3-09-3117/49

3-09-3117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-3117 Haldusasi OÜ Auto Forte Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.12.2009.a korralduse nr 13-7/42-8 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.04.2011.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Auto vandeadvokaat Kalev Aavik Forte Baltic, esindaja Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindajad Kreet Ruus ja Tomek Tosin RESOLUTSIOON Jätta OÜ Auto Forte Baltic kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) tegi 04.12.2009 korralduse nr 137/42-8, millega kohustas OÜ-d Auto Forte Baltic tasuma Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) maksuvõla summas 6 753 640 krooni.
3. OÜ Auto Forte Baltic esitas 28.12.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 04.12.2009 korralduse nr 13-7/42-8 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmise peatamist.
4. Tallinna Halduskohtu 30.12.2009.a määrusega võeti kaebus menetlusse, tunnistati vastustajaks PMTK ning peatati PMTK 04.12.2009 korralduse nr 13-7/42-8 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on lubatud korralduse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoiminguid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuse põhjendus. 4.1 Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõte ei ole osaliselt ega tervikuna OÜ-le Auto Forte Baltic üle läinud. Korralduses ei ole piisavalt motiveeritud, miks Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõttest osa valduse väidetav üleminek OÜ-le Auto Forte Baltic tähendab ettevõtte kui terviku üleminekut ega seda, kuidas saavad Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) OÜ-le Auto Forte Baltic üle läinud ettevõttega olla olemuslikult seotud sellised maksukohustused, mis on tekkinud seoses varaga, mis ei kuulu OÜ-le Auto Forte Baltic. Samuti on PMTK jätnud tuvastamata Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõtte koosseisu ja väärtuse ettevõtte ülemineku väidetava alguse seisuga 04.07.2008.a. Ettevõtte üleminekut ei ole võimalik hinnata ilma, et eelnevalt oleks kindlaks tehtud milles seisneb ettevõtte tegevus ning millistest asjadest, õigustest ja kohustustest vastavale tegevusele suunatud ettevõte koosneb. 4.2 PMTK on jätnud üheselt tuvastamata, kas Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõte, mis väidetavalt alates 04.07.2008.a OÜ-le Auto Forte Baltic üle läks, kujutas endast jätkusuutlikku majandusüksust. Kaebaja on seisukohal, et Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis) puudus elujõuline automüügiettevõte, mida üle anda. 03.10.2008.a kuulutati välja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) pankrot ning ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt põhjustas ettevõtte pankroti Automobiles Peugeot poolt Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) volitatud edasimüügi lepingu ja sellest tulenevate õiguste lõpetamine. Pärast Automobiles Peugeot lepingust tulenevate õiguste lõppemist ei olnud Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) enam funktsioneeriv tervik, mistõttu ei vajanud ta enam senist tööjõudu ega teisi uute sõidukite struktuuri osi ega lepinguid. Sellise ettevõttega ei olnud kellelgi võimalik senist majandustegevust jätkata. OÜ Auto Forte Baltic pidi Peugeot autode edasimüügiõiguse ja volitatud remondi õigused mitu kuud hiljem iseseisvalt ning ligi 20 miljoni krooni suurust garantiid esitades hankima. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) valduses olevaid kasutatud autosid ja varuosi müüs Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) sisuliselt vahendajana, uute autode osas ei saanud ta sedagi teha ning nende väidetavat asumist Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) valduses saab käsitleda hoiusuhtena. Keskuste kasutamine põhines üürilepingutel ning üürilepingute lõpetamise põhjuseks oli Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) finantsiline võimetus oma tegevust jätkama. Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis) ei ole kunagi olnud sellist ettevõtet, nagu on OÜ-l Auto Forte Baltic. 4.3 PMTK on korralduses andmisel rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata ja tähelepanuta maksukorralduse tegemise alusetust kinnitavad asjaolud. Korralduses ei ole käsitletud AS Kommest Auto (pankrotis), Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja OÜ Auto Forte Baltic omanike ringi ega tehtud järeldusi selle kohta, et maksuvõlglase Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja korralduse adressaadi OÜ Auto Forte Baltic juhtorganid ei kattu. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja OÜ Auto Forte Baltic müügi- ja hoolduskeskuste arv ei kattu. Arvestatud ei ole asjaoluga, et Eesti-suguses väikeriigis kattuvad OÜ Auto Forte Baltic hankijad ja tehingupartnerid enamuse teiste automüügi ja teenindusega tegelevate äriühingutega ning Peugeot autode edasimüüja kliendid on seotud Peugeot identiteedi, mitte edasimüüja identiteediga, olgu selleks Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) või OÜ Auto Forte Baltic. Ettevõtte ülemineku puhul oleks kohaldunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 2, mille kohaselt töölepingutest tulnud kohustused oleks samuti üle läinud. Käesoleval juhul Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) töötajate töölepingud lõppesid. Samuti nähtub kõikidest korralduses kajastatud intervjuudest OÜ Auto Forte Baltic töötajatega, et nad on sõlminud OÜ-ga Auto Forte Baltic töölepingud oma 2 tahteavalduste tegemise või siis OÜ Auto Forte Baltic ja töötaja vahelises pakkumise esitamise ja aktsepteerimise vormis.
6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Auto Forte Baltic on, perioodil 2008.a juuli kuni oktoober, üle võtnud Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) iseseisvat tegutsemisvõimet omava ettevõtte. Korraldusest nähtuvalt moodustasid Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõtte autokeskused Tartu mnt 87D, Sõpruse pst 151, Ringtee 32, Tartu ja Kadrina keskus, mida kasutati üürilepingute alusel; autokeskuste sisseseade, mida kasutati sisseseade üürilepingute alusel; autod Peugeot, mis olid omandis kuni 16.04.2008.a ning mille otsene valdus säilis peale 16.04.2008.a AS-ga Kommest Auto (pankrotis) sõlmitud müügilepingu p 3.1 kohaselt; autode varuosad ja inventar omandis kuni 27.05.2008.a ja valduses tuginedes 27.05.2008.a Filgate Credit Enterprises Ltd-ga sõlmitud lepingu p 1; oskustöötajad, kellest valdav osa suundus juuli-august 2008 OÜ-sse Auto Forte Baltic; lepingud hankijatega ning lepingud suurklientidega. Korralduse järeldustes on maksuhaldur lähtunud Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri poolt 21.09.2008.a Harju Maakohtule esitatud aruandest, mille kohaselt esitas võlgnik kohtule ja ajutisele haldurile bilansi ja varade-võlgade nimekirja 31.07.2008.a seisuga. Vastustaja hinnangul ei ole oluline vara käsutamise alus, kuna vara valdamise õiguslik alus ei mõjuta hinnatava vara turuväärtust. Ettevõtte koosseisu juures on oluline, et üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Antud juhul oli põhjus, miks kaebaja sai majandustegevust koheselt jätkata, just otsese valduse saamine. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõtte moodustavate varade otsene valdus oli juulis 2008.a Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis), seega oli tema ettevõtte valduse üleandjaks. 5.2 Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Auto Forte Baltic alustas oma tegevust kasutatud autode müügiga ning remonditööde pakkumisega. Seda sai teha seetõttu, kuna OÜ Auto Forte Baltic olid olemas sisseseadega ruumid, varuosad ning kasutatud autod. Juhul, kui OÜ Auto Forte Baltic oleks alustanud tegevust ning rentinud ruumid, mida oleks olnud vaja viia vastavusse nõuetega, oleks selleks olnud vaja lisainvesteeringuid ning tegevuse alustamine oleks viibinud. Antud juhul sai OÜ Auto Forte Baltic oma valdusesse nõuetele vastavad ruumid, sisseseade, varuosad ja kasutatud autod ning teabe töötajate kohta, mis kogumis võimaldasid minimaalse viivitusega alustada tegevust. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Auto Forte Baltic on omandanud vara, õigusi ja kohustusi sellises kogumis, mis moodustasid ettevõtte, kui iseseisva tegutsemise võimet omava majandusüksuse. Kui kaebaja on välja toonud 3 aspekti (kõik töötajad ei läinud üle, ühes keskuses ei tegutseta ning kliendid/hankijad kattuvad osaliselt) ei tähenda see automaatselt seda, et tegemist on ettevõtte osa üleminekuga. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2007.a otsuses asjas 2-05-14543 leidnud, et ettevõtte üleminek võib toimuda ka ettevõtte olulise osa õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Sama põhimõtet rõhutab ka Tallinna Ringkonnakohus 12.10.2009.a otsuses 3-08-1370 öeldes, et ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. 5.3 Kaebaja väited edasimüügiõiguse puudumisest, kui ettevõtte ülemineku välistavast asjaolust on otsitud ja põhjendamata. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ja OÜ Auto Forte Baltic ettevõtteid on võrreldud seisuga juuli 2008, s.o ajahetkel, kui käivitus ettevõtte ülemineku protsess. Puudub vaidlus, et selleks ajaks oli Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) lepingud autode edasimüügiõiguse ning volitatud remondiõiguse kohta lõppenud. Samuti ei olnud neid õigus kaebajal. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Auto Forte Baltic eeldas ja pidi teadma, et saab edasimüügiõiguse. Ettevõtte ülemineku toimumist kinnitavad ettevõtte asukoht, kontaktid, juhtimine, tegevusala, vara, hankijad/ostjad, töötajad, kohustused ja käive. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
8. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses tuvastanud, et perioodil 2008.a juuli-oktoober toimus ettevõtte, mille kaudu tegutses Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) üleminek OÜ-le Auto Forte Baltic, st OÜ Auto Forte Baltic võttis üle tegutseva majandusüksuse, koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust – Peugeot sõidukite müüki ja hooldust. Kaebaja on seisukohal, et üleminekut pole toimunud ning maksuhaldur ei ole oma vastupidist seisukohta piisavalt motiveerinud ega nõuetekohaselt tuvastanud kõiki asjaolusid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut, milles tulenevalt ka käesolev vaidlus. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) maksukohustus läks kaebajale üle täies mahus.
9. Ettevõtte mõiste kehtivas õiguses annab tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selle paragrahvi 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb (kuni 01.07.2009.a sisaldus sama mõiste äriseadustiku § 5 lg-s 1). VÕS § 180 lõike 1 kohaselt läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel ning sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekus ei ole vaidlust, kui see toimub seaduse alusel või leiab see lepingus sõnaselgelt äramärkimist või kui ettevõtte ülemineku kriteeriumid on kergelt tuvastatavad. Käesolevas asjas ei ole esitatud selliseid lepinguid, millest nähtuks üleandja ja omandaja vastastikune tahteavaldus ettevõtte või selle osa üleandmiseks. Samas asjaolu, et käesoleva menetluse raames ei ole esitatud ettevõtte omandaja ja ülevõtja vahelist ühest lepingut, millest oleks võimalik välja lugeda tehingu poolte esindajate nimed ning muid vajalikke algandmeid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks, võib viidata ettevõtte varjatud üleminekule (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-1370). Kui eesmärgiks on ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla poolte huvides varjata tegelikke kokkuleppeid.
10. Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 kohaldamisel leidnud (EKo C-24/85; C-458/05, liidetud kohtuasjad C-127/96, C-229/96, C-74/97 ja C-232/04, C-233/04): 1) ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas kõnealune üksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti; 2) ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevust; 3) ettevõte kui terviklik majandusüksus ei pea tingimata valdama olulist materiaalset või mittemateriaalset vara. Mõnedes majandussektorites esineb vara tihti selle kõige lihtsamal kujul ning tegevus tugineb põhiliselt tööjõule. Nii võib töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega, teiste tootmistegurite puudumisel samastada majandusüksusega; 4) kui terviklikku majandusüksust ei ole võimalik konkreetse ettevõtluse eripärast tulenevalt tuvastada, ei välista see ikkagi ettevõtte üleminekut; 5) ettevõtte üleminekuga võib olla tegemist ka juhul, kui ettevõtte omandaja ei ole saanud ettevõtte vara iseseisvaks majandustegevuseks kasutamiseks; 6) ettevõtte üleminek võib tuleneda võõrandaja ja omandaja vahelisest kirjalikust või suulisest kokkuleppest asjaomase majandusüksuse toimimise eest vastutava isiku muutumise kohta või vaikivast kokkuleppest, mis 4 tuleneb praktilise koostöö asjaoludest, mis viitavad nende ühisele tahtele sellist muutust ellu viia (vt Martin Tamme. Ettevõtte üleminek varjatud tehinguna. - Juridica, 2009, nr 3, lk 181-188). Seega on Euroopa Kohtu järgi kriteeriumid, mille alusel on ettevõtte üleminek tuvastatav ja mida tuleb kogumis hinnata järgmised: 1) äriühingu või ettevõtte liik; 2) äriühingu kinnis- või vallasvara üleminek; 3) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil (vt VÕS I Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn, 2006, lk 595).
11. Käesoleval juhul on maksumenetluse käigus on tuvastatud järgmised asjaolud. 10.1 OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) ja OÜ Auto Forte Baltic majandustegevus on sarnane ja toimub samades ruumides. Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) tegeles uute Peugeot sõidukite ja erinevat marki kasutatud sõidukite jaemüügi, varuosade jaemüügi ning sõidukite hoolduse ja remondiga. Osaühingul oli kaks müügi- ja hooldekeskust Tallinnas, aadressidel Sõpruse pst 151 ja Tartu mnt 87D, üks Tartus aadressil Ringtee 32 ning hooldekeskus Kadrinas. OÜ Auto Forte Baltic tegeleb uute ja kasutatud Peugeot sõidukite müügi ja hooldusega. OÜ Auto Forte Baltic registreeriti 12.05.2008.a ning äriühingu tegevusalaks on uute Peugeot sõidukite ja erinevat marki kasutatud sõidukite jaemüük, varuosade jaemüük ning sõidukite hooldus ja remont. OÜ-l Auto Forte Baltic on kaks müügi- ja hooldekeskust Tallinnas, aadressidel Sõpruse pst 151 ja Tartu mnt 87D ning üks Tartus aadressil Ringtee
12. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt määratlenud, milles seisnes kahe ettevõtte majandustegevuse sarnasus ettevõtte ülemineku alguses ning kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide ettevõtte üleminekuperioodil Peugeot sõidukite edasimüügiõiguse puudumisest kui ettevõtte ülemineku välistavast asjaolust, on otsitud ja põhjendamatu. Puudub vaidlus, et 2008.a juulis, kui käivitus ettevõtte ülemineku protsess, puudus Peugeot sõidukite edasimüügiõigus ning volitatud remondi õigus nii OÜ-l Kommest Autokeskused (pankrotis) kui OÜ-l Auto Forte Baltic. Asjaolu, et kaebaja eeldas ja pidi teadma ettevõtet OÜ-lt Kommest Autokeskused üle võttes, et saab edasimüügiõiguse, toetab OÜ Auto Forte Baltic juhatuse liikme perioodil 12.05.2008-07.07.2008 ja nõukogu esimehe alates 08.07.2008.a Raul Parusk´i poolt 09.04.2009.a antud selgitus: „/…/Hoone vastas ostmisel vajalikele kriteeriumitele ning seega oli lihtsam tegevuse alustamine. Peugeot valis K.W B. maaletoojaks ja maaletoojalt sai OÜ Auto Forte Baltic edasimüügiõiguse septembris. Remondi poolel ei ole tehasel õigust keelduda. Riskid olid maandatud, et remondiõiguse saame ikka ja saame rahavoo peale. Varad olid suures osas keskustes. Sisseseade oli keskustes. See oligi eesmärk, miks me need Filgate-ilt ostsime. Varuosad ja autod olid keskustes, osa autosid oli Kadrinas, mis tõime keskustesse./…/“ (kd I, tl 189-191). 10.2 OÜ Auto Forte Baltic on üle võtnud autode müügi ja hoolduse teenuse jätkamiseks vajalikud töötajad, kelle tööülesanded jäid samaks, töös kasutatavad vahendid ei muutunud ning lepingud vormistati ümber teise äriühingu nimele. Nimetatud järeldusele jõudis maksuhaldur analüüsides OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) poolt esitatud maksudeklaratsioone TSD 2008.a juuliaugustikuu kohta ning OÜ Auto Forte Baltic maksudeklaratsiooni 2008.a augustikuu kohta ning küsitledes 26.02.2009.a läbi viidud vaatluse käigus OÜ Auto Forte Baltic tegevuskohtades Tartus, Ringtee 32, Tallinnas, Tartu mnt 87D ja Sõpruse pst 151 töötajaid alates administratsioonist ja lõpetades varuosade müügiga ning analüüsides töötajate töölepinguid nii OÜ-s Kommest Autokeskused (pankrotis) kui OÜ-s Auto Forte Baltic. Analüüsi tulemusena tuvastas maksuhaldur, et 98 töötajast on 72 eelnevalt töötanud OÜ-s Kommest Autokeskused (pankrotis). Isikud on töötanud samadel ametikohtadel, samades keskustes ning samade töövahenditega. OÜ Kommest 5 Autokeskused (pankrotis) töötajatest asus OÜ-sse Auto Forte Baltic 2008.a juulis tööle 59 töötajat, augustis 13 töötajat ning septembris 1 töötaja. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid töötajate liikumise kohta viitavad töötajate ülevõtmisele. Kaebaja vastuväited, mille kohaselt ei ole pööratud tähelepanu asjaolule, et OÜ Kommest Autokeskuse (pankrotis) töölepingud ei läinud VÕS § 182 lg 2 alusel üle, vaid lõpetati ning töötajad on sõlminud OÜ-ga Auto Forte Baltic uued lepingud, ei tõenda töötajate ülevõtmise mittetoimumist. 10.3 OÜ Auto Forte Baltic omandas 2008.a juulis Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) valduses olnud varade valduse (autokeskuste ruumid, inventari, sisseseade) ning laos olnud varuosade jäägi valduse ning uute ja kasutatud sõidukite valduse. Tartu mnt 87D autokeskus. AS Haltron Grupp ja AS Kommest Auto (pankrotis) sõlmisid 19.06.2000.a lepingu Tartu mnt 87D ruumide rentimiseks. 25.03.2004.a AS Haltron Grupp, AS Kommest Auto (pankrotis) ja OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) sõlmisid eelnimetatud rendilepingu ülevõtmise lepingu. 11.07.2008.a lõpetati Tartu mnt 87D autokeskuse rendileping ning OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) andis otsese valduse OÜ-le Halton Grupp. 14.07.2008.a sõlmis OÜ Auto Forte Baltic OÜ-ga Haltron Grupp üürilepingu Tartu mnt 87D ruumide üürimiseks. Sõpruse pst 151 autokeskus. 15.04.2004.a sõlmis AS Kommest Auto (pankrotis) allüürilepingu OÜ-ga Kommest Autokeskused (pankrotis) Sõpruse pst 151 I korruse ruumide üürile andmiseks. 26.04.2004.a sõlmis AS Kommest Auto (pankrotis) sisseseade üürilepingu OÜ-ga Kommest Autokeskused (pankrotis), mille alusel anti üürile Sõpruse pst 151 I korrusel ja hoone alusel kinnistul asuvad seadmed ja varad. Lepingud lõpetati 14.07.2008.a ning lepingu lõpetamisel anti Sõpruse pst 151 ruumid ja sisseseade tagasi AS-le Kommest Auto (pankrotis). 14.07.2008.a anti Sõpruse pst 151 otsene valdus, OÜ-ga Auto Forte Baltic sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel üle OÜ-le Auto Forte Baltic. 26.05.2008.a AS Kommest Auto (pankrotis) ja OÜ Auto Forte Baltic vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis OÜ Auto Forte Baltic Tallinnas, Sõpruse pst 151 asuva korterihoonestusõiguse. 04.07.2008.a sõlmisid AS Kommest Auto (pankrotis), OÜ Auto Forte Baltic, H. T., kui käendaja ning Tallinna linn korterihoonestusõiguse müügilepingu osalise muutmise lepingu, asjaõiguslepingu korterihoonestusõiguse omandiõiguse üleandmiseks ja käenduslepingu lõpetamiseks. Nimetatud lepingu alusel kanti OÜ Auto Forte Baltic omandiõigus kinnistusraamatusse 29.07.2008.a. Ringtee 32, Tartu autokeskus. 15.04.2004.a sõlmisid AS Kommest Auto (pankrotis) allüürilepingu OÜ-ga Kommest Autokeskused (pankrotis) Tartu, Ringtee 32 ruumide üürile andmiseks. 26.04.2004.a sõlmisid AS Kommest Auto (pankrotis) ja OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) sisseseade üürilepingu, mille alusel anti üürile Tartu, Ringtee 32 hoones ja hoone alusel kinnistul asuvad seadmed ja varad. Leping lõpetati 14.07.2008.a. 14.07.2008.a andis AS Kommest Auto (pankrotis) seoses 16.05.2008.a sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõiguslepinguga Ringtee 32, Tartu üle otsese valduse AS-le Haltron Grupp. 14.07.2008.a sõlmis OÜ Auto Forte Baltic äriruumide üürilepingu AS-ga Haltron Grupp Tartus, Ringtee tn 32 ruumide üürimiseks. OÜ Auto Forte Baltic poolt 04.07.2008.a Filgate Credit Enterprises Ltd-lt soetatud sõidukid Peugeot, mis Filgate Credit Enterprises Ltd oli omakorda soetanud 27.05.2008.a AS-lt Kommest Auto (pankrotis), mis olid viimase poolt omakorda soetatud 16.04.2008.a OÜ-lt Kommest Autokeskused (pankrotis), asusid reaalselt OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) kasutuses olnud autokeskustes Tartu mnt 87D, Sõpruse pst 151 ja Tartu, Ringtee
13. 6 OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) sõlmis 27.05.2008.a Filgate Credit Enterprise Ltd-ga varuosade müügi lepingu. 04.07.2008 ostis OÜ Auto Forte Baltic Filgate Credit Enterprise Ltd-lt autode varuosad, mis asusid OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) reaalses valduses. OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) sõlmis 27.05.2008.a Filgate Credit Enterprise Ltd-ga inventari müügi lepingu. 04.07.2008.a lepinguga müüs Filgate Credit Enterprise Ltd inventari OÜ-le Auto Forte Baltic. Raul Parusk´i poolt 09.04.2009.a selgitustest, miks OÜ Auto Forte Baltic omandas varad Filgate Credit Enterprise Ltd ja kuidas toimus varade valduse üleandmine, nähtub: „Auto Forte Baltic asutamisel olid läbirääkimised SEB Pangaga. Hoone Sõpruse pst müügihuvi oli pangal. Jõudsime selleni, et ostsime Sõpruse pst 151 maja. Teise Tartu autokeskuse ostis Haltron Grupp ja Tartu mnt 87D oli juba enne Haltron Grupp omandis. OÜ Auto Forte Baltic sõlmis Haltron Gruppiga rendilepingud. Sõpruse pst-l oli kehtiv rendileping OÜ-ga Kommest Autokeskused. Kommest Autokeskused leping lõppes pärast Sõpruse pst 151 korterihoonestusõiguse ostmist. OÜ Auto Forte Baltic sai ruumid valdusesse juulis 2008.a. Siis hakkasime taotlema edasimüügiõigust. Hoone vastas ostmisel vajalikele kriteeriumitele ning seega oli lihtsam tegevuse alustamine./…/ Varad olid suures osas keskustes. Sisseseade oli keskustes. See oligi eesmärk, miks me need Filgate-ilt ostsime. Varuosad ja autod olid keskustes, osa autosid oli Kadrinas, mis tõime keskustesse. Peale autode ei olnud vaja muud transporti, sisseseade oli olemas ja töökorras. See motiveeris ostma, et saada edasimüügiõiguse omandamisel eelisolukord. Saime kohe alustada ka remonttööde tegemisega./…/ Majandustegevus hakkas juulis. Saime hakata tegelema autoremondiga, müüa varuosi. Garantii uutele autodele saime anda siis kui saime edasimüügi lepingu. Terve suve tegelesime edasimüügilepingu saamise ettevalmistamisega. Saime müüa ka Filgate Credit Enterprises Ltd-lt ostetud autosid. Edasimüügiga hakkasime tegelema septembris 2008.a“ (kd I, tl 189-191) OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) juhatuse liikmeks oli perioodil 11.02.-01.08.2008.a Toomas Rüütmann, kes oli samas ka Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) osaniku AS Kommest Auto (pankrotis) juhatuse liige (13.10.1997-23.07.2008). Toomas Rüütmann allkirjastas AS Kommest Autokeskused (pankrotis) esindajana 27.05.2008.a lepingu sõidukite müügiks Filgate Credit Enterprises Ltd-le, samuti 27.05.2008.a lepingu inventari ja põhivara müümise kohta ning 27.05.2008.a OÜ Kommest Autokeskused ja AS Kommest Auto (pankrotis) poolt (esindajateks Toomas Rüütmann ja Raido Toonekurg) Filgate Credit Enterprises Ltd-ga sõlmitud varuosade müügilepingu. Toomas Rüütmann on 26.05.2008.a AS Kommest Auto (pankrotis) esindajana allkirjastanud Sõpruse pst 151 korterihoonestusõiguse võlaõigusliku müügilepingu ja käenduslepingu. Lisaks oli OÜ Auto Forte Baltic juhatuse liige Raido Toonekurg perioodil 08.11.2007-01.07.2008.a AS Kommest Auto (pankrotis) juhatuse liige. Seega oli Toomas Rüütmann isikuks, kes oli teadlik kõikidest tehingutest, mis toimusid OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) valduses olnud varaga. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut, et OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) varad (autokeskused, autokeskuste sisseseade, Peugeot sõiduautod ning autode varuosad ja inventar) olid Kommest Autokeskused OÜ-l (pankrotis) otseses valduses, ümber lükanud. Seega võttis OÜ Auto Forte Baltic üle OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) varade valduse, mis võimaldas jätkata majandusüksuse tegevust ilma seisakuta. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd põhjus, miks kaebaja sai majandustegevust koheselt jätkata, oli otsese valduse saamises, siis ei oma kaebuses väljatoodu, et OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) võis ka muul alusel vara vallata, antud juhul tähtsust. 10.4 OÜ Auto Forte Baltic ja Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) kliendid ja hankijad kattuvad osaliselt ning OÜ Auto Forte Baltic on alustanud tegevust ja kasvatanud käivet analoogses mahus Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) käibe vähenemisega. 7 Eeltoodust nähtuvalt läksid Kommest Autokeskused OÜ-lt (pankrotis) kaebajale üle tegutsemiseks vajalikud varad, asukohad, vajalikku oskusteavet valdavad töötajad, hankijad ning tegutsemise vältel kujunenud kindel klientuur ehk kooslus, mis võimaldas jätkata ettevõtte majandustegevust ilma seisakuteta. Kohus leiab, et vastustaja on maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ Auto Forte Baltic võttis OÜ-lt Kommest Autokeskused (pankrotis) üle tegutseva majandusüksuse, koos selle juurde kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega. Samuti nõustub kohus, et ettevõtte üleminek toimus ajavahemikul 2008.a juuli-oktoober. Kaebaja vastuväited (maksuhaldur jättis välja selgitamata Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis) ettevõtte koosseisu ja väärtuse ettevõtte ülemineku väidetava alguse seisuga; tegevust ei jätkatud; ühtegi töölepingut ei võetud üle; tehingupartnerid kattuvad ainult osaliselt jm) on otsitud ega lükka ümber maksuhalduri järeldusi ettevõtte ülemineku kohta.
14. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 182 lõike 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Tallinna Ringkonnakohus on 12.10.2009.a otsuses nr 3-08-1370 selgitanud, et ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse üleminek tähendab kõikide ettevõttega seotud õiguste ja kohustuste üleminekut, sest kuivõrd ettevõtte tehinguline ülemine toimub ilma võlausaldaja nõusolekuta, siis vastukaaluks tuleb tagada võlausaldaja huvide kaitse läbi tema nõude faktilise realiseeritavuse ning võlausaldaja huve tuleb kaitsta vähemalt määral, et need ei kahjustuks võrreldes ettevõtte üleminekule eelnenud situatsiooniga. Kuivõrd asjas tuvastatud asjaolude kohaselt leidis aset ettevõtte, mille kaudu tegutses Kommest Autokeskused OÜ (pankrotis), üleminek OÜ-le Auto Forte Baltic, on viimasele üle läinud ka maksuvõla tasumise kohustus.
15. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et PMTK 04.12.2009.a korraldus nr 13-7/42-8 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
16. Menetluskuludest. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 8