TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2646 Otsuse kuupäev 28.12.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Victor Kazmirchuk´i kaebus Virumaa Pension

). Virumaa Pensioniamet tegi 11.06.2009.a Vene Föderatsiooni Pensionifondile järelepärimise Victor Kazmirchuki sõjaväes teenimise staaži tunnustamise ja nõuetekohase kinnituse kohta Vene Föderatsiooni poolt. 24.07.2009.a sai Virumaa Pensioniamet Vene Föderatsiooni Pensionifondist kinnituse tööstaaži kohta, millest nähtub, et Vene Föderatsioon tunnustab Victor Kazmirchuki teenimist tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse artiklitest 10, 11, 29 ja 30. Juhindudes koostöökokkuleppe artiklitest 1, 4, 6 ning

§ 28

ja riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 9 lõike 2 punktist 1 ning § 11 lõikest 2 otsustas pensionikomisjon oma 20.10.2009.a otsusega nr 17138 jätta rahuldamata Victor Kazmirchuki 03.06.2009.a esitatud avaldus pensioniõigusliku staaži ümberarvestamiseks. Otsuse kohaselt võetakse koostöökokkuleppe artikkel 4 kohaselt pensioniõiguse määramisel arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Kuna koostöökokkuleppe artikkel 4 on mõeldud pensionile õiguse tekkimise tuvastamiseks ja Victor Kazmirchukile on juba eelnevalt määratud vanaduspension, siis pensioniõigust tuvastada ei ole vaja ning artiklit 4 ei rakendata. Koostöökokkuleppe artikkel 1 sätestab, et poolte kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine korraldatakse kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Samuti pensioni arvutamiseks mõeldud koostöökokkuleppe artikkel 6 sätestab, et pension arvutatakse ühe poole riigi territooriumile seaduslikult elama asunud teise poole riigi kodanikule, kes on või ei ole pärast ümberasumist töötanud selle riigi õigusaktide kohaselt, mille territooriumil nad seaduslikult elavad. Rahvastikuregistri andmetel on V. Kazmirchuk Vene Föderatsiooni kodanik ja elab alates 20.11.1968.a Eestis. Seega tuleb lähtuda V. Kazmirchukile pensioni ümberarvutamisel riikliku pensionikindlustuse seadusest.

§ 28

lg 1 kohaselt arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

§ 28

lg 2 punkti 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Victor Kazmirchuk suunati sõjaväeteenistusse Kasahstanist ning pensionitoimikus olevatest dokumentidest nähtub, et enne kohustusliku sõjaväeteenistusse suunamist elas ta Kasahstanis. 13.11.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Victor Kazmirchuki avaldus, milles ta soovis vaidlustada Virumaa Pensioniameti otsuse nr

1. Tartu Halduskohtu 17.11.2009.a kohtumäärusega võeti menetlusse Victor Kazmirchuki kaebus Virumaa Pensioniameti otsuse nr 17138 tühistamiseks (haldusasi 3-09-2646). 11.03.2010.a kohtumäärusega peatati haldusasja 3-09-2646 menetlus kuni Riigikohtu menetluses Tamara Tabakova kaebuses (haldusasi 3-09-1880) ja Sofya Koneeva kaebuses (haldusasi 3-091833) tehtavate kohtulahendite jõustumiseni. Nimetatud Riigikohtu menetluses olevad haldusasjad olid sarnased V. Kazmirchuki kaebusega ja kohus asus seisukohale, et kohtuotsus käesolevas asjas sõltub sellest, millistele seisukohtadele jõuab ning kuidas tõlgendab Riigikohus analoogsetes asjades tõusetunud õiguslikke küsimusi. Riigikohtu 03.06.2010.a kohtumäärustega keelduti menetlusse võtmast Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti ja Sofya Koneeva kassatsioonkaebusi Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2010.a otsusele haldusasjas 3-09-
2. Samuti keelduti 03.06.2010.a kohtumäärusega menetlusse võtmast Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2010.a otsusele haldusasjas 3-09-
3. 2 Tartu Halduskohtu 05.11.2010.a kohtumäärusega uuendati menetlus Victor Kazmirchuki kaebuses Virumaa Pensioniameti otsuse nr 17138 tühistamiseks (haldusasi 3-09-2646). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja ei ole nõus Virumaa Pensioniameti otsusega nr 17138, mille alusel ei maksta talle Nõukogude Armees teenitud 3 aasta eest pensioni. Kaebaja märgib, et ta on pensionär ning tema pensioni suuruseks on 4 356 krooni. Arved on suured ja tal tuleb maksta umbes 2 000 krooni. Sellele lisandub elekter 300 krooni, telefon 150 krooni, järelmaks 480 krooni, mis teeb kokku 2 930 krooni. Elamiseks jääb 1 426 krooni. Kohtuistungil märkis V. Kazmirchuk, et ta on olnud Vene Föderatsiooni kodanik kogu aeg, siin Eestis on alaline elanik. Ta saab pensioni ja soovib 3 aasta eest, mil teenis Eestis, Tapa linnas, pensioni juurde. Ta ei tea palju pension suuremaks läheks selle 3 aasta lisamisega. Ta saab tavalist vanaduspensioni 4585 krooni. Venemaalt pensioni kaebaja ei saa, sest tal ei ole selleks staaži. Venemaal ta töötanud ei ole, töötas Kasahhis enne armeed ja Ukrainas enne armeesse minekut. Tal on 39 aastat staaži Eestis ja natuke Ukrainast, mis arvati ka pensionistaaži sisse. Ukrainas töötas ta kuni 1961.aastani. V. Kazmirchuk leiab, et igal pool oli tollel ajal Nõukogude Liit, nii Eestis, Ukrainas kui Kasahhis. Ta soovib saada pensionile lisastaaži 3 aasta eest, mil teenis Eestis Nõukogude Armee sõjaväeteenistuses. Teda kutsuti armeesse riigi poolt endise Nõukogude Liidu ajal, seega leiab kaebuse esitaja, et tal on õigus pensioni saamisel selle staaži sisse arvestamisel. Victor Kazmirchuk palub kohtul tühistada Virumaa Pensioniameti 20.10.2009.a otsus nr 17138, millega jäeti tema avaldus rahuldamata. VASTUSTAJA VASTUS Victor Kazmirchuk taotleb kohustusliku sõjaväeteenistuse aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamist. Riigikohus on oma 22.04.2010.a lahendis haldusasjas 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et kõik sõjaväeteenistuses viibijad (s.h ka kohustuslikus ajateenistuses viibijad) kuuluvad koostöökokkulepe artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 20.10.2009.a otsuses nr 17138 toodud põhjendused ei ole küll kooskõlas ülalnimetatud Riigikohtu lahendiga, kuid resolutiivosa on õige ning kooskõlas

-iga, kokkuleppega ja Riigikohtu lahendiga. Vastustaja leiab, et olukorras, kus asja uuel läbivaatamisel tuleks vältimatult teha uuesti samasisuline otsus ning haldusorganil puudub seejuures kaalutlusruum, ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamine põhjendatud. Vastustaja palub jätta Victor Kazmirchuki kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Victor Kazmirchuk esitas 03.06.2009.a Virumaa Pensioniametile avalduse, milles palus arvestada pensioniõigusliku staaži hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg (kohustuslik sõjaväeteenistus 3 Nõukogude Armees perioodil 21.11.1965.a – 09.12.1968.a) kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega. Victor Kazmirchuk kutsuti sõjaväeteenistusse Kasahhi NSV-st, praegune Kasahstan. Rahvastikuregistri andmetel on Victor Kazmirchuk Vene Föderatsiooni kodanik ja elab alates 20.11.1968.a alaliselt Eestis. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet jättis 20.10.2009.a otsusega nr 17138 rahuldamata Victor Kazmirchuki poolt 03.06.2009.a esitatud avalduse pensioniõigusliku staaži ümberarvestamiseks. Otsuses leiti, et Victor Kazmirchuki pensioni ümberarvestamisel tuleb lähtuda riikliku pensionikindlustuse seadusest.

§ 28annab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka.

Sama paragrahvi lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Victor Kazmirchuk suunati sõjaväeteenistusse Kasahstanist ning pensionitoimikus olevatest dokumentidest nähtub, et enne kohustusliku sõjaväeteenistusse suunamist elas Victor Kazmirchuk Kasahstanis. Otsuses on viidatud 16.10.2007.a Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe artikkel 1-le, mis sätestab, et poolte kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine korraldatakse kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Samuti pensioni arvutamiseks mõeldud koostöökokkuleppe artikkel 6 sätestab, et pension arvutatakse ühe poole riigi territooriumile seaduslikult elama asunud teise poole riigi kodanikule, kes on või ei ole pärast ümberasumist töötanud selle riigi õigusaktide kohaselt, mille territooriumil nad seaduslikult elavad. Otsuse kohaselt on Virumaa Pensioniamet eelnevalt tuvastanud (vastavalt 24.07.2009.a Vene Föderatsioonil Pensionifondist saadud kinnitusele), et Vene Föderatsioon arvestab V. Kazmirchuki Nõukogude Armees teenimise aega pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse artiklitest 10, 11, 29 ja 30 (t.l 3-4). Vastustaja palub oma kirjalikes selgitustes jätta kaebus rahuldamata samadel, vaidlustatud otsuses märgitud motiividel (t.l 22-23). Täiendavas selgituses palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata, sest see on kooskõlas koostöökokkuleppega ja

-ga. Vastustaja leidis, et Victor Kazmirchukile on määratud riiklik pension

alusel ning arvestades asjaolu, et V. Kazmirchuk suunati armeeteenistusse Kasahhi NSV-st, kus ta enne kohustuslikku sõjaväeteenistusse kutsumist elas, siis ei ole tema suhtes kohaldatav

§ 28lg 5.

Vene Föderatsioon tunnustab sõjaväeteenistuse aega pensioniõigusliku staažina vaid juhul, kui sellele eelneb või järgneb töötamine või sellega võrdsustatud tegevus tööpensionide seaduse § 10 mõttes. Kuna Victor Kazmirchukil puudub territoriaalne seotus Vene Föderatsiooniga, saab 4 Venemaa Victor Kazmirchuki kohustuslikku sõjaväeteenistuse aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult läbi SRÜ pensionilepingu , mis ei saa tuua kaasa kohustusi Eesti Vabariigile. Seega puudub seaduslik alus Victor Kazmirchukile kohustusliku sõjaväeteenistuse arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Oma viimases vastuses teatas vastustaja kohtule, et Riigikohus on oma 22.04.2010.a lahendis haldusasjas 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et kõik sõjaväeteenistuses viibijad (s.h ka kohustuslikus ajateenistuses viibijad) kuuluvad artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Lähtudes eeltoodust leidis vastustaja, et Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 20.10.2009.a otsuses nr 17138 toodud põhjendused ei ole küll kooskõlas ülalnimetatud Riigikohtu lahendiga, kuid resolutiivosa on õige ning kooskõlas

-iga, kokkuleppega ja Riigikohtu lahendiga. Vastustaja leidis, et olukorras, kus asja uuel läbivaatamisel tuleks vältimatult teha uuesti samasisuline otsus ning haldusorganil puudub seejuures kaalutlusruum, ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamine põhjendatud (t.l 67). Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega, nõustub vastustaja viimase seisukohaga. Samasisulist vaidlust on lahendanud Riigikohtu halduskolleegium 22.04.2010.a otsuses haldusasjas 3-3-1-92-

1. Vaidluse asjaolud on käesoleva haldusasjaga samad – mõlemal juhul vaieldakse sõjaväeteenistuse aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamise üle ning sõjaväeteenistusse suunamine ei toimunud Eestist. Riigikohtu halduskolleegium on 22.04.2010.a lahendis 3-3-1-92-09 leidnud, et sellistel asjaoludel kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe artikkel
2. Viimati nimetatud artikkel 8 ütleb, et Poolte territooriumitel Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, Siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega. Tulenevalt eeltoodust ei laiene koostöökokkulepe endise NSVL-i relvajõudude sõjaväelastele, sealhulgas ajateenijatele ning selline isik ei saa taotleda teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka (RK otsuse 3-3-1-92-09 p 44-46). Kuna V. Kazmirchuk kuulub koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikute hulka, kellele koostöökokkulepe ei laiene, siis puuduvad tal käesolevas vaidluses koostöökokkuleppest tulenevad õigused. Riikliku vanaduspensioni määramist ja pensioniõigusliku staaži arvestamist reguleerib Eesti Vabariigis riikliku pensionikindlustuse seadus (

).

§ 28

annab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka.

§ 28

lg-st 5 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Käesoleval juhul on määravaks asjaolu, et V. Kazmirchuk ei elanud kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamise ajal Eestis ega Vene Föderatsioonis, vaid Kasahhi NSV-s ehk praeguses Kasahstanis. Seega suunati V. Kazmirchuk sõjaväeteenistusse väljastpoolt Eestit. 5 Pensioni määramine ei ole kaalutlusotsus ning olulised asjaolud on Pensioniameti poolt välja selgitatud, sealhulgas on eelnevalt kindlaks tehtud, et Vene Föderatsioon tunnustab vaidlusalust perioodi pensioniõigusliku staažina. Kuna V. Kazmirchuk suunati sõjaväeteenistusse Kasahhi NSV-st (praegusest Kasahstanist), kus ta enne kohustuslikku sõjaväeteenistusse suunamist ka elas, puudub

§ 28

lg-st 5 tulenevalt võimalus arvata seda aega tema pensioniõigusliku staaži hulka. Seega on pensionikomisjoni vaidlustatud otsus oma lõppjäreldustes õige, kuigi vaidlusaluse otsuse põhjendused koostöökokkulepet puudutavas osas ei vasta Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-92-09. Tartu Ringkonnakohus on 15.10.2010.a otsuses asjas 3-09-3087 (p 9) leidnud, et asjaolu, et nimetatud otsuse andmisel lähtuti teistsugustest motiividest, ei saa eraldivõetuna isiku õigusi rikkuda. Kokkuvõttes leiab kohus, et analüüsides analoogsetes asjades kujunenud kohtupraktikat, siis käesolev kaebus rahuldamisele ei kuulu. Virumaa Pensioniameti otsuses tehtud lõppjäreldus on õige. Koostöökokkulepe ei laiene artiklis 8 nimetatud isikutele ja see tähendab seda, et need isikud ei saa artiklis 8 nimetatud staatusele tuginevalt taotleda koostöökokkuleppega sätestatud õiguste kasutamist, sh taotleda artikliga 8 hõlmatud isikuna teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Isik, keda on nimetatud artiklis 8, saab aga taotleda muu tegevusperioodi arvamist pensioniõigusliku staaži hulka artikli 4 alusel, tuginemata artikli 8 järgsele staatusele. Koostöökokkuleppe artiklis 8 kõneldakse relvajõudude sõjaväelastest. Endise NSVL relvajõudude sõjaväelaste hulka kuulusid mitte ainult ohvitserid, lipnikud, mitšmanid ja üleajateenijad, vaid ka rea-, seersant- ja vanemkoosseisu ajateenijad. Seega kuuluvad kõik nimetatud isikud artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Tulenevalt artikli 8 sõnastusest ei laiene koostöökokkulepe ka Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväelastele. Sõjaväeteenistuse aega ei saa koostöökokkuleppe alusel arvata pensioniõigusliku staaži hulka sõltumata sellest, kas sõjaväeteenistuses oldi koostöökokkuleppe poole territooriumil, samuti sõltumata sellest, kas koostöökokkuleppe pool pensioneerimisel tunnustab pensioniõigusliku staažina sõjaväeteenistuse aega. Kuna V. Kazmirchuk kuulub koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikute hulka, kellele koostöökokkulepe ei laiene, siis puuduvad tal käesolevas vaidluses koostöökokkuleppest tulenevad õigused ja pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on oma lõppjäreldustes õige ning ei riku kaebaja õigusi. Seega puudub V. Kazmirchuki puhul võimalus pensioni ümberarvutamisel arvesse võtta tema sõjaväeteenistuse aega endise NSVL-i relvajõududes. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 6