Obsah (14)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 1741§ 162§ 138§ 144§ 483§ 175§ 177§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-19882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.veebruar 2012, Põlva kohtumaja, Võru

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid 21.05.2011.a. toimetatud kostja elukoha aadressile, kus need on vastu võtnud tema abikaasa T. T. .36). Tulenevalt

322 lõikele 2 loetakse sellega menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks hagile vastamata jätmise korral võidakse hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja

§ 407lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses.

O. J. I. on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.5).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse 2/4 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras ehk 0,15% päevas, kuid on vähendanud viivise nõude põhivõla summani, nõudes kostjalt 205,18 euro väljamõistmist. 3.Alates 01.01.2011.a. on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seetõttu on hageja nõude esitanud eurodes, kuigi võla tekkimise ajal kehtis Eesti Vabariigis rahaühikuna Eesti kroon. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seega kokku 410,41 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS
2. Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.6). Seetõttu määrab kohus

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka M.

T. hüvitatavad J. I. O. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

2. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu vastavalt 63,91 eurot (tl.33) ja 47,93 eurot ning õigusabitasu 159,78 euro väljamõistmist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel (võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada), välja arvatud, kui hagi on esitatud samas nõudes hiljem, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud Pärnu Maakohtus 28.02.2011.a. põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada ning hagi on esitatud kohtule 28.04.2011.a., seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega tuleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv jätta kostjalt välja mõistmata. Menetluskuluna kuulub kostjalt väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. 3. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud O. J. .04.2011.a. arve summas 159,78 eurot (tl.29).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. O. J. nähtub, et 159,78 eurot on tasutud esindamise eest võlglase M. T. .

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille alates 01.01.2011.a. kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus 3/4 leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 80 eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 143,91 (63,91+80) eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel, et kohus määraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4