KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-827

§-s 104 sätestatud süü vormid kohalduvad ka täituri suhtes.

§ 104

lg 2 kohaselt on süü vormiks ka hooletus, s.o käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Viru Maakohtu 22.04.2009. a otsuse tegemisel ja enampakkumise kehtetuks tunnistamisel lähtus kohus muu hulgas ka sellest, et vara arestimisel rikkus täitur TMS § 98 lg 2 sätet, mistõttu oli arestimine tühine. Seega täitetoimingu tegemisel, s.o vara arestimisel, ei kandud täitur vajalikku hoolt. Kohus leidis, et selline täituri tegevus oli süüline. Samas ei tähenda eeltoodu, et hagejal tekkis nõudeõigus täituri vastu hagis toodud ulatuses. Hageja nõudis kahjuna tsiviilasja nr 2-07-50750 raames tekkinud menetluskulude väljamõistmist.

§ 127

lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal oli õigus TsMS § 178 lg 1 alusel vaidlustada kohtulahend menetluskulude jaotise osas lahendi peale edasi kaevates. Otsuse edasikaebamisel oleks teise astme kohtul võimalik otsustada menetluskulude jaotus teisiti, st jätta ka hageja menetluskulud kohtutäituri kanda. Hageja ei ole seda teinud ja 3 kohtuotsus on jõustunud. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on kohtuotsus muutunud täitedokumendiks, mis välistas hageja nõudeõiguse kostja vastu. Sellepärast ei olnud võimalik menetluskulusid summas 8 838 krooni lugeda täituri tekitatud kahjuks. Selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hagiavalduse juurde lisatud kassa sissetuleku orderite kohaselt maksis hageja S.G. FIE-le konsultatsioonide, avalduse ja dokumentide koostamise eest K.M. vastu 03.09.

1. a 500 krooni, 08.09.
2. a 1 800 krooni ja 05.11.
3. a 2 000 krooni (t. lk. 44). AS-i Eesti Post kviitungi järgi tasus hageja K.M. le tähitud kirja saatmise eest 34.40 krooni (t. lk. 80). Kohus ei nõustunud kostja ja tema esindaja väidetega nimetatud kulu käesoleva kohtuasja menetluskuluks lugemise kohta. Esindaja volituse kohaselt esindas S.G. hagejat alates 04.02.
4. a. Seega ei osutanud S.G. hagejale teenuseid TsMS §-s 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindajana. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 2 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 127

lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei kandnud 4 334.40 krooni esindaja õigusabi ega postikuluna käesoleva tsiviilasja menetluses. Seega ei ole tegemist käesoleva tsiviilasja menetluskuludega. Kuna tegemist oli kahjuga, mille tekkimise põhjustas kostja, tuleb hagi rahuldada 4 334.40 krooni ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur K.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamist ja maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o. hagi rahuldamise osas summas 4334.40 krooni ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant palus menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) määratakse menetluskulud, sh ka kohtuvälised kulud tsiviilasjas kindlaks vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 otsuse teinud kohtu poolt. Maakohus on määranud 22.04.
2. a otsusega kindlaks tsiviilasjas kantud menetluskulude jaotuse ning hageja seda vaidlustanud ei ole. Seega on tsiviilasjas nr 2-07-50750 tehtud menetluskulude jaotus lõplik; 2) ei kuulu rahuldamisele ka kohtuvälise nõude koostamise kulud (isegi kui asuda seisukohale, et hageja kasutas S.G. FIE poolset õigusabi). Seega on maakohtu viide

§ 127

lg-le 4 väär ja ei anna alust hagi rahuldamiseks; 3) ei saa kohtutäitur vastutada hageja poolt vabatahtlikult kantud põhjendamata ja kontrollimatute õigusabikulude eest kahju tekitamise sätete alusel. Sellest tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei vaidle kahju tekkimise üle hagejal; 4) ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le

1. Hageja poolt kohtutäiturile 21.07.
2. a esitatud avaldustest ei nähtu, et selle koostamisel oleks kasutatud õigusabi. V. Nešin on allkirjastanud nii 21.07.
3. a avalduse kui ka 17.09.
4. a nõude ning neil puudub igasugune märge nende koostamise kohta S.G. FIE poolt. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, milles seisnes konsultatsioon (03.09.
5. a kassa sissetuleku order) ja kas ning kuidas on see seotud tsiviilasjaga nr 2-07-50750 või käesoleva tsiviilasjaga; 4 5) on haginõue 4330 krooni õigusabikulude hüvitamiseks tõendamata. Hagimaterjalidele lisatud kolm kassa sissetuleku orderit (08.09.
6. a summale 1800 krooni, 03.09.
7. a summale 500 krooni ja 05.11.
8. a summale 2000 krooni) on ebamäärased. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et hageja oleks kasutanud kohtutäiturile esitatud avalduste koostamisel S.G. i FIE poolt osutatud õigusabi; 6) on kohus ebaõigesti seostanud S.G. i FIE poolt hageja esindamise kohtus esitatud volikirjaga, mille kohaselt esindab S.G. hagejat alates 04.02.
9. a. Juhul, kui S.G. FIE osutas hagejale õigusabiteenust, siis oleks maakohtul tulnud välja selgitada, millisel alusel ta hagejale õigusabiteenust osutas, kas osutatud õigusabiteenus oli seotud tsiviilasjaga nr 2-07-50750 või käesoleva tsiviilasjaga. Apellant leiab, et S.G. FIE-le tasutud õigusabikulusid ei saa kuidagi käsitleda kahjuna, mis kuuluks hüvitamisele kostja poolt; 7) ei saa käsitleda hagejale kahju tekitamisena hageja poolt kohtutäiturile AS Eesti Post kaudu kirja saatmist, mille kohaselt on hageja tasunud 34.40 krooni.
10. Vladislav Nešin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on Jõhvi kohtutäitur K.M. tekitanud vastustajale kahju. Vastustaja eesmärgiks oli saada enampakkumisel soetatud korteri omanikuks. Selle asemel kaasati ta kohtumenetlusse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes, mistõttu pidi ta pöörduma juristi poole õigusabi saamiseks. Vastustaja pöördus juristi poole eesmärgiga koostada nõue täitekulude ja kohtutäituri tasu tagastamiseks; 2) on õigus dokumente allkirjastada isikul, kes on dokumendi koostanud, samuti selle isiku esindajal, kui ta omab vastavaid volitusi; 3) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
12. Apellandi väide, et menetluskulude jaotuse määrab kohus lahendis kindlaks ning väljaspool konkreetse asja menetlust menetluskulude hüvitamise nõuet esitada ei saa, on õige. Maakohus on käesolevas asjas jätnud hagi teises asjas kantud menetluskulude osas rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi kolme maksekviitungi ulatuses: 1) 08.09.2009.a - konsultatsioon, avalduse koostamine K.M. ni vastu, summa 1800 kr; 2) 03.09.2009 konsultatsioon K.M. ni vastu, summa 500 kr; 3) 05.
13. 2009 konsultatsioon dokumentide vormistamine K.M. ni vastu, 2000 kr Kohtulahend, mille kulude kandmisele apellant viitab, tehti 22.04.
14. Käesolevas asjas esitati hagi 18.02.2010.a. Maakohus leidis õigesti, et hageja kulu summas 4334,40 kr ei olenud seotud tsiviilkohtumenetluses osalemisega.
15. Apellandi väide, et ka kohtuvälise nõude koostamise kulud ei kuulu rahuldamisele, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtutäitur ei tagastanud mõistliku aja jooksul hagejale tagastamisele kuuluvaid summasid omal algatusel, siis oli hageja poolt kohtutäiturile 5 nõudeavalduste koostamise kulu põhjendatud kulu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et käesolevas asjas on täidetud

§ 127

lg-s 4 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eeldus.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue seadust rikkunud kohtutäituri vastu riigivastutuse seaduse alusel. Hageja kahjuks võisid muuhulgas olla mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täiturile nõuete esitamisega põhjusel, et täitur ei tagastanud hagejal saadaolevaid summasid omal algatusel mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kulutuste nõude esitamise eelduseks ei pea olema kaebus täituri tegevuse peale, vaid piisav on täiturile nõuete esitamine. 9. Apellandi väide, et hageja poolt vabatahtlikult kantud kulud on põhjendamata ning kohtutäiturile esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja oleks kasutanud õigusabi, ei ole põhjendatud.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et 17.09.2009 pöördus hageja kirjaliku nõudega kohtutäituri poole ja selle alusel kandis kohtutäitur hageja arvele 3809,87 kr. Samuti esitas hageja 19.11.2009 Justiitsministeeriumile kaebuse kohtutäituri peale. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud toimingutega on hageja tõendanud, et kasutas õigusabi kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ning nõuete esitamiseks. Apellandi väide, et dokumendid on allkirjastatud mitte esindaja, vaid hageja enda poolt, ei ole asjakohane. Õigusabi osutamine ei pruugi olla esindusõiguse tekkimise aluseks, isik võib õigusabi kasutada konsultatsiooniks või dokumendi koostamiseks või muul eesmärgil. Apellandi väide, et õigusabikulude hüvitamise nõue summas 4330 kr on tõendamata, ei ole ülaltoodud põhjustel õige. 10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Andra Pärsimägi