Obsah (8)

§ 581§ 580§ 589§ 11§ 596§ 601§ 600§ 1027

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-782

§ 581

lg-le 2 eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, seega on hagejal õigus poolele G.K. i isiklikele arvetele tema surmapäeva seisuga kogunenud rahalistest vahenditest.

1. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole tõendanud ühise tegutsemise lepingu olemasolu G.K. iga. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis 20.04.2010 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2 Otsuse kohaselt

§ 580

lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Vastavalt

§ 581

lg-le 1 võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tulenevalt

§ 589

lg-st 1 seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus kontole ajavahemikul 01.01.2002-31.12.2007 kokku 109 124 krooni ja kontolt väljaminekuid oli kokku 108 973.91 krooni. Hageja pangakontole laekus igakuiselt pension Sotsiaalkindlustusametilt ja tasuti Eesti Telefon ASle, Elion Ettevõtted AS-le, samuti tegi hagejale pangakontolt muid väljamakseid või võeti raha välja pangaautomaadist. Vastavalt SEB panga 19.02.2010 õiendile G.K. i kontode kohta seisuga 19.02.2010 on G.K. konto nr XXXXXXXXXXXXXX (arvelduskonto) saldo 83 238.06 krooni; konto nr XXXXXXXXXXXXXX (tähtajaline hoius EEK) saldo 11 983.71 krooni (avatud 05.11.2004); konto nr XXXXXXXXXXXXXX (tähtajaline hoius EEK) saldo 11 242.86 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus 05.11.2004 kontole 10 000 krooni, 05.11.2005 – 254.99 krooni, 05.11.2006 – 239.15 krooni, 05.11.2007 – 356.42 krooni, 04.11.2008 – 467.57 krooni ja 04.11.2009 – 665.58 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus ajavahemikul 01.01.2002-19.02.2010 kontole 177 413.87 krooni ning kontolt läks 95 481.30 krooni, vahe moodustab 81 932.57 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus 27.04.2006 kontole 10 000 krooni, 27.04.2007 – 278.82 krooni; 26.04.2008 – 385.59 krooni ja 26.04.2009 – 578.45 krooni. Asja läbivaatamist raskendab asjaolu, et üks väidetavatest seltsinglasest – G.K. – suri 25.04.2008, kuid kohus leidis, et tunnistajate (A.I. ja S.L. ) ütluste kohaselt tundsid nad hagejat ja G.K. it pikka aega ja suhtlesid tihedalt ning puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, et hagejal ja G.K. il oli ühine majapidamine, pooled kasutasid raha koos, seega ei ole ka alust kahelda hageja seletustes, et tema ja G.K. korjasid raha G.K. i kontodel ühise eesmärgi saavutamiseks – suurema korteri ostmiseks. Kohtule ei ole esitatud eeltoodud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid. Seega pidas kohus tõendatuks, et hageja ja G.K. i vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping.

§ 11

lg-st 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seltsingulepingu kohta käivad sätted ei näe ette, et see leping peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis või olema notariaalselt tõestatud, seega seltsingulepingu vormi osas kehtib vormivabaduse põhimõte ning seltsinguleping võib olla sõlmitud ka suulises vormis. Samas, kuna vaidlusalune seltsinguleping oli lõppkokkuvõttes suunatud kinnisasja omandamisele, pidi see AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Seega hageja ja G.K. i kokkulepe osas, mis puudutab kinnisasja soetamist ühisomandisse, on tühine vorminõude rikkumise tõttu. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus leidis, et vaidlusalune tehing ei ole osadeks jagatav. Seltsinguleping oli tervikuna suunatud kinnisasja soetamisele tulevikus. Hageja ja G.K. i sissetulekute paigutamine oli ette nähtud kinnisasja ostuhinna 3 tasumiseks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et seltsingulepingu eesmärgiks oli muu, kui hageja ja G.K. i kinnisasja omandamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. V. Pavlova taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 53 242 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt pidas kohus tõendatuks, et hageja ja G.K. i vahel oli sõlmitud seltsinguleping vastavalt

§ 580lg-le 1.

Sellise õigussuhte sisuks on esmajärjekorras panuste tegemine.

§ 581lg 2 järgi eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

Hageja nõue seisnes kostjalt poole tema poolt pärimise korras saadud panuse, mitte selle vara väljamõistmisest, mis on äratoodud seltsingulepingu eesmärgi saavutamiseks. Kohtuotsusest nähtub üheselt, et hageja ja G.K. i panuse tunnistas kohus ühisvaraks. Kohus tuvastas, et seltsingulepingu eesmärki ei saavutatud seoses G.K. i surmaga.

§ 596lg 1 p 4 kohaselt seltsing lõpeb seltsinglase surmaga.

Vastavalt

§ 601

lg-le 2 on pärijatel õigus ohu tekkimisel seltsingu huvidele anda nõusolek seltsingulepingu täitmise jätkamiseks. Kostja ei võtnud hagi õigeks, millega sisuliselt ei nõustunud seltsingulepingu jätkamisega. Sellistel asjaoludel tuli seltsinguleping lõpetada

§ 596lg 1 p 2 alusel.

Tulenevalt

§ 600

lg-st 1 toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel vastavalt kaasomandi jaotamise sätetele, arvestades seltsinglase (hageja) panuse tagastamise seaduslikke aluseid, mis on ettenähtud

§-s 603. Kohtu seisukoht jätta hagejale seoses seltsingulepingu jätkamise võimatusega pärast G.K. i surma seltsingu panus väljamõistmata põhjusel, et hageja ja G.K. i vahel sõlmitud tehing on tühine vorminõude mittejärgimise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel, ei vasta materiaalõigusele. Sõltumata sellest, et kohtu arvates oli tehing sõlmitud seadusega kehtestatud vorminõuet rikkudes, tunnistades samas seltsingulepingu olemasolu, pidi kohus lahendama hageja ja G.K. i ühise panuse, mis läks pärimise teel üle kostjale, saatuse. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tühise tehingu alusel saadu tagastatakse.

§ 589lg 1 kohaselt seltsinglaste tehtavad panused lähevad nende ühisomandisse.

Panuse tagastamine seltsingulepingu lõppemisel on ettenähtud

§ 600lg-ga 1 ja §-ga 603.

1. A. Karetin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuse põhjendused vastuolus hageja nõuete ja seadusega. Hageja nõuab osa eraldamist kolmest pangakontost, kuigi hagiavalduse järgi oli oletatava ja tõendamata jäänud seltsingulepingu järgi ühise tegevuse eesmärgi saavutamiseks avatud vaid üks pangakonto (nimetamata, milline pangakonto ja millise pangakonto jääki soovitakse jagada). Kostja on kindel, et mingit seltsingulepingut hageja ja G.K. i vahel ei ole kunagi olnud, kuna hageja ei ole esitanud lepingu olemasolu kohta mitte ühtegi tõendit (kas või mõne aasta aruanne). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. 4
3. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 alusel üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas maakohtule nõude kostja vastu ühisest tegevusest osa väljamõistmiseks. Hagi alusena märkis hageja, et tal oli G.K. iga sõlmitud seltsinguleping, mis lõppes G.K. i surmaga ja arvestades G.K. i arvetel olevaid summasid on hageja osa suurus 53 242 kr (3402.78 eurot). Maakohus tuvastas, et hageja ja G.K. i vahel oli sõlmitud seltsinguleping eesmärgil omandada kaasomandisse kinnisvara ning, et G.K. i arvetel on kokku 106 464.62 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et seltsinguleping on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Apellant (hageja) vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hageja panust ei tagastatud või alternatiivselt, kui maakohus luges tehingu tühiseks, siis oleks tulnud hagi rahuldada TsÜS § 84 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei kontrolli TsMS § 651 lg-t 1 arvestades käesolevas otsuses, kas maakohus tuvastas õigesti seltsingulepingu sõlmimise. Ringkonnakohus lähtub faktilistest asjaoludest, mida vaidlustatud ei ole – hageja G.K. i vahel oli sõlmitud kinnisvara omandamise eesmärgil seltsinguleping.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna vaidlusalune seltsinguleping oli suunatud kinnisasja omandamisele, pidi see AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Õige on ka maakohtu seisukoht, et tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad.
5. Ringkonnakohus leiab, et kui seltsinguleping oli tühine, siis ei kuulu kohaldamisele seltsingulepingu lõppemist ja panuste tagastamist reguleerivad sätted. Apellant on apellatsioonkaebuses õigesti viidanud TsÜS §-le
6. TsÜS § 84 lg-e 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1027

kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja väidete kohaselt, kogusid hageja ja G.K. kaasomandisse kinnisvara ostmiseks raha G.K. i arvetele ning hageja tasus samal ajal oma osa eest ühise majapidamisega seotud kulud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole maakohtus ega apellatsiooniastmes vaidlustanud hageja väidet, et poolte panused tühises seltsingulepingus olid võrdsed, siis on hagejal õigus 50 % G.K. i arvetel olevatest summadest, so 3402.78 eurot (53 242.30 kr). 10. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste kulud kostja kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi