3-11-1935/85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 13.märtsil 2012.a. Tallinnas 3-11-1935 Tõstamaa Vallavalitsuse kaebus Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse „Innove“ 26.04.2011.a. otsuse nr 4-3/706-2/2.5.0101.100042 tühistamiseks 5.03.2012.a. kaebaja esindajad Toomas Rõhu ja Anu Peterson, vastustaja Sihtasutuse „Innove“(endise nimega Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse „Innove“) esindaja Kathy Jürivete RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 12.aprillil 2012.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 26.04.2011.a. otsusega nr 4-3/706/2.5.0101.10-0042 rahuldas Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus „Innove“ Tõstamaa Vallavalitsuse poolt 1.02.2010.a. esitatud taotluse meetme „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine“ raames toetuse saamiseks projekti „Tõstamaa noortekeskuse loomine“ teostamiseks, määrates muude tingimuste kõrval, et: projekti kogumaksumusest 3 426 000 kr moodustavad abikõlbulikud kulud 100%(p 1); struktuuritoetust antakse kuni 93,40 % abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3 200 000 kr(p 2); toetuse saaja tagab omafinantseeringu vähemalt 6,60 % projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 226 000 kr(p 3)(tl 56-57). 26.04.2011.a. otsusega nr 4-3/706-2/2.5.0101.10-0042 nõudis Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus „Innove“ Tõstamaa Vallavalitsuselt osaliselt - summas 18 620,85 eurot(291 353

1. kr)tagasi meetme „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine“ projekti „Tõstamaa noortekeskuse loomine“ jaoks antud toetust põhjusel, et selle saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Otsuse kohaselt on toetuse saaja Tõs- tamaa rahvamajja planeeritud noortekeskuse ehitamiseks läbi viinud lihtmenetlusega hanke „Tõstamaa noortekeskuse ehitustööd“, mille tulemusena sõlmiti AS-ga „Gustaf“ ehitustööde töövõtuleping nr 7823. Vastavalt lepingu lisa 2/2 „Tööde loetelu ja mahud“ punktile 48 renoveeritakse ka rahvamaja katus mahus 1100m2. 28.01.2011.a. läbi viidud paikvaatluse käigus tekkis rakendusüksusel kahtlus, kas katuse renoveerimise kulu on projektis täies mahus abikõlblik, kuna rahvamaja hoonest moodustavad noortekeskuse ruumid ainult osa ning teisi ruume kasutavad huvitegevusteks ka täiskasvanud. Ehitusregistri andmetel on Tõstamaa rahvamaja hoone suletud netopind 1128,1m2. Vastavalt toetuse taotluse p-le 8 „Projekti saavutatavate tulemuste mõjud“ on projektiga noortekeskuse ehitamiseks ette nähtud rahvamaja I ja II korrusel renoveeritav pind kokku 313,95m2 ehk 27,83% kogu hoone pinnast. Vastavalt toetuse saaja 10.02.2011.a. antud selgitusele kasutavad rahvamaja ruume lisaks noortekeskuse külastajatele peamiselt veel Tõstamaa Spordiklubi ja Tõstamaa Keskkooli õpilased, kelle kasutuses on suur saal ning keldrikorrusel asuvad riietus- ja sanitaarruumid koos dušširuumidega. Rahvamaja suur universaalsaal on mõeldud nii kultuuri kui spordi tarbeks ning seal tegutsevad õhtusel ajal täiskasvanute huvi- ja spordiringid. Saalis toimuvad ka valla kultuuriüritused ning majas tegutseb kohvik. Maja katusepind kokku on 1580m2. Lähtudes toetuse saaja kirjast ning arvestades hoone üldpinna ja projektiga renoveeritava pinna suhet(27,83%), vastab noortekeskusega seotud renoveeritavate ruumide pinnale 439,71m2 katusepinda. Toetuse saaja on töövõtulepingu nr 7823 lisa 2/2 alusel esitanud projekti abikõlbliku kuluna kogu 1100m2 renoveeritava katusepinna maksumuse 33 212,17eurot(519 657,60
2. kr)koos käibemaksuga. Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse(STS) §-le 2 lg 2(õige p 2) on abikõlblik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida pole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud. Kuna noortekeskusega seotud ruumid moodustavad 27,83% kogu hoone pinnast, pole põhjendatud hüvitada projektist katuse renoveerimine suuremas ulatuses kui 27,83% katuse pinnast s.o. 439,71m2. Seega on mitteabikõlblik 660,29 m2 katusepinna renoveerimise kulu 19 935,95 eurot(311 929,80
3. kr)koos käibemaksuga, millest struktuuritoetus moodustub 18 620,85 eurot ja omafinatseering 1315,10 eurot. Vastavalt toetuse saaja 1.04.2011.a. e-kirjale on renoveeritud katusetarindite kulud kajastatud AS-i „Gustaf“ arvete nr 39/2010 ja 50/2010 alusel ettemaksu taotluse nr 1 aruandes 1-2 kulukohal „Ehitamise ja renoveerimise kulud“ kogusummas 33 212,17 eurot(519 657,60
4. kr)koos käibemaksuga. Otsusega muudeti ka 18.03.2010.a. otsuse punkte 1, 2, 3: projekti kogumaksumus on 199 025,36 eurot, millest abikõlbulikud kulud on 199 025,36 eurot(p 1); struktuuritoetust antakse kuni 93,40 % abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 185 896,43 eurot(p 2); toetuse saaja tagab omafinantseeringu vähemalt 6,60 % projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 13 128,93 eurot(p 3)(tl 8-9). Vallavalitsuse vaie jäeti haridus- ja teadusministri 1.06.2011.a. käskkirjana nr 573 vormistatud vaideotsus rahuldamata. Katuse renoveerimine polnud toetuse taotluses tegevusena välja toodud, seega on rakendusüksus vastavalt STS §-le 2 p 2 hinnanud kulu abikõlblikkust lähtudes sellest, kas kulu on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik. Projektis renoveeritud noortekeskuse ruumid moodustavad vaid 27,83% rahvamaja pinnast. Katuse renoveerimine on vajalik kogu hoone jaoks, mitte ainult noortekeskuse ruumide tarbeks, seega pole põhjendatud kogu katuse renoveerimise kulude hüvitamine. Asjaolu, et noored kasutavad ka teisi ruume, ei saa arvesse võtta, sest need ruumid pole seotud projekti eesmärgiga - luua rahvamajja eraldi avatud noortekeskuse ruumid. Vallavalitsus pole vaides esitanud argumente ega tõendeid selle kohta, et rakendusüksus oleks abikõlbliku kulu proportsiooni arvutamisel eksinud. Vastavalt STS §-le 23 lg on rakendusüksus kohustatud kontrollima kulude abikõlblikkust toetuse väljamakse taotluse menetlemisel. Seega ei saa asjaolu, et vaidlustaja on rakendusüksusele edastanud projektdokumentatsiooni enne ehitustööde hankemenetluse lõppemist, tekitada vaidlustajas õiguspärast ootust, et katuse renoveerimise kulud on abikõlblikud. Samuti pole rakendusüksusel võima2 lik paikvaatlusel hinnata kogu projekti elluviimise õiguspärasust ega kõikide kulude abikõlblikkust. Vastavalt STS §-le 26 tehakse otsus toetuse täieliku või osalise tagasinõudmise kohta juhul, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks(lg 1); otsuse võib teha hiljemalt 31.12.2025.a.(lg 5) Toetuse väärkasutuse eest vastutab alati toetuse saaja. Haridus- ja Teadusministeerium ei tuvastanud rakendusüksuse tegevuses puudusi, kuid isegi kui viimane oleks oma kohustusi rikkunud, ei saa sellest toetuse saajal tekkida õiguspärast ootust, et tema õigusvastasele käitumisele ei järgne sanktsiooni(tl 10-12). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistada. Eeltaotluse esitamise ajal 2008.a. polnud haridus- ja teadusministri 21.12.2007.a. määruses nr 82 "Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord"(edaspidi "määrus nr 82") nõuet, et tegelik ehitusmaht ei või erineda eeltaotluses märgitust rohkem kui 15 % võrra, see nõue tuli alles 18.12.2009.a. määruse § 18 täiendamisel lõikega 11. Eeltaotluses märkis kaebaja renoveeritavaks pinnaks 273 m², kuid lisas, et täpsemalt selguvad optimaalseimad ehituslikud lahendused, vajalikud tööd ja nende maht peale taotluse rahuldamist tehtava ehitusliku projekteerimistöö käigus(38-43). Alles siis, kui vastustaja on eeltaotluse aktsepteerinud, saab hakata toetust taotlema. Põhitaotluse esitas kaebaja 10.01.2010.a., kui 15 % nõue juba kehtis. Rahvamaja on põhiliselt 1-kordne ehitis, ainult väike osa sellest on 2-kordne. Hoone kõrgema osa katus, mille all asub saal, on tehtud teise projekti vahenditest. Noortekeskuse ruumid asuvad rahvamaja madalas osas, ehitusprojektiga selgus vajadus vahetada selles osas osaliselt välja katusekonstruktsioonid, ehitada olemasolev katus katuslaeks ja vahetada katusekate. Ehituslikult osutus otstarbekaks ja ainuvõimalikuks renoveerida rahvamaja madala osa katus suurusega 1100m2 tervikuna. Kuna taotluses toodud ruumid(313,95m2) asuvad madala osa mõlemas otsas ning ka vahepealset osa kasutab peamiselt noortekeskus, oli taotluses märgitud, et renoveeritakse esimesel korrusel asuvad noorte poolt kasutatavad ruumid, tööde täpsem maht selgub projekteerimistööde käigus. Osa renoveeritud katuse alla jäävaid ruume kasutati noorsootegevusteks juba varem ja need ei vajanud renoveerimist. Kuna katusevahetus jäi täies ulatuses eelarve piiresse, pidas kaebaja kogu madala osa katuse vahetust abikõlblikuks ja projekti eesmärgiga sobivaks. Katusekatte vahetuse vajalik maht 1100m2 selgus AS “Pärnu EKE Projekt” poolt koostatud ehitusprojektiga ja oli ehituslikult põhjendatud, sest rahvamaja madala osa katus on liigendatud, üleminekute ehitamine eterniidilt plekile on aga tehniliselt keerukas, kulukas ning üksnes teoreetiliselt teostatav. Samuti oli kogu katuse renoveerimine vajalik noortekeskusele, sest katusealuseid ruume kasutati noortekeskuse tegevuseks: I korrusel on noorte muusikaharrastusteks renoveeritud bändiruum koos hoiuruumiga; noortekeskuse kasutuses on seal asuv seminariruum koosolekute ja näituste läbiviimiseks; väikest saali kasutab noortekeskus igapäevaselt huviringide tööks; I korrusel asuvad ka noortekeskuse sissepääs, garderoob ja tualettruumid. Seega ei saa taotluses märgitud siseruumide renoveerimise hinnangulist pinda võtta automaatselt katusepinnana. Vastustaja on jäigalt lähtunud taotluses toodud eeldatavast renoveeritavate siseruumide pinna suurusest 313,95m2. Kaebaja teavitas vastustajat ehitusmahu muutustest - saatis vastustajale valminud ehitusprojekti, millelt on näha, et ehitusmaht on suurenenud. Samuti nähtub projektist ja töövõtulepingust, millistes katuse osades on soojustus. Mingil juhul ei saa õigeks pidada tagasinõude aluseks olevaid abikõlbliku katusepinna arvutusi, kus aluseks on võetud rahvamaja hoone ehitisregistri-järgne suletud netopind ja arvutatud taotluses toodud renoveeritavate ruumide ehitusprojekti-eelse eeldatava pinna alusel noortekeskuse osakaal. Hoone ruutmeetreid ei saa samastada katuse ruutmeetritega, katuse pindala ajavad ruumide pindalast oluliselt suuremaks katuseräästad ja -kalded. Vastustaja pole ka arvesse võtnud, et noortekeskuse ruumide peal asuv katus oli varem soojustamata ja soojustamise tõttu oli selle katuseosa renoveerimine 3 korda kallim, kui mujal, kus vahetati ainult katusekate. Seal, kuhu ehitati noortekeskuse ruumid, oli enne tühi viilkatusealune 3 ning lisaks katusele tuli soojustada ka nende ruumide seinad, mille maksumust vastustaja pole samuti arvesse võtnud. Kaebaja nõustub asjas teostatud ekspertiisi järeldustega. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused. Eeltaotlus on mõeldud selleks, et kuidagi määratleda toetuse suurus, selles märgitud pind on tõesti hinnanguline. Kaebaja on eeltaotluses märkinud renoveeritavaks pinnaks 273 m2, kuid 26.02.2010.a. taotluses, mil kehtis juba 15% nõue, on andmeid täpsustatud ja märgitud 313,95 m2. Taotluse lahtri „toetuse abiga ehitatud/renoveeritud ruutmeetrite arv“ järel asuvas lahtris „seletus“ pole kaebaja märkinud, et 313,95 m2 renoveeritava pinna näol oleks tegemist hinnangulise mahuga. Vastavalt määruse nr 82 §-le 22 lg 1 peab toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult teavitama rakendusüksust kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist. Kaebaja ei teatanud vastustajale renoveeritava pinna vähenemisest või suurendamisest; fakt, et kaebaja on projekti raames renoveerinud rahvamaja katust, selgus alles 28.01.2011.a. paikvaatluse käigus(tl 59-63). Seega oli õige arvestada hoone üldpinna ja projektist renoveeritava pinna suhte arvutamisel taotluses märgitud pinda 313,95m2. Vastustaja ei saanud arvestada juurde määruse nr 82 §-s 18 lg 11 p 2 lubatud 15%-list ehitatava pinna mahu erinevust projekti kavandis märgitust, sest kaebaja ei esitanud vastustajale arvestust, kui palju on suurenenud noortekeskusele vajalikud renoveeritavad pinnad. Vastustaja ei saanud arvutada katuse erinevate osade maksumust ehitusprojekti ja töövõtulepingu järgi, sest töövõtulepingus puudus punkt, millest vastustaja saanuks järeldada, et osa katust on kallim ning teha toetuse tagasinõudmise otsustamisel maksumuse kohta asjakohased arvutused. Ka kaebaja 29.09.2011.a. e-kirjas viidatud lepingu lisa 2/2 "Tööde loetelu ja mahud" rida 48 koos ehitusprojektiga ei võimaldanud vastustajal teha järeldust, et katuse erinevate osade maksumus on erinev. Kaebaja 26.09.2011.a. e-kirjast nähtuvalt polnud ka kaebaja ise toetuse tagasinõudmise menetluse ajal töövõtulepingu ja ehitusprojekti põhjal katuse erinevate osade maksumust arvestanud, vaid palus seda alles kohtumenetluse ajal teha projekteerijal(tl 89-100). Ka paikvaatluse ajal ja selle järel antud selgitustes ei juhtinud vastustaja tähelepanu katuse erinevate osade maksumusele. Asjakohane pole kaebaja selgitus, et noortekeskuse ruumid asuvad rahvamaja madalas osas ning ehituslikult osutus otstarbekaks ja ainuvõimalikuks renoveerida rahvamaja madala osa katus tervikuna. Projekti taotluses on kaebaja märkinud projekti eesmärgiks „luua eraldi avatud noortekeskuse ruumid Tõstamaa Rahvamaja ruumidesse, kohandada need noortekeskuse tööks“. Siinkohal tuleb eristada, et noortekeskuse ruumid loodi hoonesse, mille funktsioon on pakkuda igas vanuses Tõstamaa elanikele võimalust vaba aja sisustamiseks ja huvitegevusteks. Noortekeskuse renoveeritud ruume ei saa vaadelda kui eraldi ehitist, katuse renoveerimine oli vajalik majale kui tervikule ning seega tuleb ka katust vaadata kui tervikut, olenemata sellest, kas erinevad katuse osad on erineva hinnaga. Kui soojustatud on katuse üks osa, siis omab see mõju tervele hoonele, mitte ainult projekti raames renoveeritud noortekeskuse ruumidele. Ka asjas ekspertiisi teostanud eksperdi arvamuse kohaselt omab noortekeskuse ruumide peal olev katus mõju kogu rahvamaja soojuskindlusele. STS § 21 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. Kuna katuse renoveerimine on vajalik kogu hoone jaoks, mitte ainult noortekeskuse renoveeritud ruumidele, siis pole kogu katuse renoveerimise kulud abikõlblikud. Seega tuli katuse renoveerimisega seotud kulud lugeda abikõlblikuks vaid osas, mis oli projektiga otseselt seotud. Kui projektist renoveeritav pind moodustab rahvamaja pinnast 27,83%, siis on proportsionaalselt samas määras abikõlblik katuse renoveerimisega seotud kulu. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kas noortekeskuse ruumid asuvad rahvamaja madala osa katuse all või mitte. Kui ehituslikult oli otstarbekas vahetada kogu madalama osa katus, siis võis kaebaja seda teha, kuid kulude hüvitamiseks esitamisel oleks ta pidanud hindama katuse renoveerimise kulude abikõlblikkust ja seotust projektiga ning mitteabikõlblikud renoveerimiskulud katma muudest vahenditest. 4 KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub ülalpool toodud kaevatud otsuse ja vaideotsuse põhjendustega, miks vastustaja luges abikõlbulikuks renoveeritud katuse pinnast ainult 27,83% ehk 439,71 m2 ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. Struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused kehtestab STS, mis paneb taotluse esitajale vastutuse toetuse taotluses esitatud andmete õigsuse eest(§ 15 lg 1 p 6) ning toetuse saajale kohustuse viivitamatult teavitada taotluse aluseks olevas projektis tehtud muutustest rakendusüksust(§ 22 p 6), kelleks on määruse nr 82 § 4 järgi Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus "Innove". Samad nõuded on sätestatud ka osundatud seaduse alusel kehtestatud määruse nr 82 §-des 18 lg 1 p 8 ja 22 lg 1. Taotluse lk-l 8 lahtris „toetuse abiga ehitatud/renoveeritud ruutmeetrite arv“ on kaebaja märkinud "313,95 m2" ning järgmises lahtris „seletus“ kirjutanud "Toetuse abil on Tõstamaa Rahvamaja I ja II korrusel renoveeritav pind kokku 313,95 m2". Ei selles lahtris ega ka mujal taotluses ole kaebaja märkinud, et 313,95 m2 renoveeritava pinna näol oleks tegemist hinnangulise mahuga(tl 44-50). Kaebaja ei teatanud vastustajale renoveeritava pinna suurendamisest ka siis, kui see kaebajale ehitamise käigus oleks pidanud selguma, samuti mitte vastustaja poolt peale objekti valmimist 28.01.2011.a. teostatud paikvaatluse ajal ega selle järel kirjalikult selgitusi esitades(tl 59-63) ega ka Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetud vaides(tl 13-14). Kohtu arvates puudus kaebajal endalgi arusaamine, kas üldse ja kui suurel määral konkreetselt osutus noortekeskuse renoveeritud pind suuremaks pinnast, millele toetust taotleti. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja teavitamiseks tuleb lugeda kaebaja poolt vastustajale ehitusprojekti ja töövõtulepingu saatmist, millega tutvumisel pidanuks vastustaja ise mõistma, et abikõlblik pind on suurenenud ning suurenemise ulatus. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, puuduvad nendes dokumentides andmed, mis võimaldanuksid vastustajal niisugusele järeldusele jõuda. Kohtu poolt määratud ekspertiisi eksperthinnangus on märgitud, et noortekeskuse tarbeks on renoveeritud ruume kogupinnaga 300,8 m2 ning lisaks kasutavad keskuse külastajad veel umbes 200 m2 ulatuses rahvamaja ruume, mis ei kuulu noortekeskuse koosseisu; katusekatte ehitamine ja pööningu soojustamine noortekeskuse ruumide kohal suurendab kogu rahvamaja hoone soojapidavust(tl 154-164). Sama kordas ekspert Lembit Sõmer ka 5.03.2012.a. kohtuistungil. Seega kinnitab ka ekspertiis, et noortekeskuse tarvis renoveeritud pind polnud suurem toetuse taotluses märgitust ning et väljavahetatud ja osaliselt ka soojustatud katusekate ei avalda mõju mitte üksnes noortekeskuse ruumide, vaid kogu rahvamaja hoone soojapidavusele. Vaidlustatud otsuses on küll STS § 2 punkti 2 asemel ekslikult viidatud sama paragrahvi lõikele 2, kuid see iseenesest ei too kaasa haldusakti tühistamist, sest §-s 2 polegi lõikeid, on ainult punktid ning vaideotsuses on viide osundatud sättele korrektne. Kohtunik: D.Maastik 5