Obsah (10)

§ 155§ 23§ 6§ 19§ 7§ 15§ 24§ 151§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1132 Haldusasi REWILO Group OÜ kaebus avalik-õigusliku suhte k

§ 155lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. 18.08.2011 määrusega kohus võttis menetlusse REWILO Group OÜ kaebuse taotluse - tuvastada kas osaühingul on kaasaaitamiskohustus või vaikimisõigus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 27.04.2011 korralduse nr 12.2-3/760-5 täitmisel – menetlemiseks ja tegi teatavaks kohtuistungi toimumise aja - 12.12.2011 kell 14.
2. Kohus tagastas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 3, lg 31 p 5 alusel kaebuse läbivaatamatult 17.06.2011 esitatud taotluse osas – kohustada maksuhaldurit tegevusetuseks sunniraha korralduste määramisel, seoses PMTK 07.06.2011 korraldusega nr 12.2-3/744-

2. 13.10.2011 esitas vastustaja seletuse kaebuse kohta. Seletuses esitas vastustaja järgmised taotlused: 1) haldusasja nr 3-11-1132 menetluse liitmiseks haldusasja nr 3-11-1131 menetlusega; 2) jätta kaebus

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt 1 tuvastada

§ 6

lg 3 p 3 alusel, et REWILO Group OÜ ja PMTK vahelise (korralduse nr 12.2-3/744-7 andmise tulemusena tekkinud) avalik-õigusliku suhte sisuks oli REWILO Group OÜ kohustus vastata korralduses esitatud küsimustele, st kaasaaitamiskohustus; 3) jätta Euroopa Liidu Kohtule eelotsustustaotluse esitamise taotlus rahuldamata.

1. 02.11.2011 määrusega kohus jättis rahuldamata PMTK taotluse haldusasja nr 3-111132 liitmiseks haldusasja 3-11-1131 menetlusega. Kohus otsustas edastada vastustaja seletuse kaebuse kohta kaebajale ja andis kaebajale aega kuni 18.11.2011 esitada oma seisukoht vastustaja muude taotluste osas. Kohus selgitas, et lahendab vastustaja teised taotlused eraldi määrusega.
2. 03.11.2011 edastas kohus 02.11.2011 kohtumääruse kaebajale, kuid alles pärast määruse 16.11.2011 uuesti saatmist on kaebaja samal päeval viimaks kinnitanud 02.11.2011 määruse kättesaamist. Et kohus ei edastanud kaebajale vastustaja 13.10.2011 seletust kaebusele (samas kaebaja ei olnud ka ise, saades 02.11.2011 kohtumääruse, vastustaja puuduva seletuse, selles esitatud taotluste ja kohtu antud menetlustähtaja möödumise vastu huvi tundnud), edastas kohus 06.12.2011 määrusega PMTK seletuse kaebuse kohta kaebajale ning andis kaebajale vastustaja esitatud taotluse – jätta kaebus

§ 23

lg 3 p 1 ja § 7 lg 1 alusel läbi vaatamata - osas oma seisukoha esitamiseks aega kuni 20.12.

1. Seoses eeltooduga määras kohus jätta ära ka kohtuistung 12.12.2011 kell 14.
2. Samas määruses võttis kohus seisukoha ühtlasi vastustaja 13.10.2011 esitatud alternatiivse taotluse „tuvastada

§ 6

lg 3 p 3 alusel, et REWILO Group OÜ ja PMTK vahelise (korralduse nr 12.2-3/744-7 andmise tulemusena tekkinud) avalik-õigusliku suhte sisuks oli REWILO Group OÜ kohustus vastata korralduses esitatud küsimustele, st kaasaaitamiskohustus” osas. Kohus märkis, et nimetatud taotlus puudutab otsesest kaebuse eset, mille osas taotluste esitamise/muutmise õigus on

kohaselt (

§ 19lg 7 ja 8) kaebajal, mitte aga vastustajal.

Seega olenemata sellest, millise seisukoha kohus vastustaja taotluse – asja läbi vaatamata jätmiseks § 23 lg 3 p 1 ja § 7 lg 1 alusel - osas edaspidi võtab, ei ole nimetatud vastustaja alternatiivne taotlus menetluses lubatav, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta. Kohus märkis, et edasised menetlustoimingud (määrab vajadusel ka uue istungi aja) teeb kohus pärast vastustaja taotluse - asja läbi vaatamata jätmiseks

§ 23lg 3 p 1 ja § 7 lg 1 alusel - lahendamist.

1. Kaebaja on kinnitanud 06.12.2011 määruse kättesaamist 07.12.
2. Vaatamata
3. ja 03.01.2012 saadetud meeldetuletustele, millest esimesena nimetatud, postiga saadetud meeldetuletuse kättesaamist on kaebaja kinnitanud 02.03.2012, ei ole REWILO Group OÜ kohtule tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani vastanud. KOHTU SEISUKOHT:
4. Kohus peab kõigepealt vajalikuks rõhutada, et kaebaja senist käitumist (ebaadekvaatne reageerimine kohtust saadetud postile) tuleb käsitada oma menetlusõiguste kuritarvitamisena, ja leiab ühtlasi, et sellega väljendab kaebaja tegelikult ka täielikku huvi puudust oma kaebuse menetlemise suhtes. Samas kohus ei näe vajadust REWILO Group OÜ-d trahvida, kuna kohus on jõudnud järeldusele, et PMTK taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks

§ 23lg 3 p 1 ja § 7 lg 1 alusel on põhimõtteliselt põhjendatud.

Asjaolu, et kaebaja ei soovinud kasutada talle antud võimalust väljendada omapoolset arvamust nimetatud taotluse suhtes, ei takista kohtul antud juhul taotluse sisulist lahendamist. 2 7. Nähtuvalt PMTK 13.10.2011 seletusest vastustaja põhjendab oma taotlust - jätta kaebus

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata - järgmiselt: REWILO Group OÜ-l ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, ka eeldades, et REWILO Group OÜ poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õiguse puudumine on omakorda tingitud sellest, et REWILO Group OÜ-l puudub põhjendatud huvi korralduse nr 12.2-3/760-5 täitmise kohustuse või maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg-st 1 tuleneva täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tuvastamise vastu.

§ 7

lg 1 kohaselt võib aga kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. REWILO Group OÜ ei ole oma põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks välja toonud. Selle asemel on kaebuses märgitud, et see põhineb Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-15-10 tehtud määruse p-s 24 toodud „õiguskäsitlusel“. Nimetatud punktis on Riigikohus öelnud järgmist: Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud maksuhalduri poolt kaasaitamiskohustusetäitmiseks esitatud korralduse vaidlustamine põhjusel, et nõutav teave tähendaks enda või oma lähedase vastu tunnistamist ehk põhjusel, et see korraldus on vastuolus MKS § 64 lg 1 punktidega 5 ja 6 ja PS § 22 lõikega 3. Korralduse vaidlustamisel saabtõstatada ka selle aluseks olevate sätete põhiseaduspärasuse küsimuse. Välistatud ei ole ka toimingu sooritamisest hoidumise nõue või tegevusetuse kui toimingusooritamise nõue

§ 6lg 2 ja riigivastutuse seaduse (Rvast

S) § 5 alusel, et hoidaära kindla sisuga korralduse andmine. RvastS § 5 lõike 1 kohaselt võib isik nõudahaldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Samuti ei saa välistada ka

§ 6lg 3 p 3 alusel avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise taotlust.

Sellisel juhul paluks isik tuvastada, kas tal on kaasaaitamiskohustus või vaikimisõigus ja saaks selle käigus vaidlustada MKS vastavas sätted. On ilmselge, et erinevalt REWILO Group OÜ väitest (vt kaebuse p 17) ei ole Riigikohus selle eelmises punktis välja toodud lausega loonud mingit uut mehhanismi, olgu siis põhimõttelise kontrolli teostamiseks vaikimisõiguse üle või mistahes muul eesmärgil. Riigikohus tegeleb olemasoleva seadusandluse tõlgendamise ja kohaldamisega konkreetse vaidluse lahendamise raames. Seega kõik, mida Riigikohus viidatud määruses tegi, oli osundamine võimalusele esitada avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise taotlus; võimalusele, mille näeb ette

§ 6lg 3 p 3.

Seda võimalust ei loonud Riigikohus.

§ 6

lg 3 p-s 3 ette nähtud võimalus on aga kasutatav ainult juhul, kui on täidetud § 7 lg-s 1 sätestatud tingimus, st kaebajal on avalikõigusliku suhte kindlakstegemiseks olemas põhjendatud huvi. Riigikohus ei saanud oma nimetatud määruses seda tingimust „ära kaotada“. See on ilmne ka asjaomase Riigikohtu lause sõnastusest: Samuti ei saa välistada ka

§ 6

lg 3 p 3 alusel avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise taotlust.“ Riigikohus ei ütle, et see võimalus peab alati olema; ta ütleb kõigest seda, et seda võimalust ei saa välistada, st et teatud juhtudel võib see võimalus olemas olla. Ka ei pidanud Riigikohus vajalikuks täpsustada seda, millised on need juhud. Asjaomaste seadusesätete valguses on ilmne, et see võimalus on olemas, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. Viitega

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 sätetele märgib PMTK, et REWILO Group OÜ ei ole antud juhul oma põhjendatud huvi millegagi isegi põhistanud, rääkimata selle tõendamisest. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on andnud selleks kaks korda täiendava tähtaja. Olukorras, kus kaebaja ei ole suutnud välja tuua oma põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks, ei kuulu kaebus

§ 24lg 3 p-1 ja § 7 lg 1 alusel läbivaatamisele.

REWILO Group OÜ-l ei saagi olla põhjendatud huvi korralduse nr 12.2-3/760-5 täitmise kohustuse või MKS § 64 lg-st 1 tuleneva täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tuvastamise vastu. Nimelt on REWILO Group OÜ nimetatud korralduse

1. juunil 2011 juba täitnud. 3 Sellises olukorras omab antud kaebus ainult „akadeemilist väärtust“. Selle lahendamine kohtu poolt ei saa muuta korralduse täitmist olematuks. Seda enam, et (muuhulgas) korralduse täitmise tulemusena väljastas PMTK REWILO Group OÜ-le
2. juulil 2011 kontrolli lõpetamise teate, millega andis teada, et PMTK tuvastas kontrolli tulemusena, et REWILO Group OÜ tegeles asjaomasel perioodil Eestis ettevõtlusega. Seega ei toonud korralduse täitmine REWILO Group OÜ-le kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Riigikohus on haldusakti õigusvastasuse tuvastamiskaebustes põhjendatud huvina aktsepteerinud muuhulgas kaebaja kinnitust, et õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal plaanis esitada kahju hüvitamise kaebus. Siiski ei ole need seisukohad antud olukorrale üksüheselt ülekantavad. Selleks, et kahju hüvitamise nõudes saaks tugineda kohtu poolt tuvastamiskaebuses tehtud otsuse tulemusele, peab tuvastamiskaebuse ese (nt haldusakt, mille väidetava õigusvastasuse tuvastamiseks kaebus esitati, või avalik-õiguslik suhe, mille väidetava olemasolu või puudumise tuvastamiseks kaebus esitati) olema põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. See haldusakt või see avalikõiguslik suhe peab olema põhjustanud kahju. Esiteks ei tekkinud REWILO Group OÜ-le korralduse nr 12.2-3/760-5 (mille pinnalt tekkinud või tekkida võinud avalik-õiguslik suhe on antud kaebuse esemeks) täitmise tulemusena reaalses tegevuses mingit kahju – vastupidi tulemus (kinnitus, et REWILO Group OÜ tegeles asjaomasel perioodil Eestis ettevõtlusega, mis tähendab, et puudub alus REWILO Group OÜ kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist) oli kaebaja jaoks soodustava iseloomuga. Milles võiks seisneda mingi muu kahju, mida korralduse pinnalt tekkida võinud avalikõiguslik suhe oleks võinud või võiks REWILO Group OÜ-le tekitada, on keeruline, et mitte öelda võimatu, ette kujutada. Teiseks, ja jättes hetkeks kõrvale asjaolu, et puudub mistahes kahju, ei saa avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumine põhimõtteliselt olla kahju tekkimise põhjuseks. Kahju tekkimise põhjuseks võiks olla haldusorgani antud haldusakt või tehtud toiming (nt pangakonto arestimise korraldus või sisustuse kahjustamine läbiotsimise käigus). Kui taolisel juhul on kahju hüvitamise eelduseks haldusorgani tegevuse õigusvastasus, oleks sel juhul vaja aga tuvastada selle haldusakti või selle toimingu õigusvastasus – kahju on tekkinud just nimelt õigusvastase haldusakti või õigusvastase toimingu tulemusena ja on sellega põhjuslikus seoses. Avalik-õiguslik suhe, mis juba iseenesest tekib mingi haldusakti või toimingu tulemusena, ei saa tingida kahju tekkimist, kuna avalik-õiguslik suhe ei ole tegevus või tegevusetus. Ja kahju saab tekitada ainult tegevuse või tegevusetuse tulemusena.
3. REWILO Group OÜ kaebus ja PMTK taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks

§ 23

lg 3 p 1 ja § 7 lg 1 alusel on esitatud enne 01.01.2012 kehtinud

jõus oleku ajal. Käesolevast aastast jõustunud

rakendussätte, § 283 lg 1 järgi kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Antud juhul on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebuse esitamise ajal kehtinud

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 23

lg 3 p 1 alusel halduskohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega seondub käesoleval juhul REWILO Group OÜ kaebeõigus temal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi olemasoluga. 9. Algses kaebuses ei olnud kaebaja üldse oma põhjendatud huvi märkinud, millele kohus juhtis tähelepanu ka 31.05.2011 käiguta jätmise määruses. Kohus selgitas määruses 4 muu hulgas: „Tuvastamistaotluse esitamisel tuleb kaebajal arvestada asjaoluga, et kohtupoolne toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab kaebajale tooma mingit kasu tema õiguste edaspidisel kaitsmisel ning just seetõttu tuleb tuvastamistaotluse esitamisel

§ 7

lg 1 ja § 10 lg lg 3 kohaselt märkida kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes, mida antud juhul pole märgitud. Vastavast kohtuotsusest ei järgne juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganile. Kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu nõuab

kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkab peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseb. Isiku põhjendatud huvist peaks kasvama välja kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi, on nentinud ka Riigikohus. Pelgalt soov saada teada, kas haldusorgan on toiminud õigusvastaselt või mitte, ei ole põhjendatud huvi. Üldine huvi, et avalik haldus toimiks õiguspäraselt, on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Kohtupraktikas on tunnustatud põhjendatud huvina muuhulgas isiku preventiivset huvi. Kuid ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Tuvastamisnõue võib olla põhjendatud, kui on piisavalt tõenäoline, et isik saab tulevikus sarnases olukorras vastustaja õigusvastase kohtlemise osaliseks. Seega tuleb kaebajal selgitada oma põhjendatud huvi tuvastamise osas.“ 14.06.2011 vastuses 31.05.2011 kohtumäärusele on kaebaja selgitanud, et tuvastamistaotlus on esitatud tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2011 määruse p-st 24 asjas nr 3-4-1-15-10. Kaebaja oli formaalselt selgitanud ka oma põhjendatud huvi tuvastamise suhtes – põhiõiguste maksmapaneku väljaselgitamine. 10. Kohus nõustub vastustajaga, et REWILO Group OÜ poolt välja toodu ei ole käsitav põhjendatud huvina

§ 7

lg 1 mõttes ja tulenevalt sellekohasest kohtupraktikast, pidamata vajalikuks kõike üle korrata. Kohus leiab, et kuivõrd REWILO Group OÜ on täitnud vaidlusaluse korralduse juba 08.07.2011 ja PMTK on väljastanud kaebajale 12.07.2011 kontrolli lõpetamise teate, siis muutub sisutuks tuvastada veel praegu, kas osaühingul on kaasaaitamiskohustus või vaikimisõigus nimetatud 27.04.2011 korralduse nr 12.2-3/760-5 täitmisel. Mida hakkab kaebaja peale pärast seda, kui on toimunud „põhiõiguste maksmapaneku väljaselgitamine“, milliseid oma õigusi ja kuidas ta kavatseb pärast tuvastamist kaitsta, seda ei ole kaebaja endiselt selgitanud. PMTK on õigesti märkinud, et haldusasjas nr 3-3-1-15-10 Riigikohtu tehtud määruse p-s 24 toodud „õiguskäsitlusest“ ei saa kaebaja tuletada oma põhjendatud huvi konkreetses asjas tuvastamisnõude esitamisel. Mis puutub vastustaja arutlustesse selle üle, et Riigikohus on haldusakti õigusvastasuse tuvastamiskaebustes põhjendatud huvina aktsepteerinud muuhulgas kaebaja soovi esitada edaspidi kahju hüvitamise kaebus, ning PMTK järeldust, et käesoleval juhul ei saa kaebajal olla kahju tekkinud, siis kohus sellega põhimõtteliselt nõustub. Samas ei ole sellekohased arutlused asjassepuutuvad, kuna oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks peab tooma välja kaebuse esitaja ise ning kuna REWILO Group OÜ ei ole väitnud, et ta vajab avalik-õigusliku suhte kindlakstegemist tulevase kahju hüvitamise motiivil, siis ei pea kohus oletama ega hindama muid võimalikke põhjendatud huvisid, mida kaebaja ei ole nimetanud. Seega on kohus seisukohal, et REWILO Group OÜ-l tegelikult puudub põhjendatud huvi kõnealuse tuvastamiskaebuse esitamiseks, st tal puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Kaudselt kinnitab seda ka asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud mingeid vastuväiteid PMTK väidetele ega püüdnud täiendavalt põhjendada oma kaebeõigust. 11. Vastavalt 01.01.2012 jõustunud

§ 151

lg 2 p-le 1 kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Kuna seadustiku § 121 lg-s 2 on nimetatud 5 asjaolud, mil kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebuse tagastamise alused enne kaebuse menetlusse võtmist ja kaebuse läbi vaatamata jätmise alused pärast kaebuse menetlusse võtmist on ühesugused.

rakendussätte, § 288 lg 1 järgi enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud kaebust ei tagastata ega jäeta läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 punkti 2 alusel (st kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Antud juhul oleks aga REWILO Group OÜ kaebuse läbi vaatamata jätmise alus § 121 lg 2 p 1 (st kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, mis vastab kaebuse esitamise ajal kehtinud

§ 23

lg 3 p-le 1), mistõttu kaebuse läbi vaatamata jätmine on lubatav ja, arvestades ka REWILO Group OÜ-l põhjendatud huvi puudumist, igati õiguspärane. 12. Tulenevalt

§ 155

lg-st 1 kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega, milles märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sama paragrahvi lg-le 6, mille järgi kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed. Antud juhul kaebaja saaks samas asjas uuesti kohtusse pöörduda, kui ta sealjuures kõrvaldab asja läbivaatamist takistava asjaolu, tuues välja niisuguse põhjendatud huvi, mis on seaduse ja kohtupraktika järgi aktsepteeritav.

§ 104

lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Järelikult kaebuselt O. V. poolt tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot ei kuulu REWILO Group OÜ-le tagastamisele. Vastavalt

§ 108lg-le 4 kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral.

PMTK menetluskulude nõuet asjas esitanud ei ole, mistõttu poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda. 13. Kaebaja on kaebuses esitanud lisaks tuvastamistaotlusele ka taotluse: „kohtul pöörduda eelotsustus taotlusega Euroopa Ühenduse Kohtu poole, et kontrollida kas kaebuses viidatud EIK lahenditest tulenevad seisukohad on siseriiklikus maksumenetluses kohaldatavad”. Vastustaja on oma seletuses kaebusele palunud jätta taotlus rahuldamata. Kohus on juba 06.12.2011 määruses selgitanud, et nimetatud taotluse osas saab kohus võtta seisukoha alles asja sisulisel läbivaatamisel, kui selle käigus võiks selguda vajadus eelotsuse küsimise järele. Kuna asi ei kuulu sisuliselt lahendamisele ja kohus jätab kaebuse hoopis läbi vaatamata, siis jääb lahendamata ka kõnealune eelotsuse küsimise taotlus. Hurma Kiviloo Kohtunik 6 7 8