TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2479 Otsuse kuupäev 02. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla toimingu – perio

§ 12

lg 1 toodud eraldihoidmise printsiibist lähtuvalt, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et ta viibis ühes sektsioonis isikutega, kes võisid olla narkootilise aine tarvitajad. Enne seda, kui Tartu Vangla määrati vanglaks, kuhu paigutatakse karistust kandma isikud kellel on narkootilise aine tarvitamisest tingitud sõltuvushäired, ning sedagi ainult selleks ajaks, millal ta läbib sõltuvusest vabanemiseks vajalikud programmid, viibis kaebaja nende isikutega ju nagunii koos. Varasema vangistuse kandmisel Murru Vanglas, millest kaebaja vabanes 03.07.2007, ei ole temale probleeme tekitanud ei narkomaanide ega võimalike haigusekandjate keskel viibimine ning seega ei saa kaebaja väited tema vaimsete ja füüsiliste kannatuste kohta olla 2 tõsiseltvõetavad. Kuna kaebaja ei ole ka põhjendanud, milles konkreetselt need kannatused, nii füüsilise kui vaimsed, seisnesid ega ole esitanud ühtegi tõendit, mis nende tegelikku tekkimist tõendaks, tuleb väide lugeda paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Kohtu põhjendused ja otsus 6. Kinnipeetav Heiko Vardja leiab, et teda hoiti Tartu Vanglas õigusvastaselt narkosektoris ajavahemikul 02.09.2009 kuni sektorisse S6 paigutamiseni, mille tõttu ta kannatas nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna kaebaja paigutati eluhoone S6 osakonda 17.02.2010, hõlmab kaebus perioodi, mille osas kaebaja vastustaja tegevust vaidlustab, 02.09.2009 kuni 17.02.2010.a. 7. Kinnipeetava paigutamist vanglas reguleerib vangistusseadus (

), mille § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglas toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 25.03.2008.a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5, mis sätestab kinnipeetavate paigutamise üldjuhud, punkti 1 kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse kinnipeetav kelle elukoht on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas ning kinnipeetavad, kellel on narkootilise ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired või kes on toime pannud seksuaalkuritegusid. Seega paigutatakse Tartu Vanglasse ka kinnipeetavad, kelledel on narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired.

§ 12

lg 1 sätestab vanglas kinnipeetavate eraldihoidmise printsiibi, mille kohaselt tuleb eraldi hoida mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht; karistusjärgselt kinnipeetavaid.

§ 12

lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. 8. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei näe õigusaktid ette kohustust paigutada kinnipeetavaid eraldi osakondadesse mingitest muudet printsiipidest lähtudes, sealhulgas sellest, kas isik on narkosõltlane või mitte.

§ 12

lg 2 annab vanglateenistusele õiguse paigutada kinnipeetavaid erandkorras eraldi ka

§ 12lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.

Sel juhul peab selline erandlikkus olema ka põhjendatud. Antud juhul selliseid erandlikke põhjusi, mis oleksid tinginud muude printsiipide kohaldamist, mis ei ole kirjas

§ 12lõikes 1, kaebusest ei selgu.

1. Tartu Vangla on oma vastuses toonud täpselt välja, millal ja millises osakonnas kaebaja vaidlustatud perioodil viibis. Nagu vastustaja vastusest selgub, viibis kaebaja kogu vaidlustatud perioodi süüdimõistetute eluhoone S1 või S2 osakondades, millised on rehabilitatsioonieelsed, avatud osakonnad, kus selgitatakse välja, kas isik on narkosõltlane ning milliseid abiprogramme tuleks tal läbida. Vangla selgituse kohaselt viibisid samades osakondades ka tavarežiimil viibivad kinnipeetavad. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemi andmetest, on H.Vardja maakohtu 23.04.2008 otsusega süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on põhjendatav, et kaebaja paigutati Tartu Vanglasse ületoomisel esialgu nn. rehabilitatsiooni eelsetesse osakondadesse. Vastustaja on vastuses ka märkinud, et kaebaja on Viru Vanglas viibides tunnistanud, et ta on narkootikume tarvitanud ning et ta soovib uimastivaba osakonda paigutamist, kuigi 3 vastustaja selle väite tõendamiseks ühtki tõendit esitanud ei ole. Samas ei ole ka kaebaja vastustaja poolt esitatud väitele vastu vaielnud, kuigi tal oli selleks aega ja võimalust. Kaebuses on kaebaja ise märkinud, et narkomaaniks on teda tunnistatud Viru Vangla arsti poolt 12.05.2009, seega võib järeldada, et kaebaja on Viru Vanglas tunnistanud narkootikumide tarvitamist, nagu vastustaja märgib. Kaebaja 08.02.2010 (tlk.13) taotlusest nähtub ka, et kaebaja on vastustajale 29.01.2010 esitanud avalduse tema rehabilitatsioonisektorisse paigutamiseks, millest ta 08.02.2010.a. avalduses loobub. Seega on kaebaja teatud ajal ise avaldanud soovi rehabilitatsioonieelses osakonnas viibida, samuti ei ole esitatud tõendit, et kaebaja oleks vaidlustatud perioodil esitanud vanglale taotlusi tema üleviimiseks teise osakonda ning et ta oleks vangla võimalikku keeldumist vaidlustanud.
2. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puudub alus Tartu Vangla toimingu – kaebaja hoidmine ajavahemikul 02.09.2009 kuni 17.02.2010 sektorites S1 ja S2, ehk rehabilitatsioonieelsetes osakondades, õigusvastaseks tunnistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4