) § 144 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja. Käesoleval juhul on R.P. kohtule esitatud kaebuses taotlenud asja kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuistungile ei ilmunud kaebaja ega tema esindaja. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul
Kaebaja 22. märtsi 2012 esitatud avalduses välja toodud asjaolusid ei saa käsitada mõjuva põhjusena kohtuistungilt puudumiseks.
lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saab niisiis olla mingisugune kaebaja enda tegevusest ja tehtest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda. See, et kaebaja soovib vältida enda kinnipidamist ning väljendada, nagu ta seda 22. märtsi 2012 menetlusdokumendis nimetab, kodanikuallumatust, ei ole mingil juhul kaebajast sõltumatu asjaolu, mis oleks käsitatav mõjuva põhjusena
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kaebuse läbi vaatamine kirjalikus menetluses, samuti mitte kohtuistungi edasilükkamine. Kaebaja on kaebuse arutamist kohtuistungil ise taotlenud. Kohus leiab, et nii nagu nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses saab tagasi võtta vaid asjaolude olulise muutmise korral, ei saa kohtuistungit soovinud kaebaja nõuda asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ilma mõjuva põhjuseta. Käesoleval juhul ühtki sellist mõjuvat põhjust ei esine. Nagu kohus juba märkis, et ole selleks põhjuseks asjaolu vältida enda kinnipidamist kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. 5. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks hoiatada kaebajat menetlusõiguste kuritarvitamise eest. Kaebaja on oma kontaktandmetes näidatud elektronpostiaadressi xxxxxxxx Sellele elektronpostiaadressile on kohus saatnud menetlusdokumente (nt. kohtukutse), ent kaebaja ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist.
lg 1 kohaselt edastatakse elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisel või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil või infosüsteemi vahendusel.
lõikest 4 tuleneb, et kui menetlusdokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, peab saaja saatma selle kohta kättesaamiskinnituse kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.
MS) 46 lõikest 1 tuleneb, et kui kohtul on õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes
MS § 46 lõikest 2 teeb kohus kaebajale trahvihoiatuse
6. Kohus leiab, et kohtumäärus, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata
lg 2 p 1 alusel ehk kaebaja kohtuistungilt puudumise tõttu, ei ole määruskaebusega vaidlustatav. Küll aga on kaebajal õigus taotleda menetluse taastamist.
lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.
lg 5 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus üldjuhul määruskaebusega vaidlustatav, ent kohus leiab, et menetluse taastamise regulatsioon, juhul kui kaebus jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei ilmunud kohtuistungile, on selles osas eriregulatsiooniks. Juhul kui istungilt puudumise tõttu tehtud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse saaks esitada määruskaebuse, muudaks see menetluse taastamise regulatsiooni tarbetuks. Seevastu on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus menetluse taastamata jätab. Kristjan Siigur 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.