Seetõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendus, mille kohaselt on hagi aegunud seoses L. Teernile töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisega 18.06.

1. Ringkonnakohus leiab, et L. Teern on esitanud hagi maakohtusse tähtaegselt. Samas ei ole nimetatud asjaolu aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna maakohtu otsuse resolutsioon on õige.
2. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata L. Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtub ja pooled ei vaidle selle üle, et alates 2010 aprillist rakendus Eesti Põllumajandusmuuseumis üleminek tsentraliseeritud raamatupidamisele. Sellega seoses kuulus koondamisele XXX ametikoht ning pearaamatupidaja ametikoht asendati peaspetsialisti ametikohaga. Asja materjalidest nähtub veel, et XXX ametikoht koondati ning senine pearaamatupidaja asus täitma peaspetsialisti ülesandeid. 6 TLS § 89 lg 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajatel ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Märgitud sättest tulenevalt on kehtiv töölepingu seadus loobunud muudest töölejäämise eelisõiguse kriteeriumidest ning tööandjale on antud otsustusõigus ning võimaldada tööle jätta eelkõige töötajad, kes teevad paremini tööd ehk töötajad, keda ta peab vajalikuks. Tööandja on pidanud vajalikuks jätta raamatupidajatest tööle senise pearaamatupidaja ning seda peaspetsialisti ametikohale. Kuigi tööandja ei pakkunud peaspetsialisti ametikohta hagejale, on ta nii hagejat kui senist pearaamatupidajat võrrelnud, mida kinnitavad tunnistajate M.S. ja M. K. ütlused. Vastavalt TLS § 89 lg-le 4 tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 3 kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Apellandi väide, et tööandja rikkus temaga töölepingut üles öeldes võrdse kohtlemise põhimõtet, on ekslik. Ainuüksi see, et apellant ei nõustu tööandja valikuga peaspetsialisti ametikoha täitmisel, ei anna alust väita, et tööandja rikkus töölepingu ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Märgitud sättest tulenevalt tuleb tööandjal pakkuda teist tööd, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik ning ei tekita tööandjale ebamõistlikke kulutusi. Maakohus on tunnistajate T.T. u ja M.S. ütlustele tuginedes põhjendatult leidnud, et apellandi oskused ja vilumused ei võimaldanud talle pakkuda turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning märgib, et apellant ei ole vastupidist tõendanud. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt pakuti hagejale võimalust asendada turismiinfokeskuse puhkusel olevat töötajat, kuid hageja keeldus sellest. Seega on ebaõige apellandi väide, et turismiinfokeskuse töökohta talle ei pakutud. Tõendamata on apellandi väide, et samal ajal, kui temaga sõlmitud tööleping öeldi üles, korraldas tööandja konkursse uute töökohtade täitmiseks.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel L. Teerni kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 jäävad menetluskulud Üllar Roostoja