) § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või x või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt
lg 1 kohaselt põlvneb laps isast, kes on txxx .
sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või xxx lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus leiab, et kostja poolt kohtuistungil avaldatud isaduse omaksvõtus ei ole alust kahelda, mistõttu rahuldab hagi M. T. tuvastamiseks T. S. . Elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele juhindub kohus eelkõige
§-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt
lõigetest 1 ja x antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas asjas on hageja nõudnud elatise maksmist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 139.01 eurot kuus) alates põlvnemise tuvastamise hetkest kuni lapse täisealiseks saamiseni, tingimusega, et maksmisele kuuluva elatise summa suurus muutub automaatselt sellisel juhul, kui muutub mõni õigusakt, mille tõttu väheneb või suureneb maksta tuleva elatise määr. Hageja ei taotle elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kuna elatise asjas võivad pooled sõlmida ka kompromissi, leiab kohus, et hageja poolt taotletavas suuruses elatise väljamõistmine ei ole lapse huve kahjustav. Kostja on töövõimeline isik, kes on kohustatud oma alaealisele lapsele vähemalt miinimummääras ülalpidamist andma. Kohtuotsuse tegemise ajal on seoses kuupalga alammäära suuruse muutumisega alates 01.01.x elatise miinimummäär 145 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest. TsMS § 16x lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt RLS § x lg 1 p x ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis. Käesolevas asjas on selliseks menetluskuluks riigilõiv põlvnemise tuvastamise nõudelt summas 319,56 eurot, mille tasumisest hageja oli riigi menetlusabi korras vabastatud. Kohus ei pea arvestades hagi õigeksvõttu põhjendatuks kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõivu põlvnemise tuvastamise nõudelt. Hageja ei ole tõendanud, et kohtu poole pöördumine põlvnemise tuvastamiseks oli vältimatu – et ta on varasemalt pöördunud kostja poole ja kostja on keeldunud end lapse isaks tunnistamast. Kohtumenetluses on kostja eelmenetluses tunnistanud, et ta on M. T. . Pigem on kostja hoidunud kõrvale lapsele ülalpidamise andmisest. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.