Obsah (4)

§ 101§ 367§ 455§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-20514 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 11.novembril 2011

§ 101lg 1 p 6 ja Ts

MS § 367 alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivis lepingus kokkulepitud määras. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS 08.08.2011 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja seaduslik esindaja AN kinnitas, et allkirjastas 11.10.2008 liisingulepingu nr XXX, kuid oma kompanjoni palvel. Kevadel 2009 tuli kaks kirjalikku meeldetuletust liikluskindlustuse mittemaksmise kohta. Kostja seaduslik esindaja rääkis kompanjoniga ja probleemid lahendati. Varsti kompanjon informeeris, et liisinguprobleemid on kõik täielikult kõrvaldatud. 1,5 aasta jooksul kostja ei saanud ühtegi kirja posti ega e-posti teel. A. N märgib, et tema kellelegi volitust ei andnud ega tea, kuidas oli sõiduauto pandud registrisse. Samas kostja tunnistab, et oli liisinguvõtja. KOHTUISTUNG Hageja kohtuistungil jäi nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja leidis, et tema ei ole õige kostja, hageja pidanuks nõude esitama R i (perenime kostja esindaja ei mäleta)vastu. Kostja väidetel liisinguandja teadis, et leping on mõeldud kolmandale isikule, kes tegelikult tasus lepingujärgseid makseid. Kostja selgitas, et sõlmis OÜ Z nimel liisingulepingu ja allkirjastas liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid lepinguesemeks olnud sõiduauto võtmed ja auto valdus anti R ile, kostja seaduslik esindaja autot ise näinud ei ole, liisingulepinguga seoses kostja ühtegi makset teinud ei ole. A. N sõlmis liisingulepingu, mille alusel sõiduk anti R , oma tuttava BM palvel. R ütles, et tal on Hansa Liisingus tuttavad, et lepingu selliselt vormistamisega probleeme ei tule. R kinnitas samuti, et tasub ise kõik liisingumaksed. Kirjalikku lepingut R iga kostja ei sõlminud. Kostja esindaja kinnitas, et kui tulid teated võlgnevuste kohta ja ta pöördus M poole, et võlgnevused likvideeritaks, siis sai ta aru, et kostja on lepingupooleks ja vastutab lepingu täitmise eest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2008 liisingulepingu nr XXX; - kostja seaduslik esindaja A. N allkirjastas 11.09.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX, millega kinnitas, et OÜ Z on müüjalt RMOÜ-lt AS Hansa Liising Eesti nimel vastu võtnud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto Lexus IS
3. - Kostja OÜ Z nimel A. N sõlmis 11.09.2008 hagejaga liikluskindlustusleppe. - 28.01.2009 hageja saatis kostjale lepingus näidatud ja äriregistrisse kantud kostja aadressile XXXTallinnas teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostjal oli hageja ees tekkinud võlgnevus 90 kalendripäeva eest kokku 31 143,13 eurot. Kiri tagastati hagejale tähtaja möödumisel. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja luges lepingu erakorraliselt ülesöelduks võlgnevuse tasumiseks määratud täiendava 14 päeva möödumisel. - 21.04.2009 liisinguese tagastati tuvastamata isiku poolt OÜ R vahendusel ning anti hoiule MAAS-ile. 3 - 29.07.2009 sõiduk müüdi hinnaga 370 000 EEK (ilma käibemaksuta; 19 706,09 eurot)
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigus esitada liisingulepingust tulenev nõue kostja vastu. Kostja leiab, et hageja pidanuks nõude esitama sõiduautot tegelikult kasutanud ja liisingumakseid tasunud isiku vastu. Nõude suurust ega koosseisu kostja vaidlustanud ei ole.
5. Võlaõigusseaduse (

) 361 lg 1 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest lähtutakse lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandajale tagastamise hetkel (

§ 367

lg 3).

§ 455

lg –st 2 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist, mille hageja kindlustuslepingus soodustatud isikuna on tasunud kostja kui kindlustusvõtja eest. Pooltevahelise liisingulepingu punkti 3 kohaselt tuli tasuda 61 liisingumakset vastavalt maksegraafikule, iga osamakse laekumise tähtpäev alates teisest osamaksest oli iga kuu 30.kuupäeval. Liisingulepingu punktis 11.

1. kohustus liisinguvõtja sõlmima liisingueseme vahatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Pooltevahelise liikluskindlustusleppe punkti 1.
2. kohaselt pooled leppisid kokku, et kindlustuslepingu sõlmib kliendi eest ja kliendi esindajana liisingufirma ning et kindlustusmaksete tasuja on klient (p 2.3.). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1.
3. kohaselt liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- ja kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Lepingu punktis 7.
4. kohustus liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel koheselt liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale. Kui liisinguvõtja ei täita nõuetekohaselt liisingulepingu punktis 7.5 nimetatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodu kulutused liisinguandjale hüvitama. Liisingulepingu punkti 7.
5. sätestab, et liisingulepingu ülesütlemisel liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.
6. alusel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Tulenevalt üldtingimuste punktist 7.4.
7. juhul kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandajale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.
8. Kostja ei ole esitle toonud, et vara võõrandamise hind ei vastanud selle liisinguandjale tagastamise aegsele turuväärtusele. Samuti kostja ei ole vaidlustanud vara tagastamise ja võõrandamisega seotud kulude suurust või põhjendatust. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude mõista kostjalt välja vara jääkmaksumuse, liisingueseme soetamiseks tehtud ja liisingulepingu ülesütlemise järel sõiduki tagastamise ja võõrandamisega seotud kulude ning vara võõrandamisest saadud rahasumma vahe summas 9138,10 eurot. 4
9. Kostja ei vaidlusta samuti asjaolu, et sõlmis liisingulepingu ning oli kohustatud lepingut täitma. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väidetud asjaolu, et hageja teadmisel reaalselt kasutas lepingueset ja lepingulisi makseid tegi keegi kolmas isik.

§ 78

lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega ei muuda asjaolu, et kostja asemel on liisingumakseid tasunud keegi teine, asjaolu, et lepingupooleks ja kohustatud isikuks hageja ees on kostja. Tulenevalt

§ 78

lg-st 2 võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esile toonud, et ta ei olnud nõus, et liisingulepingust tulenevaid kostja kui liisinguvõtja kohustusi täidab nn R . Vastupidi – kostja kinnitas kohtuistungil, et tal oli R iga suuline kokkulepe, et R tasub liisingumakseid. Seega võis hageja R vastu võtta makseid hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingu täitmiseks. Kostja, võimaldades R saada liisinguesemeks oleva sõiduki otsene valdus ning usaldades R i antud lubadusi liisingukohustuste täitmise kohta, ei vabanenud liisingulepingu täitmise kohustusest hageja ees. Kostja kandis riski, et R oma lubadusi ei täida ning liisingulepingust tulenev võlgnevus tuleb tasuda kostjal. 7.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma hagejale viivist lepingus kokkulepitud määras. Liisingulepingu punktis 5.

1. on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,25 % päevas. Hagiavalduses on hageja mitmel pool märkinud, et viivist tuleb arvestada määraga 0,25 % aastas. Kuna samas on viide lepingu punktile 5.
2. ning hagiavalduse lisale nr 4, milles mõlemas on viivisemääraks 0,25 % päevas, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse sõnastuses on hageja ilmselgelt eksinud ning tegelikult on nõudes silmas peetud viivisemäära 0,25 % päevas.

§ 367

võimaldab esitada viivisenõue koos põhinõudega hagiavalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid osaliselt või täielikult protsendina põhinõudest. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt alates hagi esitamisest välja viivised 0,25 % põhivõlast päevas. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 5