← Eesti

2-11-40455/12

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-40455 Otsuse kuupäev 27.veebruar 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K K hagi ISvastu elatise nõudes Hagi hind 1710 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K K (isikukood XXX, XX); Hageja seaduslik esindaja: DK (isikukood XXX, XXX); Kostja: IS(isikukood XXX, XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 02.veebruar 2012 Istungil osalenud isikud hageja esindaja DK ja kostja IS Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IS elatusraha poja K K kasuks alates 29.augustist 2011 kuni 31.detsembrini 2011 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012 145 eurot kuus kuni K K 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused DK ja IS on ühine poeg K K (sünd. XXX). K K vanemad elavad eraldi. IS poja ülalpidamiseks elatist ei maksa. Lapse ema saab miinimum töötasu ning sellest ei piisa K ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 190 eurot kuus alates 2011 augustist. Asja menetlemisel hageja vähendab elatise nõuet 145 euroni kuus. Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et pidevat kooselu temal DK ei olnud. Kostja oli abielus ning kasvatas nelja last, kui DK otsustas lapse sünnitada. Tallinna Linnakohtu otsusega 05.11.2004 võeti IS ära vanema õigused poja K suhtes. Kaheksa aasta jooksul ei ole DK kordagi pöördunud kostja poole ega esitanud mingeid pretensioone. Kostja saab miinimum töötasu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Arvestades, et vanemaõiguste (hooldusõiguse) äravõtmine ei lõpeta sugulussuhet ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, on põhjendatud hageja nõue kostja vastu. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi (enne 1.jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistöötaja töötamise korral kuus 4 350 krooni, sama sätte 1.jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278,02 eurot. Seega 01.01.- 31.12.2011 oli miinimum elatusraha 139,01 eurot. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot. Arvestades hageja poolt näidatud lapse vajadusi 252 eurot kuus, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatusraha miinimumsummas, alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses, mis on 29.08.20112 kuni 31.12.2011 – 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012 - 145 eurot kuus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.