3-11-3050/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-3050 Määruse kuupäev

1. veebruar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Kolesnikov’i kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoimingud Menetlusabi taotluste lahendamine, kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Anda Juri Kolesnikov’ile menetlusabi tõlkekulude katteks Tartu Halduskohtusse 03.02.2012 saabunud kaebuse täienduse tõlkimisel;
3. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikov’i riigi õigusabi taotlus haldusasjas 3-11-3050;
4. Tagastada Juri Kolesnikov’i kaebus haldusasjas nr 3-11-3050;
5. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja Rahandusministeeriumile;
6. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
7. 30.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikov’i kaebus. J. Kolesnikov märgib, et pöördus vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, milles oli kõik kirjas. Jurist andis otsitud põhjustel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning lõpuks jättis vangla tema taotluse rahuldamata. Kaebaja märgib, et pöördus korduvalt taotluste ja vaietega vangla poole, et saada tööd ja kursustele. Tartu Vangla jättis kaebaja ilma võimalusest olla S-hoones 2008.a, 2009.a, 2010.a, 2011., 2012 aastatel, jättes ta ilma võimalusest suhelda ja ringi liikuda, hingata ja kehakultuuriga tegeleda, võimalusest õppida ja töötada, ta ei saanud puhkusele ja ennetähtaegselt vabaneda. Kaebaja palub:
8. tunnistada õigusvastaseks, inimvastaseks, põhjendamatuks, ebaseaduslikuks, alanduseks, surveks, mõnitamiseks, tervise kahjustamiseks, vabadusest ilmajätmiseks, et teda hoiti E-hoones, mitte S-hoones.
9. et kaebaja jäeti võimaluseta käia eesti keele jt kursustel, programmides, õppida ja töötada;
10. et kaebaja jäeti võimaluseta teenida, käia poes ja maksta hagisid; 1
11. et kaebaja jäeti võimaluseta suhelda ja liikuda, tegelda kehakultuuriga iga päev;
12. et kaebaja jäeti võimaluseta sõita avavanglasse, puhkusele ja ennetähtaegselt vabaneda;
13. et kaebaja jäeti võimaluseta kasutada oma teekannu, osta vajalikke asju ja toitu;
14. et kaebaja jäeti võimaluseta pöörduda Justiitsministeeriumisse ja sunniti tasuma kinnipeetavatele eesti keelde tõlkimise eest;
15. et otsitud põhjustel tagastati talle tema kahju hüvitamise taotlus 3-30/
16. Ühtlasi palub kaebaja anda talle advokaat, vabastada ta riigilõivust ja kohustada vanglat rahuldama tema 3-30/302 nõudmised.
17. Tartu Halduskohtu 27.01.2012 määrusega jättis kohus J. Kolesnikov’i kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta. J. Kolesnikov’il tuli kuupäevaliselt välja tuua, millal iga vastav Tartu Vangla toiming aset leidis, mille õigusvastaseks tunnistamist ta taotleb. Lisaks tuli kaebajal märkida, miks on Tartu Vangla iga toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Lisaks tuli J. Kolesnikov’il täpsustada oma taotlust, millega ta palus rahuldada tema 3-30/302 nõudmised. J. Kolesnikov’il tuli põhjendada ka oma riigi õigusabi taotlust.
18. 03.02.2012 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kolesnikov’i venekeelne kaebuse täiendus, milles kaebaja märgib, et advokaat on talle vajalik selleks, et kokku koguda tõendeid ja tunnistajate ütlusi ning selleks, et esitada kohtule pretsedentlikud juhtumid ja menetlused Eesti ja EL kohtutes. Ühtlasi märgib kaebaja, et vangla rikkus tema ITK-d, kui ei võimaldanud viibida avatud vanglas, millest tulenevalt kaasnesid kaebajale mitmed ebasoodsad tagajärjed. Samuti ei võimaldatud kaebajal töötada, osaleda keelte kursustel ja programmides. Kohtu seisukoht
19. Alates 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 81 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Riigilõivuseaduse § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. Kohus korraldas 03.02.2012 kohtusse saabunud J. Kolesnikov’i venekeelse kaebuse täienduse tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. J. Kolesnikov’i kaebuse täienduse tõlge on kahel leheküljel, mistõttu tuleks J. Kolesnikov’il tasuda riigilõivu 25,56 eurot. J. Kolesnikov on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tema vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et menetlusabi taotluse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vahendeid 0,19 eurot ning kaebuse täienduse koostamisel, s.o 01.02.2012 oli tema isikuarvel 0,01 eurot. Töötasu laekumised kaebajal puudusid. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et J. Kolesnikov’il puudusid kaebuse täienduse esitamise seisuga vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 ja § 111 lg-st 1 J. Kolesnikov’i täielikult 03.02.2012 kohtusse saabunud kaebuse täienduse tõlkekuludest.
20. J. Kolesnikov on käesoleva haldusasja raames palunud võimaldada talle advokaat. J. Kolesnikov on märkinud, et advokaati on tal vaja selleks, et koguda kokku vanglas asuvaid 2 tõendeid tema pöördumiste kohta ja esitada pretsedentlikke juhtumeid ja menetlusi Eesti ja EL kohtutes.
21. Kohus leiab, et J. Kolesnikov’i taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta juhul kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et pelgalt tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud J. Kolesnikov’ile riigi õigusabi määramine. Kohus märgib, et kui kaebaja ei mäleta tema poolt vanglale esitatud pöördumiste kuupäevi, siis ei ole kaebajale ilmtingimata vajalik juriidiliste eriteadmistega isiku olemasolu nende dokumentide väljanõudmiseks vangla andmebaasidest. Kaebajal on neid dokumente õigus endal vanglalt nõuda ning selleks ei pea teda abistama advokaat. Täiendavalt leiab kohus, et käesolev vaidlus ei ole asjaolusid arvestades oma olemuselt ka keerukas ning kaebaja on ise võimeline kõige täpsemalt tooma välja faktilised asjaolud ja käesolevas vaidluses oma õigusi ise kaitsma. HKMS ei nõua kaebuses ka õiguslike põhjenduste esitamist. Ühtlasi nähtub kohtuinfosüsteemi andmetest, et J. Kolesnikov on varasemalt korduvalt esitanud iseseisvalt halduskohtusse kaebusi vangla toimingute ja haldusaktide peale ning sealjuures on J. Kolesnikov halduskohtus osalenud ka edukalt. Seega on alust arvata, et J. Kolesnikov’il on endal tekkinud piisavalt kogemusi ja teadmisi halduskohtule kaebuse esitamise ja oma õiguste kaitsmise osas.
22. Kohus märgib, et antud juhul ei õigusta riigi õigusabi andmist ka asjaolu, et kaebaja ei ole kaebuses ega kaebuse täienduses välja toonud, kuidas oleks tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik ega ole vaatamata kohtu poolt 27.01.2012 kohtumääruses antud juhistele täpsustanud oma taotlust rahuldada tema 3-30/302 nõudmised. Selliste selgituste märkimine ei eelda juriidiliste teadmiste omamist ning kaebajal oleks olnud võimalik endal kaebust selles osas täpsustada. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude osas kaebuse täpsustamata jätmine ei anna iseenesest alust eelduseks, et kaebaja ei ole suuteline oma õigusi kohtumenetluses ise kaitsma.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus J. Kolesnikov’i riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
24. J. Kolesnikov on 30.12.2011 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses palunud tunnistada õigusvastaseks mitmed Tartu Vangla toimingud seoses sellega, et teda ei paigutatud vaatamata ITK-s märgitule avatud osakonda, et talle ei võimaldatud töötada, kursustel käia ja programmides osaleda ning sellest tulenevalt on kaebajale saabunud mitmed ebasoodsad tagajärjed. Samuti on J. Kolesnikov palunud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega tagastati tema kahju hüvitamise taotlus 3-30/302 ning kohustada vanglat rahuldama tema 3-30/302 nõudmised.
25. Kohus on seisukohal, et J. Kolesnikov’i kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
26. Kohus andis 27.01.2012 kohtumäärusega J. Kolesnikov’ile tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest, et kaebaja täpsustaks muuhulgas, miks on Tartu Vangla iga toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus rõhutas, et 3 vastasel korral on kohtul õigus tuvastamiskaebus kaebajale tagastada. Ühtlasi tuli kaebajal täpsustada oma taotlust, millega ta palus rahuldada tema 3-30/302 nõudmised. Kohtumääruse sai J. Kolesnikov kätte 30.01.2012, seega pidi J. Kolesnikov kaebust täpsustama hiljemalt 14.02.
28. Kuigi J. Kolesnikov on kohtule esitanud 03.02.2012 kaebuse täienduse, milles ta täpsustab kaebuse sisulisi asjaolusid õigusvastasuse tuvastamisnõuete osas, ei ole kaebaja välja toonud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus on seisukohal, et selle asjaolu märkimata jätmine takistab ka kaebuse läbivaatamist, kuivõrd J. Kolesnikov’i kaebus ei vasta kaebuse esitamise ajal kehtinud ega vasta ka pärast 01.01.2012 jõustunud HKMS-s sätestatud kaebuse sisunõuetele. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg 1 kohaselt oli tuvastuskaebuse esitamise eelduseks põhjendatud huvi olemasolu ning selle puudumisel oli kohtul õigus kaebus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p-st 5 tagastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2008 määrus asjas 3-3-1-9-08). Alates 01.01.2012 jõustunud HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
29. Riigikohus on seejuures korduvalt märkinud, et tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks ei saa olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009 määrust haldusasjas nr 3-3-1-101-08, p 28 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009 määrust haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Ühtlasi kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema (vt Riigikohtu 02.04.2009 määrus 3-3-1-101-08, p 23). Ka antud juhul ei ole kohtul võimalik ise välja mõelda, milleks on J. Kolesnikov’i kaebuses iga Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotluse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik.
30. Samuti ei ole J. Kolesnikov kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi seoses taotlusega rahuldada tema 3-30/302 nõudmised. Kuigi kohus andis 27.01.2012 kaebuse käiguta jätmise kohtumääruses täpsed juhised, mida J. Kolesnikov’il nimetatud nõude osas täpsustada tuleks, ei ole J. Kolesnikov seda teinud. Kohtul ei ole võimalik menetleda ühelauselist taotlust rahuldada tema 3-30/302 nõudmised. Seejuures ei ole kohtul endal võimalik ka kaebust kujundada kaebusele lisatud Tartu Vangla 19.12.2011 kirja nr 3-30/302-3 pinnalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et nagu juba käesoleva määruse punktis 7 märgitud, ei õigusta ka riigi õigusabi määramist asjaolu, et kaebaja ei ole välja toonud oma õiguste kaitse vajalikkust ega ole täpsustanud taotlust seoses tema 3-30/302 nõudmiste rahuldamisega.
31. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et J. Kolesnikov’i kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastamisele. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Eda Muts kohtunik 4