Obsah (13)

§ 641§ 635§ 636§ 217§ 77§ 115§ 128§ 127§ 65§ 101§ 637§ 644§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-36079 Toomas-

§ 641lg 3, ei vastuta kostja II lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kostja II sõlmis hagejaga töövõtulepingu kunstmuru paigaldamiseks ja asus oma lepingulist tööd teostama eeldusel, et tenniseväljaku alus on ehitatud nõuetekohaselt. Kostjal II ei olnud alust, arvestades hageja käitumist ja temalt saadud juhiseid, ka teisiti arvata. Maakohtu otsus

1. 25.04.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis hageja kasuks kostjalt I välja 11 734,18 eurot ja kostjalt II välja 8731,61 eurot. Menetluskulud jäid 57% ulatuses kostja I kanda ja 43% ulatuses kostja II kanda.
2. Vaidlus puudub selles, et hagejal oli kummagi kostjaga sõlmitud eraldi suuline töövõtuleping. Tehtud tööde eest on hageja tasunud kostjale I 183 600 krooni ja kostjale II 136 620,40 krooni. Hageja on viidanud hagiavalduses tarbijatöövõtule, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Vastavalt

§ 635

lg 4 on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline tööleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale valmisasja valmistamine või tootmine. Antud juhul on tenniseväljaku näol tegemist kinnisasjaga (ruumiliselt piiritletud maatükk). 10.

§ 636lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Tööde üleandmise kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud. Hageja väitis, et kostjaga I toimus 2007.a sügisel telefonivestlus, milles kostja I teavitas hagejat tenniseväljaku aluse vajalikul määral ettevalmistamisest kunstmuruga katmiseks. 2007.a sügisel alustas kostja II tenniseväljaku muruga katmise töid. Ka kostja II ei kutsunud hagejat tööd vastu võtma. Tunnistaja Anne Sullingi ütluste kohaselt vaatasid nad tehtud töö üle 01.05.

1. Hageja leidis, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Väljakut ei saanud kasutada tennisemänguks. Hageja teavitas kostjaid sellest telefoniteel. Kostjad kutsuti kohale ning püüti leida lahendust töös esinevate puuduste parandamiseks. Lepiti kokku, et puudused kõrvaldatakse 2008.a.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda hageja poolt töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine toimunuks mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada.

§ 217lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Müüdud asi ei vasta muu hulgas

§ 217lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

Müüdud asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 1 sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

1. Kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tõendatud, et vaidlusalune tenniseväljak ei sobi oma omadustelt tennisemänguks, kuna väljak on pehme ja ebatasane. Ekspert on välja toonud ka asjaolu, et väljak on hooldamata, kuid seda ei saa ette heita kostjatele. Ekspert on leidnud, et kunstmuru katteks kasutatud materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele, kuid kunstmuru katteks olev liiv ja liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootetehnilistele andmetele. Ka ei vasta kunstmuru esteetiline välimus tunnustatud nõuetele. Ühenduskohad on nähtavad. Tunnustatud nõuetele ei vasta kunstmuru paigaldamiseks sobiv alus ja 3 konstruktsiooni kihtide materjal ja paksus. Konstruktsioonikihtidepaksused ei ole ühtlased ning kasutatud on raskesti vett läbilaskvat kruusliiva. Seda, et tenniseväljaku rekonstrueerimisel tehtud tööd ei vasta lepingu tingimustele kinnitab ka spetsialisti Andrus Kivi (Unigrass OÜ) arvamus (tlk 15-36). Spetsialist on leidnud samuti, et ehituseks on kasutatud ebasobivaid materjale, kunstmuru on paigaldatud ebakvaliteetselt, rullide ühenduskohad on näha ning kunstmurukattesse ei ole paigaldatud normidele vastavat kogust täiteliiva.
2. Tarbijakaitse kontrollaktist (tlk 13-14) nähtub, et selle koostamise ajal 27.05.2009 viibisid kohapeal Anne Sulling, Unigrass OÜ esindaja Andrus Kivi ja kostjate esindajad. Aktis fikseeriti töös esinenud puudused, mille kõrvaldamiseks kokkulepet ei saavutatud. Kostja I nõustus aluskatte korda tegema, kuid kostja II ei nõustunud uut murukatet paigaldama, vana murukatte ülesvõtmise ja uuesti paigaldamisega hageja ei nõustunud.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 14.

§ 128

lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul hageja leiab, et temale on tekkinud otsene varaline kahju. Hageja tasus tenniseväljaku rekonstrueerimise eest kokku 320 220 krooni, kuid väljakut, millel oleks võimalik mängida tennist, ta ei saanud. Seega on tõendatud, et kostjate tegevuse tagajärjel on hagejal tekkinud kahju 320 220 krooni, milline summa kuulub välja mõistmisele kostjatelt. 15. Hageja palub kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt.

§ 65

lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Antud juhul oli sõlmitud hageja ja kostjate vahel kaks eraldi lepingut erinevate tööde teostamiseks. Seega oli kummagi kostja kohustus tenniseväljaku rajamisel kindlaks määratud ning seetõttu on kumbki kostja eraldi vastutav oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Kostjalt I kuulub välja mõistmisele kahju summas 183 600 krooni ehk 11 734,18 eurot ja kostjalt II summas 136 620 krooni ehk 8 731,61 eurot. Viide omanikujärelvalve puudumisele, ei puutu asjasse. Kostjad sõlmisid hagejaga töövõtulepingud ja võtsid endale kohustuse rekonstrueerida hagejale kuuluv tenniseväljak, teades lepingu tingimusi ning ka seda, et omanikujärelvalvet objektil ei teostata.

1. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Menetluskulude eest vastutavad kostjad proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele, s.o kostja I vastutab menetluskulude eest 57 % ulatuses ja kostja II 43 % ulatuses. Apellatsioonkaebus
2. Kostja II esitas Harju Maakohtu 25.04.2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada kostja II osas täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja sõlmis kostjaga II suulise töövõtulepingu tenniseväljakule kunstmuru paigaldamiseks. Sõlmitud töövõtulepingu kohaselt ei olnud kostja II kohustuseks kontrollida enne töö alustamist asjaolu, kas tenniseväljaku alus on rajatud nõuetele vastavalt või mitte ning kas aluse rajamiseks on kasutatud nõutavaid materjale või mitte. Tenniseväljakute aluste rajamine ei kuulunud kostja II tegevuse valdkonda, kostjal II puudus 4 selleks ka vastav oskusteave ning mehhanismid. Seega võttes hagejalt (tellijalt) objekti töö teostamiseks vastu ning alustades töövõtulepingus sätestatud töö tegemist, eeldas kostja II põhjendatult, et tenniseväljaku alus on rajatud nõuetele vastavalt ning kvaliteetselt. Kostja I omas vastavaks tööks vastavat oskusteavet ning väljakute aluste rajamine kuulus kostja I põhilise majandustegevuse hulka. Seega oli kostjal II tööd vastu võttes eeldus arvata tulenevalt hageja juhistest, et tenniseväljaku alus on tehtud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt. Aluse mittevastavuse risk lasus hagejal kui tellijal. Kostjal II puudus nii lepinguline- kui ka seadusjärgne kohustus kontrollida tenniseväljaku aluse vastavust kehtestatud nõuetele.
4. Maakohus märgib oma otsuses vääralt, et tõendatud on kostjate tegevuse tagajärjel hagejale kahju tekitamine. Siinjuures on maakohus ebaõigesti järelduste tegemisel arvestanud ning tõlgendanud eksperdi arvamusega. Eksperdiarvamuses 28.10.2010 on ekspert vastuses
5. küsimusele otseselt ja selgesõnaliselt märkinud, et tenniseväljaku pehmuse tingib asjaolu, et murukatte alus on mittesobiv konstruktsiooni kiht, mis on veega küllastunud ja tihendamata. Samale vastusele vastab ekspert, et tenniseväljaku ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsioonide ebatasasus. Ekspertarvamuses märgib ekspert ka, et tenniseväljaku kunstmurukattes on liivatäide teostatud osaliselt ja ebaühtlase paksusega. Kostja II selgitab, et vajalik liivatäide oli tenniseväljaku juures olemas ning sügisel 2007.a ei paigaldatud seda kunstmurule põhjusel, et algasid sügisvihmad ning seda oleks olnud mõttekas teha kuivade ilmade saabudes. Samas vastab ekspert
6. ja
7. küsimusele, et kunstmuru katteks kasutatav materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele. Ka maakohus on seda kohtuotsuses märkinud. Siinjuures on ekspert tuvastanud, et konstruktsiooni kihid ja kihtide materjal kunstmuru all ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ekspertarvamuse järelduse
8. küsimusele, et tenniseväljaku murukatte paigaldamisel omab aluspinnas suurt mõju. Konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse pinnakattematerjal ehk murukate. Murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi. Just viimane järeldus omab määravat tähtsust hagejale tekitatud kahju tuvastamise seisukohast.
9. Eeltoodu alusel on kostja II vastutus hagejale kahju tekitamise hüvitamises välistatud, kuivõrd puudub

§-s 127 lg .4 nõutav põhjuslik seos. Nimetatud sätte kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on tuvastatud, et hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses tenniseväljaku aluspinnase mittenõuetekohasest rajamisest.

§ 641

lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja II sõlmis hagejaga töövõtulepingu kunstmuru paigaldamiseks ning asus oma lepingulist tööd ka teostama eeldusel, et tenniseväljaku alus on ehitatud nõuetekohaselt. Ka

§ 101

lg.3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme sellega, et on jätnud kohaldamata õigusnormid, mida tulnuks kohaldada.

1. Maakohus on ekslikult väitnud, et lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on toimunud mõistliku aja jooksul. Kostja II teostas töövõtulepingus kokku lepitud töö 2007.a sügisel. 27.12.2007 tasus hageja kostjale II teostatud töö eest. Hageja esitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pretensiooni töö mittevastavusest alles 27.05.
2. Tarbijakaitseameti kontrollaktis, s.o ligi 1,5.a pärast tööde valmimist ja hageja poolt vastuvõtmist. Hageja poolt arve tasumisega on tõendatud ka tema poolt töö vastuvõtmine. Riigikohus on lahendis nr 3-21-67-09 leidnud, et töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui töö vastuvõtmine on lepitud kokku tellija poolt või 5 kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Teatavasti peab tellija

§ 644

lg 1 kohaselt teatama töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ka

§ 644

lg 3 sätestab, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

1. Kohus on viidanud ebaõigesti spetsialisti Andrus Kivi (Unigrass OÜ) arvamusele. Sellega on kohus ühtlasi rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kostja II on 28.09.2009 vastuse p 3.5 põhjendanud, miks ei saa nõustuda hageja esitatud eksperthinnangu kompetentsusega ning on esitanud samas vastuses ka spetsialist Aivar-Oskar Saare arvamuse töövõtulepingus ettenähtud tööde lepingutingimuste vastavuse kohta. Spetsialist A.-O. Saar leiab lõppjäreldusena, et pretensioonidega kunstmuru osas ei saa nõustuda ning et tenniseväljak on kasutamatu seoses vääralt ehitatud alusega. Samuti märgitakse nimetatud spetsialisti arvamuses, et tellija, omamata omanikujärelevalve teostamiseks vastavat kompetentsi, ei koordineerinud küllaldaselt kahe sõltumatu töövõtja tegevust ega esitanud töövõtjatele projekti ehitustööde teostamiseks. Juhul, kui kohus kasutas kohtuotsuses järelduste tegemiseks hageja esitatud tõendit (Unigrass OÜ arvamus), tulnuks kohtul viidata ka kostja II esitatud samaväärsele tõendile (Aivar-Oskar Saare arvamus) või selle mittearvestamisel otsuses põhjendada, miks ta kostja II tõendit ei arvesta. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja II kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb kostja II poolt vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II suhtes hagi rahuldamist puudutavas osas maakohtu lähenemisega vaidluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkudes hinnanud kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Samuti on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus on rikkunud õigusnorme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse osalise tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta kostja II suhtes rahuldamata.
4. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ja kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust kostja I suhtes hagi rahuldamist ja osavastutuse kohaldamist puudutavas osas kontrollida. 26.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel 6 ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt

§ 641

lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine. Vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, kas hageja rikkus tööde kvaliteedi osas lepingulisi kohustusi.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kogutud tõendid võimaldavad teha järeldust, et kostja II on hagejaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Maakohus on kolleegiumi arvates andnud ebaõige hinnangu 28.10.2010 kohtuliku ekspertiisi tulemustele ja teinud sellest ekslikud järeldused. Eksperdiarvamuses on ekspert vastuses kohtu küsimusele nr 1 selgesõnaliselt märkinud, et tenniseväljaku pehmuse tingib asjaolu, et murukatte aluseks on mittesobiv konstruktsiooni kiht, mis on veega küllastunud ja tihendamata. Tenniseväljaku ebatasasus tuleneb murukatte aluskonstruktsioonide ebatasasusest. Kohtu küsimustele nr 2 ja 3 vastates on ekspert teinud järelduse, et konstruktsiooni kihid ja kihtide materjal kunstmuru all ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ning konstruktsioonikihtide paksused ei ole ühtlased. Kohtu küsimusele nr 4 vastates on ekspert leidnud, et tenniseväljaku murukatte paigaldamisel omab aluspinnas suurt mõju. Konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse pinnakattematerjal ehk murukate. Murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi.
2. Öeldu võimaldab kolleegiumi arvates teha järelduse, et kostjal II töö tulemus sõltus kostja I poolt tehtud tööde kvaliteedist. Kostja II poolt paigaldatud kunstmuru materjal jäljendas kostja I poolt teostatud ebakvaliteetse aluspinnasest tulenenud puudujääke ning talve jooksul alusepinnases tekkinud ebatasasused mõjutasid paratamatult kostja II tehtud töö tulemusi. Tõendeid selle kohta, et enne aluspinnases toimunud muutuseid oleks kostja II poolt tehtud töös esinenud puudujääke, kohtule esitatud ei ole. Asjaolust, et ekspert on teinud etteheiteid ka paigaldatud kunstmurukatte liivaga täitmisele, ei saa teha järeldust, et see on mõjutanud väljaku aluse konstruktsioonikihtide kvaliteeti. Kostja II selgituse kohaselt oli vajalik liivatäide tenniseväljaku juures olemas ning sügisel 2007.a ei paigaldatud seda kunstmurule põhjusel, et algasid sügisvihmad ja seetõttu peeti õigeks muru liivaga täitmine lõpetada kevadel. Kunstmuru katteks kasutatava materjali osas on ekspert asunud seisukohale, et see vastab üldiselt tunnustatud nõuetele.
3. Kolleegium jagab kostja II seisukohta, et

§ 641

lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kolleegium leiab, et kuna hageja tellis väljaku aluse rajamise tööd sellele spetsialiseerunud ettevõtjalt ja kostja II sai hagejalt korralduse paigaldada murukate eelnevalt rajatud alusele, oli kostja II õigustatud tuginema eeldusele, et spetsialisti poolt rajatud ja hageja poolt tööde jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik. Asjaolu, et väljaku aluse kihid ei olnud ühtlase paksusega, piisavalt tihendatud, et väljaku alus küllastub talve jooksul veega ning muutub ebatasaseks, ei saa kolleegiumi arvates kostjale II ette heita. Tegemist oli varjatud ja alles talve möödumisel selgunud puudustega, millega kostja II ei saanud arvestada ning mille ilmnemine ei sõltunud kostja II poolt tehtud tööde kvaliteedist. Kuna kostja II ei ole lepingut rikkunud, ei saa ta olla hagejale tekkinud kahju eest vastutavaks.

1. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega ka selles, et kohus on jätnud TsMS §-s 7 sätestatud õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet rikkudes Unigrass OÜ arvamuse kõrval tähelepanuta kostja II poolt esitatud spetsialist Aivar-Oskar Saare arvamuse. TsMS § 436 lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvalda. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja II poolt tehtud töö kvaliteetsuse üle otsustamisel Unigrass OÜ kui kostja II konkurendi 7 arvamusele otsustavat kaalu anda. Vastupidiselt Unigrass OÜ seisukohale, et kostja II poolt oli kunstmuru paigaldatud ebakvaliteetselt (tl 15), on Aivar-Oskar Saar arvamusel, et pretensioonidega kunstmuru osas ei saa nõustuda. Vastavalt Aivar-Oskar Saare seisukohale on tenniseväljak kasutamatu üksnes tulenevalt vääralt ehitatud väljaku alusest (tl 61-62). Viimatiöeldu on kooskõlas kohtu poolt läbiviidud ekspertiisi tulemustega ja seetõttu kolleegiumi hinnangul usutavam.
2. Kuna hagi tuleb jätta kostja II suhtes rahuldamata põhjusel, et kostja II poolt töövõtulepingu rikkumine ei ole tuvastamist leidnud, ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut küsimusele, kas hageja on avastatud puudustest kostjat II õigeaegselt teavitanud (

§ 644lg 1) . 32. Hagi rahuldamata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostja II menetluskulud jätta Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm Riigikohtu 12.04.2012 kohtuotsusega:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus ja Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus (tsiviilasi nr 2-09-36079) osas, milles rahuldati hagi OÜ G-Floors vastu ja mõistis viimaselt Toomas-Andres Sullingu kasuks välja 8731 eurot 61 senti. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus tuleb tühistada samuti osas, milles menetluskuludest jäeti 43% OÜ G-Floors kanda.
6. Muus osas (osas, milles rahuldati hagi osaühingu ASFALDITEENUS vastu ja mõisteti viimaselt Toomas-Andres Sullingu kasuks välja 11 734 eurot 18 senti, samuti osas, milles menetluskuludest jäeti 57% osaühingu ASFALDITEENUS kanda) jääb Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsus muutmata.
9. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
10. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia Toomas-Andres Sullingu kassatsioonkaebuselt
11. detsembril 2011 tasutud kautsjon 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 32 senti. 8