) § 5 lg 5, § 8 lg 3 ning §-d 31 ja
, kuid rahalise koormise saab sätestada seadusega (põhiseaduse § 113), mitte alamalseisva õigusaktiga. Ka on justiitsminister
lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatud regulatsiooni kehtestamisel ületanud KTS § 15 lg-s 6 toodud volitusnormi. KTS ei sätesta, et ametist lahkuv kohtutäitur oleks kohustatud tagama toimikute edasise asjaajamise või nende hävitamise korraldamise pärast toimikute üleandmist arhiivi. Kaebajale pandud kohustus tagada asjaajamise korraldamine ja dokumentide hävitamise korraldamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei ole proportsionaalne (põhiseaduse § 11). Kindlasti leidub mõni vähem riivav vahend, mis aitab sama eesmärki saavutada. Samuti ei saa oodata, et kohtutäituri ametist lahkuv isik kannaks selle ametiga seotud kohustusi veel mitme aasta jooksul pärast ametist lahkumist. Vastustaja on jätnud kasutamata kaalutlusõiguse, sest käskkirja p 7 välistab kaebaja poolt
lg-s 2 nimetatud võimaluse – anda dokumendid edasiseks hoidmiseks üle ametisoleva või ametisse asuva kohtutäituri büroosse või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlase - kasutamise. Käskkiri on selles osas motiveerimata ning kaebajat ära ei kuulatud. Kaebaja ei vaidlusta kohustust anda täitetoimikud ja asjaajamine üle, vaid vaidlustab kohustust anda need üle arhiiviteenust osutavale ettevõtjale. Sellist rahalist koormist ei sätesta ei KTS ega arhiiviseaduse (ArhS), vaid
, mis on vastuolus kõrgemalseisva õigusega, seetõttu on kaebajale pandud kohustus õigusvastane. Kuna kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid (KTS § 14 lg 2), lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt (KTS § 15 lg 4) ja avalikke arhiive võib üle anda ainult avalikku arhiivi (ArhS § 34 lg 1), siis tohib kohtutäituri lõpetatud ametitoimingutega seotud materjale anda üle üksnes avalikku arhiivi.
S-ga ega kuulu seetõttu käesolevas vaidluses kohaldamisele. KTS annab küll justiitsministrile volituse reguleerida dokumentide üleandmisega seonduvat, kuid ei anna volitust väljuda seadusega etteantud raamidest. 2
Seega ei saa seda käsitleda rahalise koormisena ega avalik-õigusliku maksuna põhiseaduse § 113 tähenduses. Kohtutäitur peab oma ametit vabakutselise ettevõtjana, kes majandab ennast ise, mistõttu jääb selgusetuks, kes ja millistel alustel peaks kohtutäituri eest vaidlusaluse kohustuse kandma. Kaebusest ei selgu, millised on need kaebaja õigused ja vabadused, mida vaidlusaluse kohustusega rikutakse. Kohtutäituril on võimalik oma töö organiseerida viisil, mis tagab järjepidevalt dokumentide, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitamise vastavalt
§-s 29 sätestatud tähtaegadele, mitte lükata märgitud kohustuse täitmist määramata ajaks edasi. Kaebaja ei ole enda ametiaja jooksul esitanud Justiitsministeeriumile ühtegi hävitamisakti, mis annab alust arvata, et ta ei ole enda ametisoleku ajal dokumente hävitanud. Samuti on kaebajal võimalik lasta hinnata vastavat teenust osutaval äriühingul lõpetatud täitetoimikute säilitamise ja hävitamise orienteeruv maksumus ning tasuda see ära juba etteulatuvalt koheselt ametist lahkumisel. Käskkirja p 7 ei välista kaebajal kasutada
Sellise võimaluse kasutamist ei otsusta mitte justiitsminister, vaid kohtutäitur ise. Kaebaja ei ole avaldanud vastustajale, et tal oleks soov vastavat kokkulepet sõlmida. Justiitsministeerium suhtles enne käskkirja vormistamist antud teemal nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga kui ka kaebaja menetluses olnud asjad ülevõtnud P. Petteriga, kuid ka nemad ei olnud teadlikud vastava kokkuleppe olemasolust, mistõttu ei sisaldu see ka käskkirjas. Kaebaja ei ole ka kaebuses märkinud, et tal on vastav kokkulepe olemas. Isegi juhul, kui see oleks olemas, ei anna see alust käskkirja p 7 tühistamiseks. Kaebajal on võimalik ka käesoleval hetkel vastav kokkulepe sõlmida. Justiitsminister vabastas kaebaja ametist tema enda avalduse alusel, seega oli kaebaja teadlik tema suhtes toimunud haldusmenetlusest. Enda asjaajamise korrektne üleandmine on lahkuva kohtutäituri kohustus. Tagamaks nõuetekohane üleandmine, loetles justiitsminister käskkirjas kohtutäiturile erinevatest õigusaktidest tulenevad kohustused ja määras nende täitmise tähtaja. Jääb selgusetuks, milliseid vastuväiteid oleks kaebaja soovinud veel p 7 osas esitada. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. Käskkirja p 7 on kooskõlas KTS § 15 lg-ga 4 ja
lg-ga 1.
on üks õigusaktidest, millest kohtutäitur lähtub oma igapäevatöös. Seega oli kaebaja
-s sätestatud nõuetest teadlik ja pidi neist lähtuma. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hoidis kõiki täiteasju enda käes ega andnud ametiajal neid kokkuleppel edasiseks säilitamiseks või hävitamise korraldamiseks kas teisele kohtutäiturile või tegevusluba/säilitamisluba omavale arhiiviteenust osutavale ettevõttele või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse (
lg-d 2 ja 3).
lg 2 kohaselt võib lahkuva ja ülevõtva kohtutäituri vahelisel kokkuleppel lg-s 1 nimetatud dokumendid edasiseks hoidmiseks üle anda ametis oleva või ametisse asuva kohtutäituri büroosse või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse. Sellisel juhul on ülevõtval kohtutäituril õigus nõuda lahkuvalt täiturilt kompensatsiooni dokumentide hoidmise, hilisema hindamisotsuse taotlemise ja hävitamise eest. Kokkulepe on pooltevaheline vaba tahteavaldus. Pooli ei saa sundida kokkulepet sõlmima. Kaebaja ei ole Justiitsministeeriumile ega kojale sellist kokkulepet esitanud. Kohtutäituri dokumentide hoidmise kulud on kohtutäituri büroo majandamise kulud, seega peab kohtutäitur oma majandustegevuses arvestama ka sellise kuluartikliga nagu dokumentide hoidmise/hävitamise kulud (
Käskkirja p-ga 7 kohustati kaebajat esitama Justiitsministeeriumile dokumentide üleandmise akti koopia hiljemalt 14.02.2011 ja korraldama dokumentide üleandmine enne 15.02.2011. Seega 3
Justiitsministril puudus seaduslik alus kaebajale ametist lahkumisel viidatud kohustuse panemiseks (põhiseaduse § 3).
ei saa olla aluseks põhiõiguste riivele. Kaebajale pandud varaline kohustus on vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega (põhiseaduse § 11), sest ametist lahkunud kohtutäituri lõpetatud täitetoimikuid säilitatakse avalikest huvidest lähtudes. Vastustaja on rikkunud ka kaalutlusõigust, kuna pole kaalunud
Käskkiri välistab kaebaja poolt selle võimaluse kasutamise. Enne käskkirja andmist ei viidud läbi nõuetekohast haldusmenetlust. Vastustaja on küll pöördunud küsimusega kokkuleppe olemasolu kohta kolmandate isikute, kuid mitte kaebaja poole. Tegemist on menetlusveaga, mis muudab käskkirja formaalselt õigusvastaseks. Halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja kohtuotsus on olulises osas motiveerimata. Kaebaja väiteid pole hinnanud ega nendega mittearvestamist põhjendanud. Samuti on otsust põhjendatud asjassepuutumatute asjaoludega. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja esitatud hoiulepinguga, mis on tasuline. Tasulise lepingu sõlmimise kohustusega riivatakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust halduskohtu seisukohtadele vastu vaielda või neid ümber lükata. Käesoleva asja lahendust ei muuda asjaolu, et kaebaja oli teadlik vaidlusaluse regulatsiooni olemasolust või et ta on hoiulepingu täitnud. Vastustaja ja halduskohus on pööranud ebaõigesti tähelepanu materjalide üleandmisele, mille säilitustähtaeg on möödunud. Käesoleval juhul on vaidluse all materjalide, mille säilitustähtaeg ei ole möödunud, üleandmise kohustus. Samuti on põhjendamatu vastustaja seisukoht, et
on kooskõlas kõrgemalseisva õigusega. Vastustaja ei viita konkreetsetele seaduse või määruse sätetele. Vastusolu puudumist ei ole põhjendanud ka halduskohus. Justiitsministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Käskkirja p 7 ei ole KTS ega ArhS-ga vastuolus, vaid käskkirjas on loetletud kohtutäiturile kehtivatest seadustest tulenevad kohustused. KTS § 14 lg 2 on volitusnorm, mis lubab justiitsministril kehtestada täpsustava täitetoimikute ja nendega seotud asjaajamise, õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra. Selline kord on kehtestatud
3. peatükis. Kohtutäituri kohustus tema poolt ametitegevuse käigus loodud ja lõpetatud dokumentide arhiveerimiseks, sh säilitamiseks ja hävitamiseks, tuleneb nii KTS-st, ArhS-st kui ka
-st. 4
kohaselt on vastavalt nõude liikidele lõpetatud täitetoimikute säilitamise tähtajaks 5 või 10 aastat, seega ei ole nende näol tegemist dokumentidega, mis oleksid alalise arhiiviväärtusega ja mis kuulusid arhiveerimisele avalikus arhiivis. Avalik arhiiv viib läbi üksnes nende hindamise ja annab loa nende hävitamisele eraldamiseks. Avalik arhiiv ei võta kaebaja koostatud dokumente vastu mitte vastustaja käskkirjast tulenevalt, vaid seetõttu, et neil puudub arhiiviväärtus ja need kuuluvad hävitamisele. Seega tuleneb kohtutäituri kohustus tema poolt ametitegevuse käigus loodud ja lõpetatud dokumentide hoiustamiseks ja hävitamiseks üheselt kohtutäituri ametitegevust reguleerivatest õigusaktidest. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud ja analüüsinud kõiki asjaolusid, mh kaebaja esitatud väiteid. Samuti on kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust ja kohtuotsus on motiveeritud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja leiab, et justiitsministri 31.01.2011 käskkirja nr 17 p 7 teises lauses ette nähtud kohustus rikub põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtet, sest sellise kohustuse panemiseks puudub seadusest tulenev alus, kohustus on ebaproportsionaalne ja rikub kaebaja põhiõigusi ning sellise kohustuse panemist sätestav
Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. KTS § 14 kohaselt on kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud ja saadud dokumendid avalikud arhivaalid (lg 1), mille säilitamise ja üleandmise korra ning tähtajad kehtestab justiitsminister määrusega (lg 2). Ametist lahkuva kohtutäituri dokumentide ja asjaajamise üleandmist reguleerib KTS § 15, mille lg 4 ütleb, et lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt, ning lg 6 sätestab, et justiitsminister kehtestab oma määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra. Seega on viidatud sätete näol tegemist volitusnormiga, mis lubavad justiitsministril kehtestada korra, millega täpsustatakse täitetoimikute ja nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmist ja vastuvõtmist. Dokumentide asjaajamise kord hõlmab endas ka dokumentide hoidmise ja hävitamise korda, mida kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusega nr 80 kehtestatud „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Sellise korra (
) kehtestas justiitsminister 15.12.2009 määrusega nr 42. Ametist lahkuva kohtutäituri täitetoimikute ja asjaajamise ning lõpetatud täitetoimikute üleandmist reguleerivad
§-d 31 ja 32.
lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametist lahkumisel kohtutäitur kohustatud lõpetatud täitetoimikud, mille säilitustähtaeg ei ole möödunud, ja nendega seotud asjaajamise üle andma tegevusluba omavale arhiiviteenust osutavale ettevõttele edasiseks säilitamiseks ning hävitamise korraldamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt toimub dokumentide üleandmiseks ettevalmistamine ja üleandmine üleandja kulul enne tema ametist vabastamist. Vaidlusaluse käskkirja p-s 7 toodud kohustus on viidatud sättega kooskõlas. Kuigi KTS § 14 lg 1 järgi on kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud ja saadud dokumendid avalikud arhivaalid ArhS tähenduses (sama kinnitab ka ArhS § 5 lg 1), ei tähenda see, et neid tuleb arhiveerida avalikus arhiivis, nagu leiab kaebaja. ArhS § 17 lg 1 p 1 järgi kogub ja säilitab avalik arhiiv arhiiviväärtusega arhivaale (vt ka ArhS § 34 lg-d 2 ja 3). Arhiiviväärtusega arhivaale säilitatakse alaliselt (ArhS § 32 lg 2). Arhiiviväärtus antakse arhivaalile hindamise tulemusena (ArhS § 30 lg 1, § 32 lg 1) ning üheks hindamiskriteeriumiks on dokumendi säilitustähtaeg (ArhS § 30 lg 3 p 6). Arhivaalide hindamine toimub arhivaali säilitustähtaja möödumisel (ArhS § 30 lg 2 p 2). Kohtutäituri poolt ametitegevuse käigus koostatavad dokumendid ei ole arhiiviväärtusega arhivaalid, sest nende säilitustähtaeg on
Arvestades kohtutäiturite töö mahtu ei oleks nende materjalide hoidmine avalikus arhiivis ka võimalik. ArhS § 37 lg 1 p 2 järgi võib avalik arhiiv keelduda arhivaalide vastuvõtmisest, kui arhivaalidel ei ole arhiiviväärtust. 5
lg-te 2 ja 3 järgi tuleb lõpetatud täitetoimikuid säilitada kas kohtutäituri arhiiviruumis, mitme kohtutäituri ühises arhiivihoidlas või säilitamisluba omavas arhiiviteenust pakkuvas ettevõttes. Kuivõrd ametist lahkuval kohtutäituril ei ole võimalik säilitada dokumente enda ruumides, on tal võimalik kasutada
lg-test 1 ja 2 nähtuvalt kas eraarhiivi, anda dokumendid üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile või säilitada dokumendid kohtutäiturite ühises arhiivihoidlas.
lg 2 järgi võib lahkuva ja ülevõtva kohtutäituri vahelisel kokkuleppel sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud dokumendid [so lõpetatud täitetoimikud] edasiseks hoidmiseks üle anda ametis oleva või ametisse asuva kohtutäituri büroosse või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse. Sellisel juhul on ülevõtval kohtutäituril õigus nõuda lahkuvalt täiturilt kompensatsiooni dokumentide hoidmise, hilisema hindamisotsuse taotlemise ja hävitamise eest. Kaebaja ei ole sõlminud
lg-s 2 sätestatud kokkulepet lõpetatud täitetoimikute üleandmise kohta teise kohtutäituriga ega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga, seega tuli tal
lg 1 järgi anda lõpetatud täitetoimikud kuni nende säilimistähtaja lõpuni eraarhiivi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
lg-s 2 sätestatud kokkulepet saab ametist lahkuv kohtutäitur sõlmida ise, vastustaja ei saa teda selleks sundida. Käskkirja p-ga 7 ei ole kaebajalt võetud õigust
lg-s 2 sätestatud kokkulepet sõlmida, vaid juhiti tähelepanu ametist lahkuva kohtutäituri kohustustele ning määrati kohustuste täitmise tähtaeg. Kuna kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena (KTS § 2 lg 1) ning kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1), siis peab kohtutäitur kandma oma kohutustest tulenevad kulud enda arvelt. Kohtutäituri büroo majandamise kulud (sh dokumentide säilitamise ja hävitamise kulud) sisalduvad kohtutäituri tasus (vt täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 p 7,
lg 2), mille kaebaja on lõpetatud ametitoimingute puhul võlgnikult sisse nõudnud. Kuna sellise tasu sai kaebaja, mitte riik, siis on tasus sisalduva ülesande täitmise kohustus samuti kaebajal, mitte riigil. Ametialaste dokumentide säilitamise ja hävitamise kulusid ei saa pidada kaebajale pandud avalik-õiguslikuks maksuks (põhiseaduse § 113) ega omandi puutumatust riivavaks varaliseks kohustuseks (põhiseaduse § 32), vaid ametikohustusega kaasnevaks kuluks. Kaebaja väited tema põhiõiguste rikkumise kohta on alusetud ning vastuolus kohtutäituri institutsiooni olemuse ja regulatsiooniga. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Lilianne Aasma Viive Ligi Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.